Kohtuasja number MÀÀruse kuupÀev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja lÀbivaatamine
3-22-1641 6. aprill 2023 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Sotsiaalministeeriumi kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse otsuse tĂŒhistamiseks Kaebaja Sotsiaalministeerium, esindaja Marju Lepmets Vastustaja Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Katri Oja Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2022. a mÀÀrus Sotsiaalministeeriumi mÀÀruskaebus Kirjalik menetlus
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) luges 4. mai 2022. a otsusega nr 11.4-9/0428 Sotsiaalministeeriumi kui toetuse saaja projekti âAsendushoolduse kvaliteedi tĂ”stmineâ abikĂ”lbmatuks kuluks 29 187,94 eurot (Euroopa Sotsiaalfondi toetus 24 809,75 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4378,19 eurot) (resolutsiooni p 1), vĂ€hendas maksetaotluste nr 72485 ja 75422 abikĂ”lblikke kulusid 25% ehk 29 187,94 eurot (resolutsiooni p 2) ning vĂ€hendas projekti eelarvet tegevuses nr 4 âTeavitustegevusedâ abikĂ”lbmatut kulu 29 187,94 euro vĂ”rra (resolutsiooni p 3).
2.RTK rahuldas 4. juuli 2022. a vaideotsusega Sotsiaalministeeriumi vaide osaliselt ning tunnistas kehtetuks RTK 4. mai 2022. a otsuse p 1.3.1 ja sellest rikkumisest tekkinud faktilised tagajĂ€rjed. ĂlejÀÀnud osas jĂ€i vaie rahuldamata ning finantskorrektsiooni mÀÀr ja abikĂ”lbmatuks tunnistatud kulude summa muutmata.
3.Sotsiaalministeerium esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tĂŒhistada RTK 4. mai 2022. a otsus ja 4. juuli 2022. a vaideotsus ning kohustada vastustajat vĂ€lja maksma maksetaotluste nr 72485 ja 75422 vĂ€ljamaksed. Ministeerium oli seisukohal, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pĂ€devuses. Tegemist ei ole valitsusasutuste vahelise n-ö organitĂŒliga, mis tuleb lahendada Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 101 alusel ja korras. Halduskohtud on varem jaatanud halduskohtu pĂ€devust (vt haldusasjad nr 3-19-346 ja 3-22-511). Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei mĂ”juta toetuse saaja olukorda rakendusĂŒksuse ĂŒlesannete ĂŒleandmine projekti kestel SA-lt Innove ja SA-lt Archimedes RTK-le. Sellega ei saa Ă€ra vĂ”tta kaebeĂ”igust, mis Sotsiaalministeeriumil oli projekti alustamise hetkel. RakendusĂŒksuse vahetumisel ei nĂ€htud ĂŒhegi Ă”igusaktiga ette finantskorrektsiooni otsusele esitatavate kaebuste lahendamiseks teistsugust korda, mis tagaks toetuse saajale halduskohtumenetlusega samavÀÀrse kaitse ja kaebeĂ”iguse.
3-22-1641
4.Tallinna Halduskohus tagastas 1. septembri 2022. a mÀÀrusega kaebuse. Halduskohtu seisukohad olid kokkuvÔtlikult jÀrgmised.
4.1.Vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pĂ€devusse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1), kuna seadus nĂ€eb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). Sotsiaalministeerium ja RTK on valitsusasutused (VVS § 39 lg 3, § 65 lg 3 ja § 67). VVS § 101 nĂ€eb vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra. HKMS-i eesmĂ€rgiks pole see, et riik saaks halduskohtus vaielda iseendaga. RTK pĂ”himÀÀruse kohaselt on RTK Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus. RTK otsuste kehtetuks tunnistamine on valdkonna eest vastutava ministri pĂ€devuses. Perioodi 2014â2020 struktuuritoetuse seadus (STS) ei nĂ€e ette VVS-iga vĂ”rreldes teistsugust vaidluste lahendamise korda. Ka Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu 17. detsembri 2013. a mÀÀrus (EL) nr 1303/2013 (mÀÀrus nr 1303/2013) ei nĂ€e ette seda, et vaidlused tuleks lahendada halduskohtus. Asjaolu, et RTK tĂ€idab rakendusĂŒksuse rolli ning esindab selles EL-i huve, ei mĂ”juta tema Ă”iguslikku staatust, mis tuleneb riigisisesest Ă”igusest, s.o VVS-st, STS-st ja RTK pĂ”himÀÀrusest.
4.2.Haldusasjas nr 3-19-346 oli vastustajaks kaebuse esitamise hetkel SA Innove (eraĂ”iguslik juriidiline isik). Kuna kaebeĂ”igust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga, ei olnud SA Innove ĂŒlesannete ĂŒleminekul RTK-le kohtumenetluse ajal tĂ€hendust. Haldusasi nr 3-22-511 on eelmenetluse staadiumis, mistĂ”ttu pole pĂ”hjust pelgalt kaebuse menetlusse vĂ”tmisest teha kaugele ulatuvaid jĂ€reldusi.
4.3.LÀhtuda ei saa analoogiast, et kui menetluse ajal muutuvad Ôigusnormid, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud Ôigusnorme (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 5). Finantskorrektsiooni otsuse tegi RTK, mitte SA Innove.
5.Sotsiaalministeerium esitas halduskohtu mÀÀruse peale mÀÀruskaebuse, milles asus seisukohale, et halduskohus eksis halduskohtu pÀdevust eitades.
6.Tallinna Ringkonnakohus jÀttis 24. oktoobri 2022. a mÀÀrusega halduskohtu mÀÀruse resolutsiooni muutmata ja Sotsiaalministeeriumi mÀÀruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad olid jÀrgmised.
6.1.VVS § 101 lg 1 alusel pole vĂ”imalik alluvuskorras lahendada Sotsiaalministeeriumi kaebust RTK tegevuse peale. Tegemist ei ole haldus- ega teenistusliku jĂ€relevalvega, mis oleks tehtud ĂŒhe ministeeriumi valitsemisala sees (vt VVS § 93 lg-d 1 ja 4, § 94 lg 1, § 95 lg 1, § 96 lg 1 ning § 97).
6.2.Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahel STS-i alusel toimunud jĂ€relevalvest vĂ”rsunud vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg 3 alusel ja selles sĂ€testatud korras. VVS § 101 lg 3 eesmĂ€rk on vĂ€listada olemuslikult haldusesiseste subordinatsioonisuhete, samuti haldussĂŒsteemi siseste jĂ€relevalvesuhete vaidlustamine halduskohtus (Riigikohtu halduskolleegiumi mÀÀrus asjas nr 3-3-1-38-04, p 13). Kui ĂŒks haldusorgan kontrollib teise haldusorgani tegevuse Ă”iguspĂ€rasust ja otstarbekust erinevate valitsemisalade vahel, on olemuslikult tegemist haldusjĂ€relevalvega, sĂ”ltumata sellest, et jĂ€relevalve tegemise nĂ€eb ette STS (VVS § 751 lg-d 1 ja 3). HaldusjĂ€relevalvega pole tegemist, kui toimub teenistuslik jĂ€relevalve (VVS § 751 lg 2 ning § 93 lg-d 1 ja 4).
6.3.Vaidlusalusel juhul puudub ka erinorm, mis nĂ€eks vaidluse lahendamiseks ette teistsuguse menetluskorra (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi mÀÀrus asjas nr 3-3-1-38-04, p-d 14 (riigihange), 15 (avaliku teabe seadus)). STS § 51 lg-st 1, mis nĂ€eb ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, ei saa jĂ€reldada, et kui ĂŒks riigiasutus teeb teisele riigiasutusele finantskorrektsiooni otsuse, tuleb see vaidlus lahendada mitte VVS § 101 lg 3 korras, vaid halduskohtus. Kuna vaidlus tuleb lahendada VVS § 101 lg 3 jĂ€rgi, ei ole vaidemenetlus asjakohane menetlus. Asjaolust, et RTK lahendas vaide sisuliselt, ei jĂ€reldu halduskohtu pĂ€devus. Kui seadusandja soovib, et riigiasutused saaksid finantskorrektsiooni otsuste Ă”iguspĂ€rasuse ĂŒle vaielda halduskohtus, on tal vĂ”imalik selline erinorm kehtestada.
2(7)
3-22-1641
6.4.PÔhiseaduse § 15 ei nÔua, et riik, kes on pÔhiÔiguste adressaat, mitte pÔhiÔiguste kandja, peaks saama riigiasutuste vahelised vaidlused lahendada just kohtus, mitte aga muu erimenetluskorra alusel.
6.5.VVS § 101 lg-s 3 sĂ€testatud menetluskorra kohaldamine ei sĂ”ltu sellest, kas ĂŒks riigiasutus kontrollib teise riigiasutuse tegevuse vastavust riigisisesele vĂ”i Euroopa Liidu Ă”igusele, ega sellest, kas kontrolli teostaja esindab liidu huve.
6.6.EL-i Ă”igus ei sisalda norme, mis nĂ”uaksid seda, et riigiasutus peaks saama talle adresseeritud finantskorrektsiooni otsuseid vaidlustada kohtus (vt ka mÀÀruse nr 1303/2013 art 74 lg 3). Sellist Ă”igust Sotsiaalministeeriumile ei saa tuletada ka Euroopa Liidu pĂ”hiĂ”iguste harta art-st 47. Euroopa Liidu Ă”iguses lĂ€htutakse riigi ĂŒhtsest kĂ€situsest, mis vĂ€listab riigi tuginemise nendele Ă”igustele, millele saavad tugineda eraisikud suhtes liidu ja liikmesriikide institutsioonidega (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-6/20 Riigi Tugiteenuste Keskus, p-d 69â72; kohtujuristi ettepanek asjas C-6/20, allmĂ€rkus 4).
6.7.Halduskohus selgitas Ôigesti, et Tallinna Ringkonnakohtu 24. septembri 2021. a otsuses asjas nr 3-19-346 vÔetud seisukohad ei ole kohaldatavad kÀesolevas asjas.
MENETLUSOSALISTE PĂHJENDUSED
7.Sotsiaalministeerium palub mÀÀruskaebuses tĂŒhistada ringkonnakohtu ja halduskohtu mÀÀrused ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse vĂ”tmise otsustamiseks. Ministeeriumi seisukohad on Riigikohtu menetluses jĂ€rgmised.
7.1.Ringkonnakohtul on Ôigus, et VVS § 101 lg-t 1 praegusel juhul kohaldada ei ole vÔimalik.
7.2.VVS § 101 lg 3 ei ole samuti kohaldatav, sest tegu ei ole ministeeriumi ja valitsusasutuse vahelise (pĂ€devus)vaidlusega, jĂ€relevalve tulemusena tehtud otsusega ega jĂ€relevalve korras lahendatava vaidlusega. Esiteks, STS-i jĂ€rgi ei tee rakendusĂŒksus toetuse saaja ĂŒle jĂ€relevalvet (vrd STS § 8 lg 4, § 16 lg 5, § 18 lg 3 jĂ€relevalve lepingute tĂ€itmise ĂŒle ning STS § 40 lg 1 abikĂ”lblike kulude kontroll). RTK-l ei ole kontrolli Sotsiaalministeeriumi ĂŒle (vt VVS § 751: haldusjĂ€relevalve on âkontroll teise haldusorgani ĂŒleâ). Teiseks, STS 3. ptk 12. jagu (finantskorrektsioon) ega 13. jagu (vaidemenetlus) ei nĂ€e ette vĂ”imalust ega volitusi teostada jĂ€relevalvet finantskorrektsiooni otsuste Ă”iguspĂ€rasuse ĂŒle ega teha ettekirjutusi finantskorrektsiooni otsuse muutmiseks vĂ”i kehtetuks tunnistamiseks VVS-s ja RTK pĂ”himÀÀruses viidatud teenistusliku jĂ€relevalve korras. Kolmandaks, RTK esindab ja kaitseb finantskorrektsiooni otsust tehes EL-i huve ja peab silmas mĂ”ju EL-i eelarvele. Neljandaks, kaks ministrit ei saa VVS § 101 lg-le 3 tuginedes kokku leppida, kas struktuurivahendite kasutamine oli vĂ”i ei olnud Ă”iguspĂ€rane â otsus tuleb teha konkreetsetest asjaoludest lĂ€htudes. RTK otsuse tĂŒhistamine ministrite kokkuleppel seab kahtluse alla RTK sĂ”ltumatuse ning struktuurivahendite kasutamise lĂ€bipaistvuse.
7.3.RTK pĂ”himÀÀruse § 3 jĂ€rgi on RTK aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees. VVS teenistusliku jĂ€relevalve normistiku eesmĂ€rk on tagada, et haldusorgan tĂ€idaks talle pandud ĂŒlesandeid. Tegu on juhtimis- ja kontrollivahendiga. Selle eesmĂ€rk ei ole taastada ega kaitsta isiku Ă”igusi, kelle suhtes on antud haldusakt. Teenistusliku jĂ€relevalve raames ei kontrollita haldusakti Ă”iguspĂ€rasust samavÀÀrselt vaidemenetluse ja kohtuliku kontrolliga ning ka jĂ€relevalve teostaja kĂ€sutuses olev meetmete ring on vĂ”rreldes nt vaidemenetlusega tunduvalt piiratum (vt VVS § 93 lg 5 ning vrd haldusmenetluse seaduse (HMS) vaidemenetluse norme). Ka ei ole teenistusliku jĂ€relevalve teostajal vĂ”imalust kĂŒsida eelotsust EL-i Ă”iguse tĂ”lgendamiseks, nagu see on kohtul. RTK-l peab teenistusliku jĂ€relevalve raames sĂ€ilima sĂ”ltumatus, vt analoogiat VVS § 93 lg 6 p 4. MÀÀrusest nr 1303/2013 ega STS-st tulenevalt ei ole struktuurivahendite kasutamise kontrollisĂŒsteemi osaks ĂŒksikjuhtumite tasandil teenistuslik jĂ€relevalve struktuurivahendite rakenduskava elluviijate ĂŒle.
7.4.KohtukaebeÔiguse eitamine on vastuolus vÔrdse kohtlemise pÔhimÔttega. Seadusandja tahteks on olnud vÔimaldada lisaks eraisikutele ka riigiasutustel taotleda projektide elluviimiseks vahendeid struktuuritoetustest (vt STS § 2 p 8), andes neile kÔik EL-i ja riigisisesest Ôigusest tulenevad toetuse saaja Ôigused ja kohustused vÔrdselt teiste toetuse saajatega. Samuti ei tulene STS-st, et toetuse 3(7)
3-22-1641 andmise, kasutamise, maksmise vĂ”i kontrollimise tingimused oleksid erinevad sĂ”ltuvalt sellest, kellele on pandud toetuse rakendamisega seotud (rakendusĂŒksuse) ĂŒlesanded, st kas neid tĂ€idab riigi asutatud sihtasutus, riigi- vĂ”i valitsusasutus. Riigi (ministeeriumi) pĂ”hiseaduslikku kohtukaebeĂ”igust (PS § 15) ei vÀÀra see, et ĂŒldjuhul on riik pĂ”hiĂ”iguste adressaat, sest riik osaleb Ă”igussuhetes erinevates rollides ning teatud juhtudel vĂ”ib ka riik olla rollis, mis annab Ă”iguse oma Ă”iguste kaitseks pöörduda sĂ”ltumatu kohtu poole.
7.5.Riigil on kaebeÔigus HKMS § 44 lg 4 mÔttes jÀrgmistel juhtudel: 1) enesekorraldusÔiguse kaitse; 2) omandiÔiguse vÔi muu Ôiguse kaitse; 3) halduslepingust tuleneva Ôiguse kaitse. Kohtupraktikas on analoogsetes olukordades jaatatud riigi omandiÔiguse riivet (vt kohtuasjas nr 3-19-346 tehtud halduskohtu
28.veebruari 2019. a mÀÀrus ja ringkonnakohtu
24.septembri 2021. a otsus). Toetuse taotlemine ja kasutamine ei ole ka ministeeriumi avaliku vĂ”imu teostamine vĂ”i Ă”igusaktides sĂ€testatud avalike ĂŒlesannete tĂ€itmine.
7.6.Kui rakendusĂŒksuse ĂŒlesannete ĂŒleandmine projekti kestel viiks finantskorrektsiooniotsuste vaidlused vĂ€lja halduskohtu pĂ€devusest ning vĂ”taks toetuse saajalt Ă€ra Ă”iguse otsuse vaidlustamiseks halduskohtus, oleks see vastuolus Ă”iguskindluse pĂ”himĂ”ttega. Vaidlusaluse projektiga alustati ajal, kui rakendusĂŒksuseks oli SA Innove.
7.7.Kui Riigikohus siiski leiab, et riigiasutusel puudub sellises vaidluses kohtusse pöördumise Ă”igus, kuid on vĂ”imalik finantskorrektsiooni otsustega seotud vaidlused lahendada teenistusliku jĂ€relevalve korras, tuleks Euroopa Kohtult kĂŒsida eelotsust mÀÀruse nr 1303/2013 art 74 lg 3 kohta: kas teenistusliku jĂ€relevalve korras finantskorrektsiooni otsuse muutmine vĂ”i kehtetuks tunnistamine on sellega kooskĂ”las?
8.1.Eesti Vabariik on âPartnerlusleppe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014â2020â (kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt 20. juunil 2014) ja selle alusel koostatud âĂhtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014â2020â (kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt
9.detsembril 2014) esitamisega vĂ”tnud kohustuseks jĂ€rgida toetusprogrammide elluviimisel EL-i Ă”igusraamistikku, sh ka mÀÀrust 1303/2013. Seega struktuurivahendite rakendamise aspektist on ĂŒheks Ă”igussubjektiks liikmesriik, mida esindavad valdkonna spetsiifikast lĂ€htudes erinevad riigiasutused. Olukorras, kus toetust antakse liikmesriigi ĂŒhele riigiasutusele ja selle toetuse andmise Ă”iguspĂ€rasuse eest vastutab sama liikmesriigi teine riigiasutus, ei saa ĂŒlesannete tĂ€itmise jaotusest tingituna tuletada, et need riigiasutused muutuvad seetĂ”ttu erinevateks Ă”igussubjektideks. Ăhe Ă”igussubjekti ĂŒksuste vahelisi vaidlusi tuleb lahendada Ă”igussubjekti sees.
8.2.Euroopa Komisjon maksab liikmesriigile toetuse vĂ€lja ĂŒksnes juhul, kui nende hinnangul ei esine esitatud kuludes selliseid eeskirjade rikkumisi, mis kahjustavad Euroopa Liidu finantshuve. Kui hĂŒvitamiseks esitatakse kulu, mille osas eeldatakse finantsmĂ”ju omavat eeskirjade rikkumist, siis seda kulu liikmesriigile ei hĂŒvitata. Seda olenemata sellest, et liikmesriigis on lĂ€bitud kohtumenetlus kulu abikĂ”lblikkuse kohta. Niisugused kulud jÀÀvad liikmesriigi kanda. Komisjoni vaatest ei toimi juhtimis- ja kontrollisĂŒsteemid tĂ”husalt, kui liikmesriik ei tee mÀÀruses 1303/2013 nĂ”utud finantskorrektsioone. Olukorras, kus liikmesriik esitab komisjonile hĂŒvitamiseks kulusid, mille osas liikmesriigi pĂ€dev asutus (korraldusasutus, Eestis RTK) on olnud veendunud, et need kulud ei ole tĂ€ies mahus abikĂ”lblikud, on komisjonil Ă”igus peatada toetuse edasine maksmine liikmesriigile, kuivĂ”rd fondide rakendamiseks kokkulepitud sĂŒsteemid ei toimi. Toetuse saajale tehtud finantskorrektsioonidega seotud vaidluse lahendamise viis ei mĂ”juta niivĂ”rd vaidlusaluse kulu hĂŒvitamiseks esitamist Euroopa Komisjonile, kuivĂ”rd seda, kas abikĂ”lbmatuks loetud kulu jÀÀb toetuse saaja kanda vĂ”i kannab selle kulu liikmesriik. Olukorras, kus toetuse saajaks on samuti liikmesriik mĂ”ne riigiasutuse kaudu, jÀÀb sellises vaidluses, olenemata vaidluse tulemusest, abikĂ”lbmatu kulu kandjaks lĂ”ppkokkuvĂ”ttes riik. KĂŒsimus on vaid, milliselt riigieelarve kulurealt leitakse vahendid finantskorrektsiooni hĂŒvitamiseks. 4(7)
3-22-1641
8.3.MÀÀruse 1303/2013 art 74 lg 3 (vt ka pÔhjendus 67) nÔude eesmÀrgiks on, et vaidlusi oleks vÔimalik riigisiseselt lahendada, mitte piirata vÔimalusi, mil viisil lahendusele jÔutakse. Seda tÔlgendust toetab ka sÀtte enda sÔnastus, milles on sÔnaselgelt viidatud liikmesriikide enda institutsionaalsele ja Ôigusraamistikule. SÀttest ei saa tuletada, et kui isikul puudub vastavalt liikmesriigi institutsionaalsele ja Ôigusraamistikule Ôigus vaidluse kohtulikule lahendamisele, siis on menetluskord ebatÔhus. Lisaks, kaebuste lahendamise korra osaks on STS §-s 51 sÀtestatud vaidemenetlus. KuivÔrd mÀÀruse 1303/2013 art 74 viitab selgelt liikmesriikide tasandil vaidluste lahendamisele tulenevalt liikmesriikide enda institutsionaalsest ja Ôigusraamistikust ning Euroopa Kohtul puudub pÀdevus liikmesriigi regulatsiooni toimivust hinnata, siis puudub praeguses juhtumis vajadus pöörduda eelotsuse saamiseks Euroopa Kohtu poole.
8.4.VVS § 101 eeldab, et Ă”igusaktidest tulenevalt on vĂ”imalik RTK-d kohustada kokkuleppest lĂ€htuvalt teatud viisil kĂ€ituma vĂ”i sekkuda RTK otsustesse. VVS § 93 ja § 95 arvestades ei saa vĂ€listada, et rahandusministril on teenistusliku jĂ€relevalve raames pĂ€devus sekkuda vaidlusalusesse finantskorrektsiooniotsusesse. VVS § 93 lg 6 p 1 ei ole kohaldatav, kuna RTK tegevus toetuse kasutamise Ă”iguspĂ€rasuse kontrollimisel ei ole riiklik jĂ€relevalve ega riiklik sund. Finantskorrektsioon ei ole olemuselt trahv vms karistusliku iseloomuga mĂ”jutusvahend, vaid abikĂ”lbmatute kulude kui fondi eelarvest rahastamiseks sobimatute kulude tagastamine fondi eelarvesse (vt ka Euroopa Kohtu otsused C-743/18 Elme Messer Metalurgs, p-d 51 ja 67, C-406/14 WrocĆaw â Miasto na prawach powiatu, p 44).
9.Sotsiaalministeeriumi mÀÀruskaebus jÀÀb rahuldamata ja ringkonnakohtu mÀÀrus muutmata (HKMS § 230 lg 5 p 1 koosmĂ”jus §âga 234). Kohtud on jĂ”udnud Ă”igesti jĂ€reldusele, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahelise vaidluse lahendamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 jĂ€rgi halduskohtu pĂ€devusse. Avalik-Ă”igusliku vaidluse lahendamiseks on VVS § 101 lg-ga 3 ette nĂ€htud teistsugune menetluskord.
10.Kohtud leidsid Ă”igesti, et kohtusse pöördumise vĂ”imalust ei tulene STS §-st 51 ega sĂ€tte koostoimest HMS §-ga 87. STS § 51 lg 1 eesmĂ€rk on ĂŒksnes sĂ”naselgelt sedastada, et vaidemenetlus on kohustuslik (âKorraldusasutuse, rakendusasutuse vĂ”i rakendusĂŒksuse otsuse vĂ”i toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist lĂ€bida vaidemenetlusâ). See vastab jĂ€rjepidevale Riigikohtu praktikale, et kohtusse pöördumise ja kaebeĂ”iguse piirang peab ĂŒheselt nĂ€htuma seadusest. HMS § 87 viitab otsesĂ”nu, et kohtusse pöördumise tingimuste osas jĂ€rgitakse HKMS-s sĂ€testatut.
11.Eesti Ă”iguse kĂ”rval on kaebaja tuginenud halduskohtusse pöördumisel EL-i Ă”igusele. Asjas kohalduva mÀÀruse nr 1303/2013 art 74 lg-te 1 ja 2 jĂ€rgi peavad liikmesriigid tĂ€itma juhtimise, kontrollimise ja auditeerimisega seotud kohustusi ning seejuures tagama, et juhtimis- ja kontrollisĂŒsteemid toimiksid tĂ”husalt. LĂ”ige 3 kĂ”lab: âLiikmesriigid tagavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde puudutavate kaebuste lĂ€bivaatamise tĂ”husa korra kehtestamise. Sellise korra ulatuse, eeskirjade ja menetluste eest vastutavad liikmesriigid vastavalt oma institutsioonilisele ja Ă”igusraamistikule. Komisjoni palvel kontrollivad liikmesriigid oma korra kohaselt komisjonile esitatud kaebusi. Taotluse korral teavitavad liikmesriigid nende kontrollide tulemustest komisjoni.â LĂ”ikes 3 sĂ€testatut kordab mÀÀruse pĂ”hjenduse 67 teine lause: âLiikmesriigid peaksid tagama, et kĂ€esolevas mÀÀruses sĂ€testatud tingimuste kohaselt on kehtestatud tĂ”hus, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud kaebuste kĂ€sitlemise kord.â
5(7)
3-22-1641
12.Eeltoodust nĂ€htub liikmesriigi kohustus kehtestada tĂ”hus kaebuste lahendamise kord, kuid selle tĂ€psem korraldus (milline organ lahendab, milline on menetluskord jms) sĂ”ltub liikmesriigi âinstitutsioonilisest ja Ă”igusraamistikustâ. Seega, tegu on liikmesriigi menetlusautonoomia alla kuuluva kĂŒsimusega, mille sisustamisel tuleb liikmesriigil jĂ€rgida vĂ”rdvÀÀrsuse ja tĂ”hususe pĂ”himĂ”tteid.
13.Eesti Ă”iguses on see, kuidas lahendatakse erinevate ministeeriumite valitsemisaladesse kuuluvate tĂ€idesaatva riigivĂ”imu asutuste Ă”iguslikud vaidlused, reguleeritud VVS § 101 lg-s 3. Selle jĂ€rgi lahendavad vaidluse asjaomased ministrid ning kokkuleppe mittesaavutamisel Vabariigi Valitsus (vt ka VVS § 49 lg 2). Erinevalt kaebaja vĂ€idetust ei tĂ€henda asjaolu, et minister on poliitiline ametiisik, ministri Ă”igust teha omavolilisi Ă”igusvastaseid otsuseid vĂ”i ministrite vĂ”imalust sĂ”lmida suvakokkuleppeid. Seaduslikkuse pĂ”himĂ”te (pĂ”hiseaduse (PS) § 3) seob kĂ”iki avalikku vĂ”imu teostavaid ja avalikke ĂŒlesandeid tĂ€itvaid isikuid, sh ministreid ministeeriumite vaheliste vaidluste lahendamisel (vt ka VVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 31). Seaduslikkuse pĂ”himĂ”tte raames tuleb ministritel arvestada ka EL-i Ă”igusega. ĂiguskĂŒsimuste analĂŒĂŒsimisel on ministritel vĂ”imalik kasutada valdkondlike eriteadmistega spetsialistide abi. SeetĂ”ttu ei ole pĂ”hjust eeldada, et vaidluse lahendamine ministrite kokkuleppel vĂ”i Vabariigi Valitsuse poolt tooks kaasa EL-i eelarvevahendite kuritarvitamise ohu vĂ”i Ă”iguslike argumentide ignoreerimise. Tegemist on tĂ”husa kaebuste lĂ€bivaatamise korraga mÀÀruse nr 1303/2013 art 74 lg 3 mĂ”ttes.
14.VVS § 101 lg 3 kohaldamine antud juhul Sotsiaalministeeriumi ja RTK vahelise vaidluse lahendamiseks eeldab, et rahandusministril on Ă”igus ja vĂ”imalus sekkuda RTK kui rakendusĂŒksuse tegevusse, sh kontrollida finantskorrektsiooni otsuseid. Selline pĂ€devus on rahandusministril teenistusliku jĂ€relevalve raames vastavalt VVS 7. ptk-le (vt ka VVS § 49 lg 1 p 4, riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a mÀÀruse nr 84 âRiigi Tugiteenuste Keskuse pĂ”himÀÀrusâ § 3).
15.Ministeeriumi teenistusliku jĂ€relevalve vĂ”imalikkust toetab lisaks STS § 45 lg 4, mis annab Rahandusministeeriumile kui korraldusasutusele teatud juhtudel Ă”iguse ise finantskorrektsiooni otsust teha, samuti asjakohane Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a mÀÀrus nr 143 âPerioodi 2014â2020 struktuuritoetusest hĂŒvitatavate kulude abikĂ”lblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kordâ, mille § 23 lg 4 annab Rahandusministeeriumile teatud kaasarÀÀkimisĂ”iguse finantskorrektsiooni otsuste tegemisel.
16.Ka EL-i Ă”igus ei vĂ€lista antud juhul teenistusliku jĂ€relevalve normide kohaldamist ja ministri vĂ”imalust sekkuda RTK tegevusse. MÀÀruses nr 1303/2013 ei ole rakendusĂŒksusele kehtestatud vĂ”rreldavaid sĂ”ltumatuse nĂ”udeid EL-i tasandil, nagu on mitmes teises valdkonnas, kus on EL-i Ă”igusaktis mingil mĂ”juval pĂ”hjusel sĂ€testatud organile asjakohased sĂ”ltumatuse tagatised, vĂ€ltimaks vĂ€line sekkumisvĂ”imalus organi tegevusse, vrd nt Andmekaitse Inspektsioon (isikuandmete kaitse ĂŒldmÀÀruse art 51 jj), Konkurentsiamet (direktiivide (EL) 2019/944 art 57, 2009/73/EĂ art 39) jne.
17.Kohtusse pöördumise vĂ”imalust ei kasva antud juhul vĂ€lja ka PS §-st 15, Euroopa Liidu lepingu (ELL) art 19 lg-st 1 vĂ”i EL-i pĂ”hiĂ”iguste harta art-st 47, sest Sotsiaalministeerium kui riigiasutus ei ole pĂ”hiĂ”iguste kandja. ELL art 19 lg 1 sĂ€testab, et liikmesriigid nĂ€evad ette tulemusliku Ă”iguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeĂ”iguse liidu Ă”igusega hĂ”lmatud valdkondades. Euroopa Kohus on rĂ”hutanud, et ELL art 19 lg 1 kohustab âliikmesriike nĂ€gema ette just harta artikli 47 mĂ”ttes tulemusliku Ă”iguskaitse tagamiseks vajaliku kaebeĂ”iguse liidu Ă”igusega hĂ”lmatud valdkondadesâ. (Câ685/15 Online Games jt, p 54; vt ka Câ824/18 A.B. jt, p 143: âeelkĂ”ige harta artikli 47 tĂ€hendusesâ) Samuti on Euroopa Kohus mĂ€rkinud, et liikmesriikidele ELL art 19 lg-ga 1 pandud kohustus âvastab Ă”igusele, mida on tunnustatud harta artiklis 47â. (Câ73/16 PuĆĄkĂĄr, p 58; sama ka Câ682/15 Berlioz Investment Fund, p 44) 6(7)
3-22-1641
18.Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus Euroopa Kohtult eelotsuse kĂŒsimise jĂ€rele, kuna EL-i Ă”iguse Ă”iges tĂ”lgendamises ja kohaldamises puudub pĂ”hjendatud kahtlus (nt Euroopa Kohtu otsus 283/81 Cilfit jt, p 21; vt ka C-561/19 Consorzio Italian Management, p-d 33â51). Vaidlusalune EL-i mÀÀrus nĂ€eb liikmesriikidele kaebekorra kujundamisel ette menetlusautonoomia ning kolleegiumi hinnangul ei ole VVS § 101 lg-st 3 lĂ€htumine antud juhul vastuolus ka tĂ”hususe ega vĂ”rdvÀÀrsuse pĂ”himĂ”tetega. Ăigust pöörduda EL-i Ă”igusest tulenevate Ă”iguste kaitseks kohtusse ei kasva antud juhul vĂ€lja ei ELL art-st 19 ega EL-i pĂ”hiĂ”iguste harta art-st 47. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.