Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 29. veebruar 2024, Tartu 3-21-2230
Haldusasi
V.J., M.K.i ja M.M.i kaebus Elva valla kohustamiseks kontrollida rahvastikuregistri kannete õigsust
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsus V.J., M.K.i ja M.M.i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – V.J., M.K. ja M.M. Vastustaja – Elva vald
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V.J., M.K.i ja M.M.i apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja kohustada Elva valda kontrollima V.J., M.K.i ja M.M.i kaebuses nimetatud isikute elukoha aadressi kannete õigsust rahvastikuregistris ning tegema kannete ebaõigsuse korral vajalikud muudatused.
2.Mõista Elva vallalt V.J., M.K.i ja M.M.i kasuks solidaarselt välja menetluskulu 150 eurot.
3.Võtta asja materjalide juurde kaebajate poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 1. aprill 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.J., M.K. ja M.M. osalesid 2021. a oktoobris kohalike omavalitsuste volikogude valimistel Elva vallas erakonna Isamaa kandidaatidena. Elva valla valimiskomisjoni 10. septembri 2021. a otsusega registreeriti volikogu valimistel kandidaatideks teiste seas ka U.K., K.V., M.S. ja M.K..
2.V. J., M. K. ja M. M. esitasid kaebuse, milles palusid kohustada Elva valda muutma eeltoodud isikute elukoha aadressi kanded, mille kohaselt on nende elukoht Elva vallas, ning kohustada valda kandma rahvastikuregistrisse isikute elukohaks nende tegelikud elukohad.
Kaebuse kohaselt ei ela need isikud tegelikult püsivalt Elva vallas, mistõttu ei ole neil õigust Elva valla volikogu valimistel kandideerida.
3.Tartu Halduskohtu 14. detsembri 2022. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Riigikohus leidis selles asjas 21. juuni 2022. a määruses, et isikul on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole taotlusega kontrollida teise isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha õigsust.
3.2.Rahvastikuregistri seaduse (RRS) järgi esitab elukoha registreerimiseks isik elukohateate elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Lisaks elukoha aadressile on lubatud märkida elukohateatele olemasolu korral ka lisa-aadressid (RRS § 74 lg 1, § 75 lg 2 ja 3). RRS § 65 lg 1 järgi kantakse rahvastikuregistrisse elukoha aadress, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Mitme alaliselt ja peamiselt elamiseks kasutatava elukoha korral kantakse rahvastikuregistrisse kõigi nende aadressid. Isik valib neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks ja teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressina (RRS § 65 lg 2). Kohus leidis, et alalise ja peamise elukohana ei saa käsitada ainult seda elukohta, kus isik ajaliselt kõige enam viibib. Seetõttu ei pidanud kohus kaebajate viiteid sellele, et vaidlusalused isikud töötavad peamiselt teistes omavalitsustes, piisavateks, seadmaks kahtluse alla rahvastikuregistrisse kantud elukohtade õigsust.
3.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 3 järgi tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole võimalik olukorras, kui taotluse esitamine haldusorganile on kohustuslik ning kuigi RRS-s ei ole taotluse esitamist selgesõnaliselt ette nähtud, siis eeldab vastavate toimingute tegemine seda sooviva isiku tahteavaldust. Kohaliku omavalitsuse üksusel ei lasu kohustust juba registrisse kantud andmete õigsust pidevalt ise kontrollida. Selliseks taotluseks ei saa pidada valimiskaebust ja selles esitatud seisukohti. Selle vaidluse ese oli teistsugune.
3.4.Vastustajal ei olnud kohustust algatada kaebuses nimetatud nelja isiku elukoha andmete kontrollimise menetlust ka enda initsiatiivil. Kaebajate tehtud viited nende isikute majandusliku huvi deklaratsioonides kajastatud andmetele ja ajaleheartiklitele ei ole sedavõrd veenvad, et vastustajal oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus nende isikute elukohaandmete õigsuses.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus leidis vääralt, et alalise või peamise elukoha määratlemisel ei saa lähtuda peaasjalikult sellest, millises omavalitsuses isik ajaliselt enim viibib.
4.2.Vallal pidi esinema põhjendatud kahtlus, et kaebajate viidatud isikute rahvastikuregistri andmed ei ole õiged. Andmete ebaõigsus nähtus valimisnimekirjade kinnitamisel – oli ilmne, et kaebuses nimetatud isikud ei ela püsivalt ega alaliselt Elva vallas. Kaebajad vaidlustasid Elva valla valimiskomisjoni otsuse Vabariigi Valimiskomisjonis ja hiljem Riigikohtus. Kaebajad leiavad, et Elva valla valimiskomisjonile kaebuse esitamine seoses teiste isikute rahvastikuregistri andmete ebaõigsusega tähendab ka ühtlasi vallavalitsusele kaebuse esitamist. Valla valimiskomisjoni esimees on vallasekretär ning valimiskomisjoni liikmed nimetab volikogu. Vastustajal pidi hiljemalt Elva valla valimiskomisjoni 10. septembri 2021. a otsuse peale esitatud kaebuse kaudu tekkima põhjendatud kahtlus, et teiste isikute rahvastikuregistri andmed ei ole õiged. Kaebajad on ka halduskohtule esitatud kaebuses välja toonud avalikult kättesaadavad andmed, mis kinnitavad, et vaidlusaluste isikute elukohtade
andmed on ebaõiged. Seetõttu pole asjassepuutuv RVastS § 6 lg-s 3 toodud tingimus, et haldusorganile peab olema esitatud taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks.
4.3.Kaebajad ei saagi esitada vastustajale kõiki tõendeid seoses teiste isikute elukohtadega. Tõendeid tuleb aga koguda ja hinnata vastustajal.
4.4.Kaebajate poolt välja toodud andmed nende kogumis olid piisavad põhjendatud kahtluse kirjeldamiseks ja sellest tekkis vastustajal kohustus kontrollimenetluse algatamiseks.
5.Elva valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Alalise elukoha määratlemisel ei saa arvestada vaid ajalisi näitajaid.
5.2.Kaebajad ei ole esitanud vastustajale taotlust vaidlusaluste isikute elukohaandmete kontrollimiseks. Elva Vallavalitsus sai kaebusest teada Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu, st esmane kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile, kuid selles vaidlustati Elva valla valimiskomisjoni tegevust kandidaatide registreerimisel. Valimiskaebust ei saa pidada taotluseks.
5.3.Kohus leidis õigesti, et kohaliku omavalitsuse üksusel ei ole kohustust juba registrisse kantud andmete õigsust pidevalt ise kontrollida.
5.4.Kaebajate esitatud tõendid ei pidanud tekitama vastustajal põhjendatud kahtlust. Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et elukoha registreerimise eelduseks ei ole alati elukohana märgitud kinnisvara omamine. Elukohana on võimalik registreerida ka ruume, mille kasutamiseks on isikul õigus, kuid mis pole tema omandis. Vaidlusalustel isikutel oli registreeritud ka elukoha lisa-aadressid, mis viitab sellele, et neil on mitu elukohta, kus nad alaliselt või peamiselt elavad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Käesolev vaidlus on läbinud korra juba kõik kohtuastmed, kui halduskohus ja ringkonnakohus kaebajate kaebused kõigepealt kaebeõiguse puudumise tõttu tagastasid ning Riigikohus 21. juuni 2022. a määrusega alama astme kohtute määrused käesolevas haldusasjas tühistas ning asja halduskohtule sisuliseks menetlemiseks tagasi saatis. Riigikohtu põhilised seisukohad, nii nagu ringkonnakohus neid mõistab, olid selles asjas järgmised: - nii kaebajad kui vaidlusalused isikud on registreeritud Elva Vallavolikogu valimistel osalevateks kandidaatideks. Ebaõige rahvastikuregistri elukoha kandega isikute kandideerimisel võib olla mõju valimistulemustele ning kaebajate võimalustele osutuda valituks, mistõttu on kaebajatel kaebeõigus (määruse p 10). Kui valimistel osalevad kandidaadid, kes ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, siis riivab see kaebajate passiivset valimisõigust, sest vähendab nende võimalust osutuda valituks (p 10.2); - kandideerimise eelduseks olev püsiv elukoht vastavas vallas või linnas (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lg 5) tähendab elukohta rahvastikuregistri andmete järgi (p 10.1); - isikul on õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole taotlusega kontrollida teise isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha õigsust. Kui kohaliku omavalitsuse üksusele saavad teatavaks tõendid, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et registrisse kantud andmed võivad olla ebaõiged, peab ta elukoha andmete õigsust kontrollima; - rahvastikuregistris elukoha kande õigsuse tagamise eesmärk on kaitsta ka neid isikuid, kelle õigusi võib ebaõige kanne kaudselt puudutada (p 12.3); - vajalik pole kaebuse muutmine tuvastamiskaebuseks seetõttu, et valimised on juba toimunud. Kuna kaebuse esitamise ajal ei olnud valimised veel toimunud ning hilisemad sündmused kaebeõigust ei välista, siis oli kaebajatel võimalik esitada kaebus oma passiivse valimisõiguse kaitseks (p 13);
-
-
kui isikud, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete õigsuse kontrolli algatamist kaebajad on taotlenud, on osutunud valituks ning nad on asunud oma volikogu liikme volitusi täitma, võib nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete ebaõigsuse kindlakstegemine tuua kaasa nende volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise (p 14.2); RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada selleks pädevale haldusorganile. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajad ei ole vastustajale esitanud taotlust vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse kontrollimiseks. Kohustamisnõude rahuldamine ei ole RVastS § 6 lg 3 esimese lause järgi võimalik olukorras, kus seadus näeb ette taotluse esitamise haldusorganile ning taotlust ei ole esitatud. See tingimus ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel. RRS ei näe ette taotluse esitamist, kuid samuti ei ole seal sätestatud kohaliku omavalitsuse üksusele kohustust kontrollida pidevalt kõigi isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadresside õigsust omal algatusel. Halduskohus peab asja sisulisel lahendamisel kindlaks tegema, kas kohaliku omavalitsuse üksusel pidi vaidlusaluste isikute osas esinema põhjendatud kahtlus, et nende rahvastikuregistri elukoha andmed võivad olla ebaõiged, ning kaaluma menetluse alustamist omal algatusel, või oli praegusel juhul vajalik taotluse esitamine (p-d 15.1. – 15.2.).
8.Riigikohtu seisukohad jäävad ringkonnakohtu jaoks ebaselgeks küsimuses, kas isikul, kes soovib oma passiivse valimisõiguse kaitseks teise isiku elukohaandmete ülekontrollimist, peab selleks esitama kõigepealt haldusorganile taotluse või mitte. Ühelt poolt on Riigikohus nentinud, et kaebajad ei ole esitanud taotlust vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha kande õigsuse kontrollimiseks (p 15.1), kuid teisalt on ta nentinud ka seda, et RRS ei näegi sellise taotluse esitamist ette. Lõpetuseks ütles Riigikohus aga, et halduskohus peab asja lahendamisel kindlaks tegema, kas vastustajal pidi vaidlusaluste isikute osas esinema põhjendatud kahtlus, et nende rahvastikuregistri elukoha andmed võivad olla ebaõiged, ning kaaluma menetluse algatamist omal algatusel, või oli praegusel juhul vajalik taotluse esitamine (p 15.2). Seega on Riigikohus leidnud, et RRS ei näe ette taotluse esitamist, kuid siiski tuleb kindlaks teha, kas praegusel juhul oli vajalik taotluse esitamine. Seda vastuolu arvestades, ning võttes arvesse ka seda, et Riigikohus toonitas, et kohaliku omavalitsuse üksusel pole kohustust pidevalt kõigi isikute andmeid kontrollida, leiab ringkonnakohus, et Riigikohtu seisukoha mõte oli see, et hinnata tuleb, kas avalikult kättesaadavad andmed koostoimes kaebajate käitumisega (ja nende poolt väljatooduga) pidi tekitama vastustajas põhjendatud kahtluse, et vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha andmed võivad olla ebaõiged, või oli vajalik veel kaebajate poolt konkreetsema ja täpsema seisukoha (taotluse) esitamine vastustajale. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus seda, kas vastustajal pidi tekkima põhjendatud kahtlus.
9.Asja materjalidest nähtuvalt pöördusid kaebajad vaidlusaluste isikute elukohtadega seoses kõigepealt Vabariigi Valimiskomisjoni poole ja taotlesid Elva valla valimiskomisjoni otsuse tühistamist vaidlusaluste isikute osas. Tõendamaks nende kandidaatide mittevastavust sisulisele elukohanõudele, lisasid kaebajad kaebusele näiteks väljavõtted ajalehtedes ilmunud intervjuudest kandideerijatega, suhtlusportaali Facebook elukohta sisaldava kuva või kuva kandideerija avaldatud fotost kodumaja ees, huvide deklaratsioonid, kinnistusraamatu väljavõtted ning kandideerijaga seotud sihtasustuse majandusaasta aruande (tl 10). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja väljatoodud asjaolud igati piisavad selleks, et haldusorganil tekiks põhjendatud kahtlus, et isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei ole
tema tegelik elukoht. Halduskohtu seisukoht, justkui poleks kaebajate esitatud andmed piisavalt veenvad, tekitamaks vastustajal põhjendatud kahtlust (otsuse p 15), on paljasõnaline. Halduskohus on kaebajate esitatud andmeid kirjeldanud väga üldsõnaliselt ega pole neid lähemalt analüüsinud. Halduskohtule esitatud kaebuses on veelkord refereeritud vaidlusaluste isikute elukohtadega seotud andmeid. Välja on toodud, et enamik neist isikutest on avalikult kas ajakirjanduses või Facebooki suhtlusportaalis teatanud enda elukohaks muud omavalitsused (st mitte Elva). Enamikul neist puudub Elva vallas kinnisvara. Allikatena on kaebajad kasutanud suhtlusportaali Facebook, ajakirjandust, kinnistusraamatut ja majanduslike huvide deklaratsioone (tl 3p-4).
9.1.Tõsi, taotluse esitamise kontekstis ei nähtu, et kaebajad oleksid otseselt esitanud need andmeid Elva vallale kui vastustajale käesolevas asjas. Siiski nähtub, et 14. septembril 2021 on Elva valla valimiskomisjon andnud Vabariigi Valimiskomisjonile vastuse kaebajate kaebuse kohta ning järelikult sai Elva valla valimiskomisjon hiljemalt siis teadlikuks kaebaja esitatud asjaoludest. Kaebajad on põhjendatult välja toonud, et valla valimiskomisjoni esimees oli vallasekretär ning valimiskomisjoni liikmed nimetab vallasekretäri ettepanekul volikogu (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 14 lg 4 ja lg 8). Seega pidi info kaebajate poolt välja toodud asjaoludest jõudma igal juhul vastustajani ning tekitama tal põhjendatud kahtluse, et vaidlusaluste isikute elukohaandmed ei ole õiged.
9.2.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on leidnud, et kohaliku omavalitsuse üksusel on RRS § 88 lg 3 ja 4 järgi juhul, kui talle teadaolevalt ei kasuta isik omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, õigus teha järelepärimine selle ruumi omanikule, kellele kuuluva ruumi aadress on kantud isiku elukoha andmetena rahvastikuregistrisse. Kui ruumi omanik teatab, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi elukohana, on kohalikul omavalitsusel - kui isik ei tõesta 30 päeva jooksul oma õigust kasutada ruumi oma elukohana - õigus lõpetada isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus (RKPJKo 3-2112, p 29). Seega ehkki kohalikul omavalitsusel ei ole tõepoolest kohustust kontrollida pidevalt kõigi isikute rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadresside õigsust omal algatusel (RKHKm 3-2-1-2230, p 15.2), lasub tal siiski kohustus juhul, kui ta on saanud teada, et isik ei kasuta ruumi oma elukohana, asuda eelnevalt refereeritud RRS § 88 lg 3 alusel tegutsema. Vastasel juhul ei ole tagatud nõue, et riikliku registri andmed peavad olema õiged, täpsed, asjakohased ja selged (RKHKo 3-14-52261, p 12).
9.3.Märkimist väärib siinkohal ka see, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kes lahendas kaebajate esitatud kaebust Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale, on samuti märkinud, et isik, kes leiab, et rahvastikuregistri ebaõige kanne rikub tema õigusi, võib esitada halduskohtule kaebuse kohaliku omavalitsuse üksuse kohustamiseks ebaõiget kannet parandama (RKPJKo 5-21-12, p 31), st põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei pidanud samuti vajalikuks, et eelnevalt oleks esitatud vastav taotlus haldusorganile. Kaebajatele ei ole ringkonnakohtu hinnangul etteheidetav see, et nad juhindusid Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohast.
9.4.Nõustuda ei saa valla ja halduskohtu seisukohaga, et valimiskaebust ei saa pidada piisavaks haldusmenetluse algatamise ajendiks seetõttu, et valimiskomisjonis oli vaidluse ese teistsugune. Nagu ülal märgitud (vt p 9), tuginesid kaebajad ka valimiskaebuses just sellele, et vaidlusaluste isikute tegelik elukoht ei ole Elva vallas.
9.5.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ehkki kaebajad ei ole esitanud Elva vallale otsesõnu taotlust vaidlusaluste isikute elukohaandmete tõelevastavuse kontrollimiseks, pidi
nende pöördumine, mis jõudis Elva valla valimiskomisjonini ja seega vallani, olema piisav vallal põhjendatud kahtluse tekkimiseks, et vaidlusaluste isikute rahvastikuregistri elukoha andmed võivad olla ebaõiged ning vald pidi seetõttu kaaluma menetluse alustamist omal algatusel. Kuna vald seda ei teinud, oli ta õigusvastaselt tegevusetu ja kohustamiskaebus kuulub seega rahuldamisele.
10.Asjakohane ei ole vastustaja ja halduskohtu arutlus selle üle, et kaebajad jätsid tähelepanuta selle, et elukoht ei pea olema seotud konkreetse isiku omandis oleva kinnisasjaga ja et eluruumina saab kasutada ka ruume, mis pole isiku omandis, aga mille kasutamiseks on tal õigus. Vastustaja ja halduskohus ei pööranud ise tähelepanu sellele, et kaebajad pole tuginenud ainuüksi vaidlusalustel isikutel kinnisvara puudumisele Elva vallas, vaid muuhulgas ka sellele, et isikud olid ise erinevates kohtades (ajakirjanduses, suhtlusportaalides) deklareerinud oma elukohana hoopis muud omavalitsused (vt tl 10, 3p-4). Kontekstis asjaoluga, et ka nende isikute töökohad on muudes omavalitsustes, on igati põhjendatud kahtlustada, et isikute andmed rahvastikuregistris ei pruugi olla õiged.
11.Arutlust ajalise kriteeriumi üle elukoha sisustamisel, samuti lisa-aadresside ja elukoha aadresside vahekorra üle ei pea ringkonnakohus käesolevas vaidluses asjakohaseks. Alles siis, kui haldusorgan on kindlaks teinud faktilised asjaolud vastavalt eeltoodud Riigikohtu lahendites toodud juhistele, st kontrollinud kahtlusi isikute elukoha tegelikkusele mittevastavuse kohta, kasutades muuhulgas RRS § 88 lg-s 3 nimetatud õigusi (vt ülal p 9.2.), saab hinnata, kas tuvastatud faktilised asjaolud vastavad asjakohaste õigusnormide abstraktsetele-faktilistele koosseisudele või mitte. Vajadusel peab haldusorgan kasutama uurimisprintsiipi vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 6 ning koguma tõendeid omal algatusel. Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on varem viidanud, et volikokku kandideerijate rahvastikuregistrijärgse ja tegeliku püsiva elukoha lahknevus ei ole õiguslikult lubatav (RKPJKo 5-21-12, p 25; RKHKo 3-21-2230, p 11.2). Seega peab selleks, et rahvastikuregistri andmeid vaidlusaluste isikute elukohtade kohta Elva vallas saaks tõepoolest õigeks lugeda, olema vaidlusalustel isikutel Elva vallas tegelik püsiv elukoht. Tegeliku püsiva elukohaga saab tegemist olla vaid siis, kui isikul on väidetava elukohaga sellist laadi sidemed, mis tõepoolest viitavad seal tegelikule ja püsivale elamisele.
12.Eeltoodust tulenevalt kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Kaebajate poolt esitatud täiendavad tõendid seoses M. Saare elukoha andmetega võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde, kuna need tõendavad täiendavalt kaebajate esitatud väiteid.
13.Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele, on kaebajatel õigus halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi menetluskulude hüvitamisele. Vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista solidaarselt 60 eurot menetluskulu apellatsiooniastmes ning 90 eurot halduskohtus (kokku 150 eurot).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.