Pink String Quartet MTÜ kaebus Tallinna Kultuuri- ja Spordiameti 22.04.2022 käskkirja nr TN2900/22/4 ja Tallinna Linnavalitsuse 22.06.2022 korralduse nr 632 tühistamisnõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: Pink String Quartet MTÜ, seaduslik esindaja Andre Pere Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Aljona Kallaste
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pink String Quartet MTÜ (kaebaja) esitas 16.12.2020 Tallinna Kultuuri- ja Spordiametile (vastustaja) taotluse nr 2022502643 projekti „Pink String Quarteti kontsert“ elluviimiseks toetuse saamiseks. Kontsert pidi toimuma Valentinipäeva kontserdina 14.02.2021 Kultuurikeskuses Kaja. Taotlusest nähtuvalt, kui COVID-19 tõttu ei ole võimalik 14.02.2021 kontserti korraldada veebruaris, siis pidi toimuma Naistepäeva kontsert 08.03.2021 või Emadepäeva kontsert 09.05.2021. Kontserdi eelarveks oli planeeritud 2500 eurot, millest 250 eurot oli omafinantseering ja kaasfinantseeringuna 250 eurot piletimüügi tulu. 2000 euro osas taotles kaebaja linnalt projektitoetust. Kaebaja edastas 18.01.2021 vastustajale korrigeeritud eelarve, mille kohaselt kavandati maksta toetuse arvelt 1500 eurot tööjõukuludeks ja 50 eurot Kultuurikeskuse Kaja ruumide rendiks (kokku 1550 eurot).
2.Vastustaja 21.01.2021 käskkirja punktiga 1.26 otsustati toetada kaebaja korraldatavat üritust 800 euroga vastavalt esitatud taotlusele ja täiendatud eelarvele. Kaebaja ja vastustaja sõlmisid 17.02.2021 mittetulundustegevuse toetuse leping (leping), mille esemeks oli toetuse kasutamine kontserdiks vastavalt taotlusele ja 18.01.2021 täiendatud eelarvele. Vastustaja toetas kaebajat ürituse korraldamisel kontserdipaiga rendi ja töötasudega seotud kulude katmiseks 800 eurot. Kaebaja kohustus kasutama toetust ajavahemikul 01.02. – 31.05.2021 vastavalt projekti eelarvele ning kirjeldusele ja pidama kulude ja toetuse kasutamise kohta eraldi raamatupidamisarvestust. Tulenevalt covid viiruse piirtangutest toimus kontsert vastustaja teadmisel 14.02.2022.
3.Kaebaja pidi esitama 16.02.2022 vastustajale lõpparuande (tegevus- ja kuluaruande) tehtud tekkepõhiste kulude ja toimunud tegevuse kohta. Pärast mitmeid meeldetuletusi ja suhtlust esitas kaebaja 31.03.2022 korrigeeritud aruande.
4.Vastustaja otsustas 22.04.2022 käskkirjaga taganeda 17.02.2022 lepingust seoses lepingu olulise rikkumisega; tunnistada kehtetuks 21.01.2021 käskkiri toetuse maksmise osas ning nõuda tagasi mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetus 800 eurot. Käskkirjas viidatakse kaebaja 31.03.2022 korrigeeritud aruandele, millest nähtuvalt kasutas kaebaja toetust mittesihtotstarbeliselt: ta tegi kulutusi nootide ostuks ja reklaami jaoks, mis ei vasta 18.01.2021 korrigeeritud eelarvele (p 4.6). Selliselt rikkus kaebaja lepingu punkti 5.1.1. (p 4.7) Lepingu kohaselt pidi kaebaja pidama projektiga seotud kulude ja toetuse kasutamise kohta eraldi raamatupidamisarvestust (p 5.1.2), esitama lõpparuande kuluaruandes tekkepõhised kulud, mis on tehtud toetuse aruandeperioodil toimunud projekti tegevuste elluviimiseks (p 5.1.3.) ning esitama lõpparuande lisadena kulu- ja maksedokumentide koopiad (p 5.1.4). Kaebaja on aga esitanud erinevaid kuludokumente, millest ükski ei vasta nõuetele. Väidetavalt stipendiumi maksmist tõendavad dokumendid on otsitud võimalus esitada lõplik aruanne. Stipendium on tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust või mille tegemisega väljamakse tegija omandab õigused teosele. Seega ei ole stipendium töötasuga seotud kulu. Toetuse saaja ei ole esitanud ruumide üüriarvet (p 4.9-4.10). Kuna kaebaja on rikkunud oluliselt lepingut (lepingu p 9.5), taganes vastustaja lepingust ja nõudis tagasi lepingu alusel saadu. 2(7)
5.Vastustaja jättis 22.06.2022 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja nõue 22.04.2022 käskkirja (toetuse tagasinõue) ja vaideotsuse tühistamiseks.
7.Toetuse eesmärgiks oli kontserdi toimumine, mille kaudu rikastada Tallinna kultuurielu.
8.Lepingus ei ole reguleeritud, mis juhtub, kui toetust on kasutatud, aga kontsert ei saa eriolukorra tõttu toimuda. Vastustaja ei lõpetanud lepingut eriolukorra ajal ega teavitanud kaebajat, et toetuse kasutamine oleks olnud keelatud. Seetõttu tekitas vastustaja olukorra, kus 31.05.2021 ei olnud kaebajal muud võimalust kui lepingut pikendada: toetuse kasutamine oli varasemalt lubatud, aga kontserti korraldada projektis kirjeldatud viisil ei tohtinud. 2021.a juunis pikendatud projekti ei saa käsitleda algselt kirjutatud projektina, kuna muutusid kontserdi toimumise asukoht ja sellega koos eelarve.
9.Aruande esitamiseks määratud tähtaeg 16.02.2022 oli põhjendamatult lühike. Kui kaebaja esitas aruande, selgus, et reklaamikulud ei ole sihtotstarbelised kulud, kuna esialgses eelarves oli märgitud tööjõukulud. Kaebaja tegi 24.03.2022 ettepaneku, et maksab tööjõukulud lähimate päevade jooksul, aga vastustaja teatas, et kuludokumendid peavad mahtuma toetuse kasutamise ajavahemikku. Kaebaja pakkus lahenduseks stipendiumi makset, aga ka see variant ei sobinud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Toetuse maksmise otsuse aega arvestades tuleb lähtuda 2021. aastal kehtinud Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 määrusest nr 25 „Mittetulundustegevuse toetuse andmise kord“ (kord) ja Tallinna Linnavalitsuse 21.10.2020 määrusest nr 30 „2021. a mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused“, määruse lisadest 1 „Mittetulundustegevuse toetuse määramise üldised lisatingimused“ ja lisa 6 „Kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuse määramise lisatingimused“. Samuti tuleb lähtuda lepingust, mille kohaselt on lepingu eesmärk määrata kindlaks Tallinna linna eelarvelistest vahenditest projekti- ja tegevustoetuseks sihtotstarbelise toetuse kasutamise tingimused ning poolte õigused ja kohustused (p 2.1). Korra § 3 punkti 5 kohaselt on projektitoetus sihtotstarbeline toetus, mille kasutamine peab olema läbipaistev, sihipärane ja kontrollitav. Lepingu punkti 9.1 kohaselt kehtib leping lepingujärgsete kohustuste täitmiseni. Kaebaja kohustus kasutama toetust kindlal ajavahemikul lepingu punkti 3.1 kohaselt ning vastavalt projekti eelarvele ning projekti kirjeldusele (lepingu p 5.1.1.) Arvestades, et kaebaja esitas projekti tähtaegade ja toetuse kasutamise ajavahemiku muutmise taotlusi 01.06.2021 ja 01.12.2021 ning sedagi, et leping kehtib lepingujärgsete kohustuste täitmiseni, siis ei saanud leping lõppeda enne, kui kaebaja on projekti korraldanud ning viinud lõpule projektijärgse aruandluse (lepingu p-d 5.1.3 jt).
12.Kaebaja viitab, et vastavalt mittetulundustegevuse toetuse lepingu punktile 8.3.2 oli ametil õigus lepingut ühepoolselt muuta või see erakorraliselt üles öelda, kui kuulutatakse välja eriolukord. Nimetatud punkti rakendatakse pigem juhul, kui teisiti toimida ei ole võimalik. Eelistatud on lepingupoolte jõudmine kokkuleppele. Vastustajal ei olnud kohustust lepingu 3(7)
lõpetamist nõuda, aga samuti ei kohustanud vastustaja ühtegi toetuse saajat lepingut jätkama, kui teine pool ei pidanud seda võimalikuks. Seega oli kaebaja enda valik, kas taotleda lepingu lõpetamist või projektiga jätkata. COVID-19 levik ja selle mõju kaebaja korraldatud üritusele oli etteaimatav, sest selle levik sai alguse juba 2020. aasta märtsis ning hoogustus sama aasta sügisel. Seda, et kaebaja eeldas COVID-19 levikut ja selle võimalikku mõju, nähtub ka tema taotlusest, mille järgi kui COVID19 tõttu ei ole võimalik 14.02.2021 kontserti korraldada veebruaris, siis pidi toimuma Naistepäeva kontsert 08.03.2021 või Emadepäeva kontsert 09.05.2021.
13.Kuna 2021. aasta oligi keeruline, siis tegi amet kaebajale ettepaneku pikendada projektitoetuse kasutamise perioodi ning kaebaja avaldas, et soovib seda teha. Pooled olid saavutanud kokkuleppe ja toetuse kasutamise perioodi pikendati esimest korda 31. oktoobrini ning pärast Sügiskontserdi 2021 korraldamise ebaõnnestumist kaebaja uue taotluse alusel 15.02.2022. Kokkuvõttes jäi projekti formaat samaks. Muutus üksnes ürituse toimumisaeg ja koht ning projektitoetuse kasutamise perioodiks kujunes 01.02.2021–15.02.2022. Kontserdi korraldamise tingimused, enamgi veel COVID-19 levikust tingitud tingimused, ei olnud osa lepingust, mistõttu nende muutumine ei mõjutanud lepingu kehtivust.
14.Vastustaja saab eraldada toetust projekti kulude tasumiseks, mis on korra kohaselt abikõlblikud. Kaebaja taotles 18.01.2021 eelarve järgi projektitoetust tööjõu- ja rendikuludeks, mille osas andis vastustaja toetust 800 eurot: tööjõukulud 750 eurot ja rent 50 eurot. 18.01.2021 eelarvet muudeti 03.12.2021, asendades eelarves planeeritud kulu „Kaja ruumide rent“ kuluga „Chicago ruumide rent“. Kui kaebaja oleks näiteks soovinud lisada eelarvesse uue abikõlblike kulude liigi (nt kulud nootidele), oleks ta pidanud esitama eelarve muutmiseks ametile vastava avalduse. Seda ta ei teinud.
15.Kaebaja saatis ametile 14.04.2022 e-kirjaga kolm maksekorraldust kogusummale 750 eurot. 25.03.2021 maksekorralduse nr 24 selgituses oli „laenu tagasi makse“, 25.03.2021 maksekorralduse nr 25 selgituses oli „laen vastavalt lepingule“ ja 17.05.2021 maksekorralduse nr 26 selgituses oli „laenu tagasi makse“. Kõikidele maksekorraldustele oli käsitsi peale kirjutatud „Õige selgitus on stipendium Andre Pere“. Neid maksekorraldused ei ole tööjõukulusid tõendavaks dokumendiks, sest stipendium on tulumaksuseaduse tähenduses tulevikku suunatud toetus, mida makstakse teadmiste või oskuste omandamise, võimete arendamise ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks. Stipendiumina ei käsitata väljamakset, millega tunnustatakse või tasustatakse mingit tegevust. Seega ei ole stipendium käsitletav tööjõukuluna. Samu maksekorraldusi esitas kaebaja ka nootide kuluna. Kaebaja esitatud pdf-faili nimetusega „PSQ noodid 1“ sisuks on maksekorraldus nr 25 selgitusega „laen vastavalt lepingule“. Sama puudutab pdf-fail nimetusega „PSQ noodid“, mille sisuks on maksekorraldus nr 24 selgitusega „laenu tagasi makse“.
16.Kaebaja ei ole korraldanud oma raamatupidamist ja aruandlust piisava hoolsusega. Näiteks on tasunud osa kontserdiga seotud kulusid kas Andre Pere kui füüsiline isik või Andre Perele kuuluv Kadakasuitsu OÜ. Samas puuduvad lepingud, kulu- ja maksedokumendid selle kohta, et toetust on kasutatud tööjõukuludeks ja ruumide rendiks, nagu oli kokku lepitud lepingus. Näiteks ei ole kaebaja esitanud ühtegi üüri arvet. Seega on tõendamata projektitoetuse sihtotstarbeline kasutamine. Korra § 14 lg 7 kohaselt, kui toetuse saaja ei ole tähtajaks esitanud kulu- ja maksedokumentide originaale või ei kasuta toetust sihipäraselt, on lepingu sõlminud ametiasutusel õigus haldusaktiga
4(7)
otsustada toetuse leping ühepoolselt lõpetada ja toetus tagasi nõuda. Seega on haldusakt toetuse tagasinõudmiseks ja vaideotsus õiguspärased.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldada.
18.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt korraldatud projekti „Pink String Quarteti kontsert“ sisu ei muutunud kaebaja 01.06.2021 ja 01.12.2021 taotlustega projekti tähtaegade ja toetuse kasutamise ajavahemiku muutmise kohta. Ebaõige on kaebaja arusaam, et vastustaja lõi olukorra, kus 31.05.2021 ei olnud kaebajal muud võimalust kui lepingut pikendada. Kui isikule on eraldatud sihtotstarbeline toetus, siis on tal õigus seda kasutada alates toetuse väljamaksmisest. Kui kaebaja otsustas toetust kasutada, siis pidi ta mõistma, et see saab toimuda üksnes projekti tingimuste kohaselt. Kui 31.05.2021 seisuga ei olnud võimalik kontserti anda algselt planeeritud kujul, oli tal lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võimalik taotleda lepingu lõpetamist poolte kokkuleppel (lepingu p 9.2). Kui kaebaja oli selleks ajaks toetuse raha kasutanud, oleks tal tekkinud kohustus raha tagastada, sest ta ei olnud täitnud lepinguga võetud kohustust kontsert anda. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, vaid esitas 01.06.2021 vastustajale taotluse toetuse kasutamise ajavahemiku pikendamiseks (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 16). Selle taotluse kohaselt ei muutunud kontserdi andmise koht – Kaja Kultuurikeskus. Samuti ei muutunud projekti eelarve. Kaebaja esitas 01.12.2021 uue taotluse toetuse kasutamise ajavahemiku pikendamiseks (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 17). Muutus kontserdi andmise koht - baar-restoranis Chicago 1933, kuid ei muutunud projekti eelarve.
19.Taotlusi esitades pidi kaebaja mõistma, et projekti kohta kehtis leping, mis nägi ette kaebaja kohustused: 1) kaebaja saab kasutada vastustaja poolt antud toetust 800 eurot projekti teostamiseks vastavalt eelarvele (lepingu p 5.1.1); 2) esitama lõpparuande, mis sisaldab tekkepõhised kulusid, mis on tehtud toetuse aruandeperioodil toimunud projekti tegevuste elluviimiseks (lepingu p 5.1.3.1); 3) esitama lõpparuande lisadena kulu- ja maksedokumentide koopiad (lepingu p 5.1.4); 4) tagastama mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse (lepingu p 5.1.6). Seega ei olnud leping seotud üksnes kontserdi andmisega. Kaebajal oli kohustus kasutada toetust sihtotstarbeliselt ning seda vastustajale tõendada aruande ja dokumentidega. Vastava kohustuse täitmata jätmine andis vastustajale aluse nõuda toetuse tagastamist.
20.Vastustaja kohustas kaebajat toetuse tagastama, sest ta ei olnud tõendanud, et kasutas toetust sihtotstarbeliselt. Toetuse kasutamise tingimused olid kaebaja ise määratlenud 18.01.2021 eelarvega: 1) 1500 eurot tööjõukuludeks 2) 50 eurot Kultuurikeskuse Kaja ruumide rendiks. Kaebaja on märkinud, et kogu projekti eelarve on 2500 eurot, millest toetus moodustab 1550 eurot. Muud kulud nagu reklaam, nootide, keelte ost pidi kaebaja eelarve kohaselt katma kas omafinantseeringust või muust finantseeringust.
5(7)
Vastustaja esitas kaebajale 03.12.2021 selgituse, et võrreldes esialgse lepinguga on muudetud üksnes ühte tingimust – kontsert toimub baar-restoranis Chicago 1933 (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 17). Seega pidi kaebaja mõistma, et saab 14.02.2022 kontserdi puhul toetust kasutada üksnes tööjõukuludeks ja ruumide rendiks.
21.Sellele vaatamata üritas kaebaja 09.03.2022 esitatud aruandes kajastada kuludena reklaami arveid ega esitanud dokumente tööjõukulude ega rendi osas (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 17). Kaebaja üritas vastustajaga suheldes kahtluse alla toetuse kasutamise tingimusi - tööjõukulud koos maksudega (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 26). Kaebaja üritas 31.03.2022 aruandes kajastada kuludena arveid nootide eest (vastustaja 10.01.2023 menetlusdokumendi lisad 1 ja 3). Samuti üritas ta pärast aruande esitamise tähtaja möödumist esitada tööjõukulude tõendamiseks maksekorraldused väljavõtted kirjega „laen“ (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 33). Kaebaja täiendas maksekorraldusi omakäelise selgitusega „stipendium Arne Perele“.
22.Kui kaebaja tegi 24.03.2022 (kaebaja 28.01.2023 menetlusdokumendi lisa) vastustajale ettepaneku, et maksab 800 euro ulatuses töötasu, siis pidi ta mõistma, et selleks ajaks oli projekti eelarve kasutamine lõppenud. Projekti eesmärgiks oli Valentinipäeva kontsert (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 14 – projekti kirjeldus), mis algselt pidi toimuma 14.02.2021. Pärast projekti pikendamist toimus see 14.02.2022. Vastavalt lepingu p-le 3.1 on lepingu esemeks toetuse kasutamine järgmisteks tegevusteks: Pink String Quarteti kontsert vastavalt esitatud taotlusele nr 2022502643 ja täiendatud eelarvele (edaspidi projekt). Seega on oli töötasudeks mõeldud toetus 750 eurot seotud kontserdi toimumisega (lepingu p 5.1.1). Lepingu p 5.1.3.1. tuleb kuluaruandes esitada tekkepõhised kulud (kulud peavad olema tasutud). Kaebaja pidi lõpparuande esitama 16.02.2022. Pärast meeldetuletusi pikendas vastustaja aruande esitamise tähtaega kuni 08.03.2022 (vastustaja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisad 19-22). Järelikult pidi kaebaja aruandes esitama dokumendid, mis näitavad töötasu väljamakset. Seda kaebaja 09.03.2022 aruannet esitades ei teinud, mis näitab, et ta ei kasutanud toetust lähtuvalt lepingu esemest sihtotstarbeliselt. Vastustajal puudus alus jätta lepingu p 5.1.3.1. kohaldamata.
23.Eeltoodust tulenevalt andis vastustaja põhjendatult haldusakti, millega nõudis toetuse 800 eurot tagasi, sest kaebaja ei olnud tõendanud, et ta kasutas toetust sihtotstarbeliselt. Vastustaja on põhjendatult leidnud, et isegi kui maksekorralduste väljavõtted kirjega „laen“ kajastavad kaebaja arusaama kohaselt temale stipendiumi maksmist, siis ei ole need käsitletavad tööjõukulusid tõendavate dokumentidena. Vastustaja selgitas 10.03.2022 kaebajale, et Taotlesite toetust töötasudeks koos maksudega 1500€ ja Chicago 1933 ruumi rendiks 50€. töötasude alla palun lisage mõlemapoolselt allkirjastatud töövõtulepingud, TSD väljavõtted, palgalehed, töötasu maksekorraldused töötajatele kui ka Maksu- ja Tolliametile makstud maksude maksekorraldus (see makse võib olla ka koondmaksena). Kaebaja pidi mõistma, et stipendium ei saa ole käsitatav tööjõukuluna, millelt makstakse tööjõumaksud. Toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks on lepingu 9.4: pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning nõuda lepingu alusel saadu tagastamist. See õiguslik alus on täidetud, kuna kaebaja on rikkunud lepingu punktides 5.1.3 – 5.1.4 kindlaks määratud kohustusi, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik veenduda, et kaebaja kasutas toetust lepingu punktis 3.1 nimetatud sihtotstarbel, st vastavalt projekti eelarvele. Järelikult ei ole alust haldusakti ega vaideotsuse tühistamiseks.
6(7)
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.