lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1925/75

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1925/75
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1657
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VSS § 7 lg 1, 2HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineVSS § 76 lg 3HKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 41 lg 1Vaidluse eseHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusVMS § 43 lg 1VSS § 2 lg 1VSS § 271 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1925/48Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.12.20223-21-1925/63Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja03.03.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-21-2779/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.11.20233-21-2779/24Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.02.20233-22-1800/55Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium06.12.20223-22-187/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja17.03.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1925

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 19. augusti 2021. a ettekirjutuse nr 1052245839 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja IM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada apellatsioonkaebusele ja 23. novembri 2023. a menetlusdokumendile lisatud dokumendid (dtl 536–578 ning 648–700).
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 3. märtsi 2023. a otsus muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2801/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1613/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
VSS § 29 lg 1
VSS § 3
VSS § 30
VSS § 71 lg 1
VSS § 72 lg 4
VSS § 74 lg 4
HKMS § 215
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-1925

1.Politsei-ja Piirivalveamet (PPA) kohustas 19. augusti 2021. a ettekirjutuse nr 1052245839 alusel X Eestist lahkuma 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 18. septembril 2021. Sama ettekirjutusega kohaldati isikule Schengeni sissesõidukeeldu üheks kuuks. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Pakistani kodanik X saabus 4. septembril 2018 D-liiki viisa alusel Eestisse. Isikule väljastati viisa õppimiseks XXX (XXX) rakendusfüüsika erialal magistri tasemel. Viimati väljastas PPA isikule pikaajalise viisa perioodiks 12. aprill 2021 – 31. juuli 2021, võimaldamaks isikul lõpetada õpingud. Isik polnud magistritööd kaitsnud. Isik taotles 14. juulil 2021 uut pikaajalist viisat, mille väljastamisest PPA 11. augustil 2021 keeldus; 2) isik viibib Eestis ebaseaduslikult (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelus seaduse (VSS) § 2 lg 1 ja § 7 lg 1); 3) isiku pass võeti viisa taotlemiseks PPA-sse hoiule. Isik õpib ülikoolis, ta ilmus ise PPA-sse ja tal polnud võimalik passita lahkuda. Samas viibib isik alates 11. augustist 2021 ebaseaduslikult Eestis ja ta ei saanud eeldada, et elamisloa taotlemine annab talle täiendava viibimisõiguse. Isik oleks saanud enne viisa kehtivuse lõppemist riigist lahkuda ja taotleda viisat välisesinduses. Seetõttu on põhjendatud kohaldada sissesõidukeeldu üheks kuuks.
2.X esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis PPA 19. augusti 2021. a ettekirjutuse tühistamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja taotles pikaajalist viisat, et asuda Eestisse õppima. Ta õppis XXXs ning magistritöö jäi kaitsmata. Nominaalne õppeaeg oli kaks aastat, kuid faktiliselt oli õppeaeg kaebajast mitteolenevatel põhjustel oluliselt pikenenud (koroonaviiruse levik ja ülikooli õppekorraldus seoses kaitsmise ajaga). Kaebaja reisieesmärk ei olnud vahepeal muutunud; 2) PPA otsust ei ole põhjendatud. Kaebaja oli XXX magistriõppe tudeng ning tal oli õpingute lõpuleviimiseks ja magistrikraadi omandamiseks tarvis kaitsta lõputöö. Lõputöö kaitsmise edasilükkumine ja uus kaitsmise aeg ei olnud kaebajast tingitud. Õpilasena ei suuda kaebaja osta Eestist lahkumise piletit ja positiivse lahendi korral uuesti naasta. Kaebajal jääksid õpingud lõpetamata ning kõrgharidus omandamata. Kaebaja soov on taas seadustada oma Eestis viibimine ning viia siin lõpule oma magistriõpingud. Kaebaja ei ole avalikku korda rikkunud. Kaebaja tahab jääda Eestisse tööle põhjusel, et võlad saaksid klaaritud ja et ta saaks sõita Saksamaale, sest ta kihlatu on teda nii kaua oodanud, kuid kaebajal ei ole abiellumiseks raha jäänud.
3.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja saabus Eestisse 4. septembril 2018 Pakistani kodaniku passi ja Eesti pikaajalise viisa EST001312022 (kehtivus 1. september 2018 – 1. märts 2019) alusel. Viisa väljastati õppimiseks XXXs rakendusfüüsika erialal. PPA väljastas kaebajale õpingute jätkamiseks viimase viisa EST100311003 (kehtivus 12. aprill 2021 – 31. juuli 2021). Kaebaja taotles 14. juulil 2021 uut pikaajalist viisat, kuid PPA 11. augusti 2021. a otsusega keelduti selle väljastamisest välismaalaste seaduse (VMS) § 65 lg 2 p 3 alusel, sest väidetav reisieesmärk ei vastanud enam tegelikule eesmärgile. Kaebaja viibib alates 11. augustist 2021 Schengeni alal seadusliku aluseta; 2) Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VMS § 43 lg 1). Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Väljasõidukohustus on välismaalase kohustus Eestist lahkuda, mis tuleneb vahetult seadusest või seaduse alusel antud haldusaktist. Välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud (VSS § 3). VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks;

2(5)

3-21-1925 3) PPA-l ei olnud ettekirjutuse koostamisel kaalutlusõigust. Kuna oli tuvastatud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, siis oli PPA kohustatud koostama kaebajale lahkumisettekirjutuse; 4) kaebajale sissesõidukeelu kohaldamine oli põhjendatud. PPA kuulas ära isiku seisukohad ja vastuväited ning arvestas asjaoluga, et ta õpib Eestis ülikoolis, ilmus ise PPA teenindusse ja tal polnud võimalik passita riigist lahkuda. Samas pidi isik arvestama enne viisa taotlemist asjaoluga, et keelduva otsuse korral muutub tema viibimine Eestis ebaseaduslikuks. Sellise olukorra saabumise vältimiseks oli kaebajal võimalus enne viisa kehtivuse lõppu Eestist lahkuda ning taotleda uut viisat välisesinduse kaudu. Põhjendatud oli kohaldada ühe kuu pikkust sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (VSS § 74 lg 4), mille kohaldamiseks ei olnud praegusel juhul alust.

4.Tallinna Halduskohus jättis 3. märtsi 2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja ei lõpetanud õpinguid nominaalaja kestel. Kuna kaebaja kaitses lõputöö 1. juunil 2022 hindele „0“, ei olnud kaebajal võimalik õpinguid lõpetada. Ta jätkas õpinguid kuni tema eksmatrikuleerimiseni pärast õppeaasta lõppu edasijõudmatuse tõttu. Õppeaasta lõpukuupäev oli 29. juuni 2022. Kaebaja eksmatrikuleeriti 25. juulil 2022 edasijõudmatuse tõttu. Kaebajal jäi seega lõputöö kaitsmata ja õpingud lõpetamata; 2) PPA keeldus 20. septembri 2021. a otsusega nr 15.5-4/236-2 kaebajale pikaajalise viisa andmisest. Siseministeerium jättis 28. oktoobri 2021. a otsusega nr 2-2/537-6 kaebaja viisaotsuse vaidlustuse rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 6. veebruari 2023. a otsusega asjas nr 3-21-2779 kaebaja kaebuse eespool nimetatud otsuste tühistamiseks rahuldamata; 3) kaebaja pidi aru saama, et kui viibimisalus langes ära, siis tuli tal Eestist lahkuda. Kaebaja ei pea asja nr 3-21-2779 vaidluse ajal Eestis viibima. Kaebaja eksmatrikuleerimise vaidlus (asi nr 3-22-1800) on lõppenud; 3) kaebajal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus ja tal lasub kohustus Eestist lahkuda; 4) sissesõidukeelu pikkus on proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lahkumisettekirjutus on ebaseaduslik. Kaebaja esitas kõik vajalikud dokumendid D-viisa pikendamiseks. Kaebaja kui välisüliõpilase õigusi on rikutud; 2) kaebaja soovib tagasi saada viimase nelja ja poole aasta jooksul kulutatud raha 24 433 eurot. Kaebaja lõpetab kraadiõppe teises riigis ja paremas ülikoolis kui XXX; 3) XXX on kaebajaga käitunud ebaseaduslikult; 4) kaebaja pole avalikku korda rikkunud; 5) kaebaja soovib abi, et ta saaks humanitaarsetel kaalutlustel Eestis töötada ja tasuda võla 8000 eurot.
6.Vastustaja palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsus on seaduslik; 2) lahkumisettekirjutus on õiguspärane. Kaebajal puudub õiguslik alus Eestis viibida. Kaebaja eksmatrikuleeriti 25. juulil 2022. Kuna ta Eestis ei õpi, puudub tal alus viibimise alust nõuda. Isik saab seaduslikku alust Eestis viibimiseks taotleda teises riigis; 3) kaebaja ei saa siinses haldusasjas nõuda 24 433 euro hüvitamist.

3(5)

3-21-1925

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebusele lisatud dokumendid (s.o viisa taotlemise ja selle menetluse, sh XXX õppekorralduseeskirja ja ülikoolis vaidlustuste esitamise kohta) tuleb tagastada, sest need ei seondu praeguse vaidlusega (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Samadel kaalutlustel tuleb tagastada ka 23. novembri 2023. a menetlusdokumendi lisad (dtl 648–700).
8.Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (VSS § 2 lg 1 esimene lause). Kui välismaalane viibib Eestis viibimisaluseta, tehakse talle ettekirjutus Eestis lahkumiseks (VSS § 7 g 1). Lahkumisettekirjutuse tegemise hetkel puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks VMS § 43 lg 1 tähenduses. Ka praegu puudub kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks.
9.Praegusel juhul ei esine VSS § 76 lg-s 3 ja § 9 lg-s 1 sätestatud aluseid, mis oleksid välistanud lahkumisettekirjutuse tegemise. Samuti pole tegemist olukorraga, kus lahkumisettekirjutuse tegemine oleks olnud vastuolus mittetagasisaatmise põhimõttega (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. juuni 2021. a otsus asjas nr 3-21-838, p 18).
10.Lahkumisettekirjutus vastab VSS § 7 lg 2 tingimustele, s.t sellega on kindlaks tehtud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult, sellega pandi kaebajale kohustus Eestist lahkuda, määrati lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, hoiatati sunniraha ja sundtäitmise kohaldamisega ja kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu. Seejuures on PPA asjaolusid arvestades andnud maksimaalse seaduses sätestatud tähtaja lahkumiseks, s.o 30 päeva (VSS § 72 lg 4).
11.Lahkumisettekirjutus sisaldab nõutavaid põhjendusi (VSS § 71 lg 1). Lahkumisettekirjutuse tegemise erisusi siinsel juhtumil ei esine (VSS § 76).
12.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õiguspäraselt leidnud, et lahkumisettekirjutus on antud õiguspäraselt.
13.Kaebaja suhtes kohaldati sissesõidukeeldu põhjusel, et ta rikkus Eestis viibimist reguleerivaid õigusakte sellega, et pärast Eestis seadusliku viibimisaluse aluse lõppemist ja viisa andmisest keelduva otsuse andmist ei täitnud ta seadusest tulenevat kohustust ega lahkunud Eestist (VSS § 29 lg 1 p 8). Sissesõidukeeldu võib kohaldada kuni 10 aastat (VSS § 271 lg 1). Vastustaja kohaldas sissesõidukeeldu üheks kuuks. Vaidlusalune ettekirjutus sisaldab põhjendusi ja kaalutlusi selle kohta, miks otsustati kaebajale kohaldada sellise kestusega sissesõidukeeldu. PPA võttis sissesõidukeelu pikkuse määramisel arvesse kaebaja kasuks rääkivaid asjaolusid, s.o õppimine ülikoolis, kaebaja ilmumine PPA-sse enda algatusel ja viisa taotlemise ajal passi puudumine. PPA võttis põhjendatult arvesse ka asjaolu, et kaebajal oli võimalik pärast viisa andmise keelduva otsuse saamist Eestist lahkuda ja taotleda seaduslikku alust välisesindusest. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohaste kaalutlustega ning PPA pole eksinud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise vastu. Kaebaja pole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et sissesõidukeeld oleks tulnud humaansetel kaalutlustel üldse jätta kohaldamata (VSS § 74 lg 4). Sisseõidukeelu mittekohaldamise aluseid ei esine (vt VSS § 30).
14.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et kaebaja peaks saama Eestis viibimiseks seadusliku aluse, sh töötamise ja võla tagasimaksmise eesmärgil. Samuti tuleb tähelepanuta jätta väited ja taotlused, mis puudutavad kaebaja eksmatrikuleerimist 4(5)

3-21-1925 XXXst. Need väited ja taotlused ei seondu praeguse vaidlusega (HKMS § 41 lg 1 ja lg 2). Kui kaebaja leiab, et XXX on talle kahju tekitanud, siis on tal õigus nõuda XXXlt selle hüvitamist eraldi vaidluses.

15.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium