lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-773/20

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.06.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-773/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.06.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1638
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 203 lg 1, 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 55 lg 3Avalduse puuduste kõrvaldaminePS § 19 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-773/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.04.20223-22-773/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium08.06.20223-22-773/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.08.20223-22-773/41Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.08.20223-22-773/59Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium23.11.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
3-23-2345/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium28.02.20243-23-43/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium22.06.20233-22-2114/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.12.20223-22-1972/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium07.11.20223-22-1972/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10.06.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-773 X kaebus Tallinna Vangla 01.04.2022 vastuse nr 58/22/5531-2 ja 04.05.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/1222 peale Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-22-773 menetlusse.

Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese isikukonto väljavõte ajavahemiku 10.01.–09.05.2022 kohta.

Rahuldada X määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 13.05.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 haldusasjas nr 3-22-773. Vabastada X kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vahistatu X (kaebaja) esitas Tallinna Vanglale 01.03.2022 taotluse tagada vaba liikumine osakonna piires vähemalt neli tundi (sarnaselt süüdimõistetutega).
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
VangS § 90 lg 3Eelvangistuse üldtingimused
Tallinna Vangla jättis 01.04.2022 vastusega nr 5-8/22/5531-2 kaebaja taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 04.04.2022 vangla vastuse peale vaide.

3-22-773

4.Kaebaja esitas 05.04.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse võimaldada tal esialgse õiguskaitse korras vaidemenetluse ajal Tallinna Vanglas osakonna piires vähemalt neli tundi vabalt liikuda.
5.Tallinna Halduskohus vabastas 12.04.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 2) ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).
6.Kaebaja esitas halduskohtu 12.04.2022 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.06.2022 määrusega rahuldamata.
7.Tallinna Vangla jättis 04.05.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/122-2 kaebaja vaide rahuldamata.
8.Kaebaja esitas 10.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 01.04.2022 vastuse nr 5-8/22/5531-2 ja 04.05.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/122-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialge õiguskaitse taotluse nõudega kohustada Tallinna Vanglat lubama kaebajal liikuda osakonna piires tervislikel põhjustel. Samuti esitas kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebajat häirib temale kohalduv liikumis- ja suhtlemispiirang, mis on alusetu ja ebaõiglane. Kaebaja on oma kriminaalasjas üksinda kahtlustatav ja seega on arusaamatu, miks ta ei tohi suhelda teiste vahistatutega, kellele pole uurija vastavat keeldu kohaldanud. Kaebajale ei ole uurija, prokurör ega kohus selliseid piiranguid kohaldanud. Piirangud peaks hõlmama üksnes isikuid, kelle suhtes on tarvis neid rakendada. Kaebajale ei ole tagatud piisavalt mõtestatud tegevust. Töötamine ja õppimine on piiratud. Kaebaja soovib osakonna piires vabalt liikuda, käia värskes õhus korvpalliväljakul, spordisaalis ja kasutada vabal ajal telefoni. Juhuslik suhtlus loendusel vm ei ole piisav, et tõrjuda üksildustunnet, meeleoluhäireid ja stressi. Õiguskantsler on vahistatute liikumispiiranguga seotud probleemile tähelepanu juhtinud juba alates 2014. aastast. Kaebaja tugineb oma kaebuses õiguskantsleri sellekohastele seisukohtadele. Kaebaja palub asja lahendamisel jätta kohaldamata vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 3 esimene lause, § 90 lg 5 ja justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 1 lg 2 ja § 8 lg 5 ning tunnistada need Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks.
9.Tallinna Halduskohus jättis 13.05.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes riigilõivu 40 euro tasumiseks aega 5 päeva määruse jõustumisest arvates (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Kaebaja taotleb menetlusabi maksejõuetuse tõttu. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed ajavahemiku 11.01.–10.05.2022 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 25 eurot. Konto lõppjääk on 5 eurot. Järelikult puudub kaebajal võimalus tasuda 40 eurot riigilõivu. Eelnevat arvesse võttes saaks kohus majanduslikust seisundist lähtudes vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest. Menetlusabi andmine ei ole põhjendatud. Kaebaja on kohtusse pöördunud eesmärgiga, et Tallinna Vangla lubaks tal, sh esialgse õiguskaitse korras, liikuda vabalt osakonna piires. VangS § 90 lg 3 järgi hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas. Halduskohus leidis 12.04.2022 määruses käesolevas haldusasjas, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd avalik huvi (kriminaalmenetluse huvi) kaalub üles VangS § 90 lg-s 3 sätestatud liikumispiirangu mõju taotluse esitajale. Puudub alus asuda ka praeguses menetlusstaadiumis teistsugusele seisukohale. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus ning asjaolu, et haldusorgan on 2(4)

3-22-773 kohustatud toimingut sooritama või haldusakti andma. Kuivõrd VangS § 90 lg 3 järgi on vangla kohustatud hoidma kaebajat ööpäev läbi lukustatud kambris, ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat tegema seadusega vastuolus olevat toimingut ning kohustada vanglat võimaldama kaebajale osakonna piires vabalt liikumist. Eelnevatel põhjustel on ka kaebus perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10.X palub 21.04.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlus või saata asi halduskohtule lahendamiseks uues koosseisus. Taotleja palub tunnistada põhiseadusvastaseks kaebajale kohalduv liikumis- ja suhtlemispiirang ja rahuldada taotlus piirangu aluseks olevate sätete PS-le vastavuse kontrollimiseks. Halduskohus on üksnes korranud 12.04.2022 määruse põhjendusi. Halduskohus piirab meelevaldselt kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele ja asja sisulisele arutamisele. Kaebus ei ole perspektiivitu, sest tegemist on intensiivse ja jätkuva kaebaja põhiõiguste rikkumisega. Laekumised kaebaja isikukontole ei ole ületanud summat, mis tuleb Riigikohtu praktika kohaselt lugeda vältimatuteks kulutusteks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus võtab HKMS ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus kontrollib määruskaebe korras halduskohtu määruse seaduslikkust (HKMS § 203 lg 2, § 197 lg 1). Halduskohus jättis 13.05.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse käiguta. Seega ei võtnud halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse ega kaebuse kohta lõplikku seisukohta. Eelnevast tulenevalt saab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel kontrollida üksnes seda, kas halduskohus jättis menetlusabi taotluse õigesti rahuldamata. Ringkonnakohus ei saa halduskohtu eest lahendada esialgse õiguskaitse taotlust ega kaebuse menetlusse võtmise ja sealhulgas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise küsimust. Samuti ei võimalda kehtiv menetlusseadustik ringkonnakohtul määrata, et asja tuleb halduskohtus edasi menetleda teises kohtukoosseisus. Kohtukoosseisude moodustamise ja kohtunike asendamise kord nähakse kohtute seaduse § 37 lg 3 kohaselt ette kohtu tööjaotusplaanis. Seega toimub praeguse asja edasine menetlemine vastavalt Tallinna Halduskohtu tööjaotusplaanile (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 määrus nr 3-21-1348, p 13).
12.Määruskaebuse menetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus jättis õigesti kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada tema taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekuid ja väljaminekuid. Seetõttu võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte ajavahemiku 10.01.–09.05.2022 kohta.
13.Kohus võib isiku taotlusel anda talle riigipoolset abi menetluskulude kandmiseks ja vabastada ta täielikult või osaliselt riigilõivu tasumise kohustusest (HKMS § 110 lg 1 p 1). HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu eeldatavat 3(4)

3-22-773 sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustusmaksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused. Kinnipeetava puhul võib eeldada, et vältimatud on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast ning neid ei tule menetlusabi andmisel täpsemalt hinnata (Riigikohtu 19.06.2020 määrus nr 3-19-1083, p 2). Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on alates 01.01.2022 töötasu alammäär 654 eurot kuus, millest 5% on 32,70 eurot. Nagu halduskohus märkis, nähtub kaebaja isikukonto väljavõttest, et kaebaja sissetulekud on kaebusele eelneva nelja kuu jooksul olnud 25 eurot ja väljaminekud 20 eurot. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek, millest on maha arvatud vältimatud kulutused, väiksem kui nõutav riigilõiv 40 eurot. Järelikult ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel keelatud kaebajale menetlusabi anda.

14.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et menetlusabi andmisest tuleks keelduda kaebuse perspektiivituse tõttu. Nagu ringkonnakohus ka praeguses haldusasjas tehtud 08.06.2022 määruses selgitas, on õiguskantsler 07.01.2014 Riigikogule tehtud ettepanekus nr 24 leidnud, et VangS § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 on vastuolus PS §-ga 11, § 19 lg-ga 1 ja §ga 26 osas, milles nimetatud sätted ei võimalda menetlejal kaaluda, kas vahistatu liikumisvabaduse piirangu (kohustus viibida ööpäevaringselt oma kambris) ja teiste vahistatutega suhtlemispiirangu rakendamine on konkreetsel juhul kriminaalmenetluse asjaolusid (sh menetlusstaadiumi) arvestades menetluse huvides vajalik ja seega proportsionaalne eraelu puutumatuse ja vaba eneseteostuse õiguse piirang või ei. Nimetatud sätted kohustavad vanglateenistust hoidma eranditult kõiki vahistatuid kogu vahi all viibimise aja lukustatud kambris ning takistama vangla eri kambrites viibivate vahistatute omavahelist suhtlust. Piiranguid kohaldatakse hoolimata sellest, kas nende eesmärgiks olev vajadus suhtlemisvõimaluste ahendamise kaudu ausat, õiglast ja tõhusat kriminaalmenetlust tagada ja õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemist vältida konkreetselt isikult vahistamise läbi vabaduse võtmist ja/või kriminaalmenetluse hetkeseisu arvestades üldse eksisteerib või ei. Vaidlustatud sätted toovad kaalutlusõiguse puudumise tõttu kaasa olukorra, kus paljude vahistatute, kelle vahi all pidamine ei seostu ohuga, et nad võiks kriminaalmenetlust kahjustada või õigusemõistmise vastaseid kuritegusid sooritada, PS § 19 lg-s 1 ja §-s 26 sätestatud põhiõigused saavad ebaproportsionaalselt riivatud. Õiguskantsleri ettepanek nr 24 tekitab seega põhjendatud kahtluse selles, kas kaebaja õiguste piiramise aluseks olevad VangS § 90 lg 3 esimene lause ja lg 5 on PS-ga kooskõlas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2017 määrus asjas nr 3-17-1082, p-d 8–10). Seetõttu ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik kindlalt väita, et kaebaja põhiõigusi õiguspäraselt piiratakse. Järelikult ei saa ringkonnakohtu hinnangul kaebust pidada ning sel põhjusel menetlusabi andmisest keelduda.
15.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu 13.05.2022 määruse resolutsiooni punkti 1 ning vabastab kaebaja kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus juhib samas kaebaja tähelepanu asjaolule, et esialgse õiguskaitse kohaldamise osas on olemas jõustunud kohtulahend (ringkonnakohtu 08.06.2022 määrus). Kui kaebaja soovib jätkuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamist, peab ta esile tooma mingid uued asjaolud, mida kohtud pole varem hinnanud. Vastasel juhul võib jätta tema taotluse läbi vaatamata (HKMS § 55 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja