Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2779
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale viibimisaluse andmata jätmisel
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja X Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS, Siseministeerium, esindaja MJ Kaasatud haldusorgan Kaitsepolitseiamet
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2023. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 2. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse ( lg 6).
3-21-2779
3-21-2779 augustikuus magistritöö kaitsmisel. Taotluse materjalidest nähtus, et kaebaja taotles juba
3(6)
3-21-2779 7) üldjuhul puudub välismaalasel põhiõigus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Välismaalase Eestis elamine peab olema kooskõlas avalike huvidega (VMS § 13 lg 1). Enamasti on õppimise eesmärgil viibimisaluse andmisel avalikuks huviks tarkade inimeste kaasamine Eesti majandusellu ning selle kaudu Eesti heaolu suurendamine. Teaduse ja innovatsiooni arengule ning majanduskasvule ei aita kaasa lõpetamata õppetegevus ja kaitsmata teadustöö. Kaebajal on olnud töö kaitsmiseks aega kaks aastat nominaalaja kestel ja üks aasta kuni vaidlusaluse PPA otsuse tegemiseni. Ka järgnenud aasta jooksul, mil kohus kohaldas esialgset õiguskaitset, ei õnnestunud kaebajal lõputööd kaitsta. Välismaalase Eestisse lubamise ega ka direktiivi eesmärgiks ei ole välismaalase eneseteostuse ega õiguse haridusele teostamine; 8) kaebaja pidi arvestama juba elamisloa kehtivuse lõppemisel (s.o 2020. a-l), et kui tal puudub viibimisalus, tuleb tal Eestist lahkuda. Varasem viibimisalus ei anna õigustatud ootust, et talle väljastatakse uus. Ka õppimiseks pikaajalise viisa andmise tingimuseks on, et välismaalasel on piisavalt raha, et katta majutus- ja viibimiskulud ning pöörduda tagasi oma päritoluriiki või transiidiriiki (VMS § 62 lg 1 p 3 ja direktiivi art 7 lg 1 alapunkt (e)). Selle kohustuse täitmine ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemi kasutamata on iseseisev viisa andmisest keeldumise alus. Kui kaebajal puudub viibimisalus, ei ole koduriiki lahkumiseks raha puudumine viibimisaluse pikendamise aluseks, vaid riigi enda poolt kaebaja koduriiki lahkumise korraldamise aluseks; 9) lõputöö virtuaalset kaitsmist on ülikool pidanud võimalikuks. Praegu pole see küsimus enam aktuaalne, kuna kaebaja on eksmatrikuleeritud ning see käskkiri kehtib. Kui kaebaja staatus ülikoolis tuleks ennistada, on tal võimalik oma lõputööd kaitsta virtuaalselt; 10) kuna PPA 11. augusti 2021. a otsus on õiguspärane, puudub alus 20. septembri 2021. a ja
4(6)
3-21-2779
3-21-2779
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.