Otsuse avalikult teatavaks22. mai 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-965
Haldusasi
Xi kaebus Politsei- ja Piirvalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel seoses ebaõigete andmete avaldamisega
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet Volitatud esindajad: Kärt Kasepõld ja Margit Maidla
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistung 12.04.2024, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.06.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.08.12.2021 avaldas „Pärnu Postimees“ artikli „PILDID JA VIDEO ⟩ Tapetuna leitud naise jäljed viivad Viluvere kutsikavabrikusse“ lisaloos piirkonnapolitseiniku Janek Saharenko antud intervjuu (artikkel ja lisalugu kättesaadav ka arvutivõrgus: https://parnu.postimees.ee/7403429/pildid-ja-video-tapetuna-leitud-naise-jaljedviivadviluvere-kutsikavabrikusse (edaspidi intervjuu)).
2.Kaebaja ja Y esitasid 3.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta muuhulgas taotles talle politseiametniku poolt ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamist.
3.Kohus asus kaebust menetlema ja võttis selle pärast kaebuse nõuete korrastamist ja menetlusosaliste lõplikku määratlemist oma 08.06.2023 määrusega menetlusse kaebaja osas ja tagastas Y kaebuse osas. Kohtuistung käesolevas asjas toimus 12.04.2024.
KAEBAJA SEISUKOHAD
4.Kaebaja leiab, et tema suhtes on ebaseaduslikult töödeldud isikuandmeid ning tehakse seda jätkuvalt ning politseiametnik Janek Saharenko poolt on tema suhtes avaldatud ebaõigeid andmeid. Võlaõigusseaduse ja kohtupraktika kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ning lisaks saab kannatanu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja piirdub kaebuses mittevaralise kahjunõudega, kuna on seisukohal, et ajalehe artikkel kuulub tervikuna veebiportaalist eemaldamisele, kuna tegemist on ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega. Kaebaja on seisukohal, et ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega ja ebaõigete andmete avaldamisega on konkreetsel juhul kaebajale tekitatud mittevaralist kahju kui tema lähedaste suhtes) omistades kaebajale faktiväiteid/asjaolusid/tegusid, mida tegelikkuses kaebajad teinud ei ole. Kaebaja rõhutab siinkohal, et olenemata sellest, kummal (või mõlemal) õiguslikul alusel kohus kaebaja isiklike õiguste rikkumise tuvastab, on vastustaja poolt hagejale tekitatud kahju käsitletav kaebaja isikliku õiguse rikkumisega ning kaebajale tekitatud kahju on õigusvastane. Seetõttu palub kaebaja kohtul mõista vastustajalt oma kasuks välja õiglane rahasumma kohtu äranägemisel kaebajatele tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja tõi menetluse käigus eraldi välja, et 23-aasta jooksul ei ole piirkonna politseinik Janek Saharenko olnud suuteline lahendama ühtegi vargust ,mis on toime pandud xxxxx talus ja xxxxx kinnistul, mis kuuluvad Xile. Janek Saharenko tunnistas jaanuaris 2022 talle, et nüüd tema tegeleb ainuisikuliselt selle probleemiga, et naabrid A, ei terroriseeriks meid. Tulemusi pole tänaseni. Kaebaja leiab, et Janek Saharenko on teda alandanud ja süüdistanud olematutes tegudes. Ta toob välja, et PPA ei viitsinud välja sõita isegi siis, kui naaber mind metsasihiteel traktoriga tahtlikult alla tahtis ajada ja vigastas niiduki otsaga tema õlga. Kaebaja leiab, et 08.12.2021 Pärnu Postimehe artikli lisaosas Janek Saharenko poolt avaldatu on kahjustanud tema mainet,
tekitanud negatiivseid emotsioone ning toonud kaasa avalikkuse pilkeid tema ja tema lähedaste suhtes, mis tuleb talle hüvitada mittevaralise kahju hüvitamise korras.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
5.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
5.2.RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
5.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
5.4.Intervjuus on avaldatud järgmised laused: „Viluveres on naabrite vahel juba väga kaua kestnud tüli, mille konkreetne põhjus on teadmata. Politseile on naabrite vaheliste probleemide kohta väga palju kõnesid tulnud mõlemalt poolelt, samuti on politseile tehtud avaldusi.“ „“Enamiku puhul on puudunud kuriteokoosseis, kaheldav on olnud ka paljude numbril 112 tehtud väljakutsete tõesus,” lausus Saharenko.“ „“Kaebusi on esitatud ka politsei tegevusetuse kohta,” -tõdes Saharenko. “Süüdistused ei ole tõeseks osutunud ja menetlusi alustatud pole.“
5.5.Viidatud lausetest nähtub, et intervjuus ei ole avaldatud mitte ühtegi nime, vaid selgitatud, et Viluvere küla naabrite tüli on kestnud väga pikka aega ning tülidega seoses ei ole politsei poole pöördunud mitte ainult kaebaja, vaid ka tema naaber. Mõlema naabri kõnede ja avalduste osas ei ole J. Saharenko väitnud, et süüteokoosseisud puuduvad, vaid nentinud, et enamiku ehk suurema osa pöördumiste puhul ei ole kuriteokoosseis olnud täidetud.
5.6.Näiteks perioodil 2016 kuni 08.12.2021 (s.o 5 aastat enne intervjuu avaldamist) on vastustaja menetlussüsteemis registreeritud 10 kaebaja pöördumist. Ühe kuriteokaebuse puhul lõpetati 17.08.2022 prokuratuuri loal kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. 7 pöördumise puhul on
märgitud, et menetlus on jäänud alustamata, ning 2 pöördumist on liigitatud infoteadeteks, mis tähendab, et süüteomenetlusi pole alustatud ning pöördumised on fikseeritud menetlussüsteemis informeerival eesmärgil. Lisaks on vastustaja dokumendihaldussüsteemis registreeritud üks kaebaja esitatud süüteoteade, mille osas on kriminaalmenetlus jäetud alustamata.
5.7.Politseiametnike peale esitatud kaebuste osas ei ole J. Saharenko samuti väitnud, et need on valed, vaid kinnitanud fakti, et kaebuseid on esitatud, kuid politseiametnike tegevuse osas ei ole rikkumisi tuvastatud. Kuna vastustaja ei ole kaebaja kaebuste alusel politseiametnike tegevuse ega tegevusetuse osas süüteo- ega distsiplinaarmenetlusi alustanud, siis ei ole J. Saharenko intervjuus selles osas ebaõigeid andmeid esitanud.
5.8.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et intervjuus avaldatud lausete näol on tegemist tõele vastavate faktiväidetega. Kuna tõele vastavad faktiväited ei ole ebaõiged andmed VÕS § 1047 tähenduses, siis ei saa need olla õigusvastased ega rikkuda kaebaja isikuõiguseid, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT JA SELGITUSED
6.Kohus leiab pärast käesolevas asjas esitatud seisukohtade ja tõendite ning asjakohaste õigusaktide analüüsimist, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevalt toodud põhjustel.
7.Kaebaja on esitanud nõude hüvitada talle väidetavalt J. Saharenko poolt valeandmete avaldamisega seotud mittevaralise kahju hüvitamiseks Politsei- ja Piirivalveameti poolt riigivastutuse seaduse alusel.
8.Mittevaralise kahju hüvitamiseks peab vastavalt RVastS § 7 olema avaliku võimu kandja oma õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes tekitanud isikule kahju. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
9.Kahju hüvitamise võimalikkuse otsustamiseks peab kohus kõigepealt kindlaks tegema, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt ehk käesoleval juhul avaldanud oma ametiülesandeid täites ajakirjandusele valeväiteid kaebaja osas. Juhul, kui vastustaja on seda teinud, tuleb kohtul tuvastada, kas kaebajale on tekkinud kahju ja milles see seisneb ning kas esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja vastustaja poolt toime pandud õigusrikkumise vahel.
10.Kohus märgib vastustaja käitumise hindamisel kõigepealt seda, et käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Janek Saharenko andis intervjuu (selgituse) Pärnu Postimehele oma ametiülesandeid täites (politsei või politseiametniku poolt avalikkuse teavitamine ja selgituste jagamine avalikku huvi pakkuvates politsei tegevust puudutavates küsimustes) ja seetõttu on olukord käsitletav avalik-õiguslikus suhtes tegutsemisega ehk on täidetud RVastS § 7 lg 1 toodud vastav eeldus kahju hüvitamise ühe alusena. Asjaolule, et tegemist ei olnud Janek Saharenko, kui eraisiku seisukohaga, viitab nii avaldatud informatsiooni sisu, kui ka lisatud foto, millel Janek Saharenko on politseivormis. Vaidlust ei ole sisuliselt ka selles, et avaldatu vastas Janek Saharenko poolt intervjuu käigus ajakirjanikule teatavaks tehtule ja tema selgitust on kajastatud korrektselt.
11.Kohus leiab pärast artikli lisas avaldatu analüüsimist, et selles avaldatust ei ole võimalik teha järeldust, et J. Saharenko on avaldanud teadlikult ja tahtlikult valeteavet või väitnud, et kaebaja on käitunud ebaadekvaatselt ja taunitavalt. Kohus märgib kõigepealt, et J. Saharenko poolt öeldu kajastamisel ei ole nähtuvalt avaldatud tekstist kordagi mainitud konkreetselt kaebajat või mõnd muud üksikisikut või süüdistatud kedagi otseselt õigusrikkumises. Kohus leiab, et avaldatud tekstist nähtub üheselt, et politseiametnik on eelkõige mures selle pärast, et naabrid ei ole suutnud pikka aega omavahelisi suhteid normaliseerida ja rahumeelselt koos elada. Kohus rõhutab, et mitte üheski Janek Saharenko ütlusele viitavas avaldatud tekstiosas ei ole ühtegi naabrit mainitud nimepidi või asutud seisukohale, et tülis on süüdi ja kogu olukorra eest oleks vastus konkreetselt ühel või teisel naabril. Pigem nähtub artikli lisast üheselt, et probleeme tekitab mõlema naabri käitumine. Nii on selles otse mainitud, et „...Politseile on naabrite vaheliste probleemide kohta väga palju kõnesid tulnud mõlemalt poolelt, samuti on politseile tehtud avaldusi. „Enamiku puhul on puudunud kuriteokoosseis, kaheldav on olnud ka paljude numbril 112 tehtud väljakutsete tõesus,“ lausu Saharenko. Piirkonnapolitseniku sõnutsi on probleemidega tegeldud aastaid, aga naabrid ei ole siiamaani suutnud üksteisega ära leppida. Ta lisas, et nende -muredega on tuttavad kohalik omavalitsus ja põllumajandus- ja toiduametki. “Kaebusi on esitatud ka politsei tegevusetuse kohta,” -tõdes Saharenko. “Süüdistused ei ole tõeseks osutunud ja menetlusi alustatud pole. Nii pikalt kestnud ebameeldivas olukorras oleks kõige parem, kui naabrid üksteise olemasoluga lepiksid ja rohkem omavahel ei tülitseks.” “. Kaebaja leiab, et 08.12.2021 Pärnu Postimehe artikli lisaosas Janek Saharenko, kui avaliku võimu kandja, poolt avaldatu on kahjustanud tema mainet, tekitanud negatiivseid emotsioone ning toonud kaasa avalikkuse pilkeid tema ja tema lähedaste suhtes. Kaebaja leiab, et J. Saharenko poolt artikli lisas ebaõigete andmete avaldamisega on konkreetsel juhul kaebajale tekitatud mittevaralist kahju omistades kaebajale faktiväiteid/asjaolusid/tegusid, mida tegelikkuses kaebajad teinud ei ole. Tekitatud mittevaraline kahju tuleb talle hüvitada mittevaralise kahju hüvitamise korras.
12.Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja väidab, et tõele ei vastavat artiklis avaldatud väited, et ta on korduvalt esitanud põhjendamatuid pöördumisi politseile. Kohus leiab, et sellist väidet, et just kaebaja on korduvalt esitanud alusetuid süüteoteateid ja pöördunud põhjendamatult politsei poole, vaidluse aluseks olevas artikli lisas ei ole. Selles on otsesõnu märgitud, et kõnesid ja avaldusi on esitanud kõik vaidluspoolteks olevad naabrid (neid nimepidi nimetamata) ja et enamiku nende, aga mitte kõigi, puhul on puudunud kuriteokoosseis, samuti on kaheldav olnud ka paljudel numbril 112 tehtud avalduste tõesus. Nende väidete tõesust ka üldisemalt, kui ainult kaebaja tasandil, näitavad nii kaebaja enda esitatud tõendid kui ka vastustaja koos vastusega kaebusele esitatud tõendid, millest tulenevat on kokkuvõtvalt kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 5.6. toodud vastustaja seisukohas. Kohus märgib, et artikli lisa tekstist ei nähtu, et kõik tehtud avaldused ja kõned oleksid olnud ka alusetud ja põhjendamatud. Ka vastustaja oma vastuses kaebusele toob selle välja.
13.Kohus leiab ka, asjakohane on vastustaja selgitus, et politseiametnike peale esitatud kaebuste osas ei ole J. Saharenko samuti väitnud, et need on valed, vaid kinnitanud fakti, et kaebuseid on esitatud, kuid politseiametnike tegevuse osas ei ole rikkumisi tuvastatud. Kuna
vastustaja ei ole kaebaja kaebuste alusel politseiametnike tegevuse ega tegevusetuse osas süüteo- ega distsiplinaarmenetlusi alustanud, siis ei ole J. Saharenko intervjuus selles osas ebaõigeid andmeid esitanud.
14.Kohus peab siinkohal siiski vajalikuks välja tuua, et arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2022 määrust kohtuasjas nr xxxxxxx, on ringkonnakohus leidnud, et kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvad KarS § 1573 lg-le 1 vastava kuriteo tunnused ning esitatud väited on piisavalt usaldusväärsed, et neid kriminaalmenetluses kontrollida ning kohustas PPA Lääne prefektuuri kohtueelne uurimine läbi viimiseks kriminaalasjas nr xxxxxxxxx Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. Samas ei tähenda see Ringkonnakohtu määrus seda, et politseiametnikud oleksid sooritanud kuriteo või ametialase süüteo uurimist varasemalt mitte alustades. Samas on nimetatud määrus tehtud pärast vaidlusaluse artikli avaldamist ehk ei muuda selles toodud väited valeks või eksitavaks.
15.Kohus märgib siinkohal eraldi ära, et vaidlust ei ole ja ka tunnistas kaebaja kohtuistungil, et ta ei ole varasemaid politsei menetluste algatamisest keeldumise teateid kohta vaidlustanud, kuigi neis oli sees vaidlustamisviide. Kaebaja enda selgituste kohaselt vaidlustas ta alles pärast juristi palkamist esimest korda talle mitte meeldinud politsei otsuse seaduses sätestatud korras. Kuna kaebaja teateid varasemalt seaduses ettenähtud korras vaidlustanud ei ole, puudub halduskohtul ka võimalus asuda seisukohale, et need vaidlustamata politsei otsused oleksid olnud õigusvastased.
16.Kohus leiab eeltoodut kokku võttes, et J. Saharenko ajakirjanduses avaldatud väited ei olnud valed ja seetõttu ei saa nende avaldamist pidada õigusvastaseks. Kuna riigiorgani õigusvastane käitumine on esmaseks eelduseks kahjunõude rahuldamisel, ei ole käesolevas asjas võimalik selle eelduse täitmata olemise tõttu võimalik kaebust rahuldada ja kohus jätab selle rahuldamata.
17.Kohus peab siiski vajalikuks välja tuua, et lisaks ei ole J. Saharenko avaldatud seisukohtade ja väidete alusel võimalik neid väiteid seostada otseselt kaebajaga, sest avaldatud tekstist nähtub üheselt, et võimalikult tajutavad politseiametniku etteheited on suunatud neutraalselt mõlemale konflikti osapoolele toomata neist ühtegi eriliselt välja.
18.Kohus märgib ka eraldi ära, et kaebaja poolt esitatud arvukad tõendid andsid küll kohtule teatud ülevaate naabrite vahel arenenud konflikti ajaloost ja selle erinevatest ilmingutest ning politsei tegevusest ja reaktsioonidest tekkinud olukorrale. Kohtuistungil avaldas kohus selgelt seisukohta, et arvestades konflikti ajalugu ja eskaleerumist väidetavalt relvaga ähvardamiseni, tuleks politseil kohtu hinnangul senisest suurema aktiivsusega püüda seda lahendada või olukorda kontrolli alla saada. Kohus nõustub selles mõttes suures osas Tallinna Ringkonnakohtu eeltoodud määruses märgituga ja tõi istungil eriti välja vajaduse väga tõsiselt suhtuda väidetavasse tulirelvaga ähvardamisse arvestades konflikti edasist süvenemise võimalust ja tulirelvadest lähtuvat kõrgendatud ohtu. Samas selgitas kohus, et halduskohus ei teosta järelevalvet süüteomenetluste üle ja ei saa seetõttu sekkuda politsei tegevusse nende uurimisel.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt halduskohtumenetluse seaduse § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tegi kohus otsuse kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole esitanud oma menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.