Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-21-150 8. juuni 2022 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest MTÜ Jägala Kalateed kaebus kultuuriministri käskkirja „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestisteks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ p 4 tühistamiseks Kaebaja MTÜ Jägala Kalateed, esindaja juhatuse liige Alo Ehasoo Vastustaja Kultuuriministeerium, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kaasatud haldusorganid: Muinsuskaitseamet, esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Keskkonnaamet, esindaja Jekaterina Masalska Kolmandad isikud: Wooluvabrik OÜ, esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Pajupuu Jõelähtme vald, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a määrus Wooluvabrik OÜ ja Jõelähtme valla määruskaebused Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebused.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. veebruari 2022. a määruse resolutsiooni p 1.
3.Teha uus määrus, millega kaasata Wooluvabrik OÜ ja Jõelähtme vald asja menetlusse kolmandate isikutena.
4.Saata asi menetluse jätkamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
1.Linnamäe hüdroelektrijaam (HEJ) asub Jägala jõel Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 maaüksusel. Linnamäe paisjärv on avalikult kasutatav veekogu, mis asub paisust ülesvoolu ning on tekkinud Linnamäe HEJ paisutamise tulemusel. Jägala jõgi on nii Linnamäe HEJ-st üles- kui ka allavoolu nimetatud looduskaitseseaduse § 51 lg 2 alusel lõheliste kudemis- ja elupaigaks.
2.Kultuuriminister tunnistas 12. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ Jõelähtme Vallavalitsuse ettepanekul mälestiseks paisu koos kalatrepiga. Wooluvabrik OÜ tegi 2019. aastal ettepaneku suurendada HEJ paisu kaitsevööndit nii, et sellesse oleks haaratud paisjärv.
3-21-150
3.Kultuuriminister tühistas 18. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestisteks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ varem määratud Linnamäe HEJ paisu kaitsevööndi (p 5) ja kehtestas uue ühise kaitsevööndi (p 4). Kui varasem kaitsevöönd hõlmas paisjärvest ca 30 m laiuse paisuga külgneva riba, siis uus kaitsevöönd hõlmab enamiku paisjärvest pindalaga ca 30 ha.
4.MTÜ Jägala Kalateed esitas kaebuse käskkirja nr 190 p 4 tühistamiseks.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 28. juuli 2021. a otsusega kaebuse, tühistas käskkirja nr 190 p-d 4 ja 5 ning mõistis Kultuuriministeeriumilt kaebaja kasuks välja menetluskulud 10 215 eurot. Muus osas jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Kultuuriminister esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Kaebaja esitas vastuapellatsioonkaebuse nõudega tühistada halduskohtu otsus menetluskulude jaotust puudutavas osas ning jätta menetluskulud tervikuna vastustaja kanda.
7.Wooluvabrik OÜ esitas 26. novembril 2021 taotluse enda kaasamiseks haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. Talle kuulub Muinaslinna tee 5 hoonestusõigus ja kinnisasja valdus. Ta on Linnamäe HEJ käitaja ning just tema tegi ettepaneku vaidlusaluse haldusakti andmiseks (kaitsevööndi suurendamiseks). Talle on väljastatud vee erikasutusluba ja ta on taotlenud uut veeluba, et jätkata Linnamäe HEJ-s paisutamist ja hüdroenergia tootmist; taotluse menetlus on pooleli. Kuna Natura hindamise menetluses tuleb arvesse võtta erinevaid väärtusi, on kaitsevööndi kehtivusel mõju Wooluvabrik OÜ õigustele nii keskkonnaloa menetluses kui ka edasisel HEJ käitamisel. Käskkirjaga nr 190 kaasnevad talle erinevad muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevad kohustused.
8.Ka Jõelähtme vald esitas 6. detsembril 2021 taotluse enda menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna, alternatiivselt kaasatud haldusorganina. Vald selgitas, et ta on nii Muinaslinna tee 5 kui ka Linnamäe kinnistu, millel paiknevad osaliselt arheoloogiamälestiseks tunnistatud objektid ja nende kaitsevöönd, omanik. Samuti tegi ta 2015. aastal ettepaneku võtta pais muinsuskaitse alla. Alternatiivselt märkis vald, et on aastaid puutunud Linnamäe paisjärvega seotud küsimustega kokku erinevates haldus- ja kohtumenetlustes, mistõttu tal on teavet, mis võib aidata kaasa asja lahendamisele, ja ta tuleks kaasata menetlusse kaasatud haldusorganina.
9.Tallinna Ringkonnakohus tegi 16. veebruaril 2022 määruse, mille resolutsiooni p-ga 1 otsustas jätta rahuldamata eeltoodud menetlusse kaasamise taotlused. Kohus hindas, kas olukord, kus käskkiri nr 190 kohtumenetluse tulemusena kaebuses nõutud osas tühistatakse, mõjutab negatiivselt taotlejate õigusi ja kohustusi, ning jõudis järeldusele, et selline mõju puudub. Kui kohtumenetluse tulemusena jääb käskkiri kehtima, ei sõltu HEJ edasine käitamine üksnes käskkirjast, vaid selleks on endiselt vaja ka veeluba. Juhul kui veeloa väljastamisest keeldutakse, tuleb sellele järgnev keskkonnakaitse- ja muinsuskaitsehuvide kaalumine paisu võimaliku lammutamise kohustuse korral lahendada eraldi menetluses. Wooluvabrik OÜ-l on võimalik enda seisukohad esitada neis haldusmenetlustes. Samuti ei tingi käskkirja nr 190 kehtivus ega ka tühistamine vältimatult seda, et talle keeldutakse veeloa väljastamisest. Kolmandate isikutena pole alust kaasata menetlusse isikuid, kes võivad olla küll huvitatud vaidlustatud haldusakti kehtima jäämisest, kuid kelle õigusi ja kohustusi asjas tehtav kohtulahend vahetult ei mõjuta. Kuna Wooluvabrik OÜ ise taotles mälestiste kaitsevööndi suurendamist, pidi ta arvestama, et taotluse rahuldamisega kaasnevad talle MuKS-st tulenevad kohustused. Lisandunud muinsuskaitseliste piirangute kaotamine kaebuse rahuldamise korral ei riku tema õigusi. Samadel põhjustel jättis kohus rahuldamata ka Jõelähtme valla taotluse tema menetlusse 2(4)
3-21-150 kaasamiseks kolmanda isikuna. Ei ole otstarbekas kaasata valda menetlusse üksnes seetõttu, et ta on Linnamäe kinnistu omanik – kohtuasi puudutab peaasjalikult kaitsevööndi suurendamist paisjärvel. Vajalik pole ka valla kaasamine kaasatud haldusorganina. Kohtule pole äratuntav, et asja lahendamiseks oleks Jõelähtme vallalt tarvis saada täiendavaid seisukohti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Wooluvabrik OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 osas, millega jäeti tema menetlusse kaasamise taotlus rahuldamata, ja teha selles osas uus otsustus, millega kaasata ta asja menetlusse kolmanda isikuna. Wooluvabrik OÜ ei nõustu hinnanguga, et tema õigustele ja kohustustele pole piisavat mõju. Kaitsevööndi suurus mõjutab muinsuskaitselisi piiranguid, mis tähendab omakorda mõju isiku õigustele ja kohustustele. Liiatigi on Wooluvabrik OÜ vaidlusaluse haldusakti andmist ise taotlenud. Wooluvabrik OÜ õigused ja huvid ei ole piiratud elektri tootmisega, milleks on tõesti vaja veeluba, vaid ka kultuurimälestise säilitamisega koos selle looduskeskkonnaga. Mälestise valdajana on tal õigus, aga ka kohustus astuda samme mälestise kaitsmiseks, sh MuKS § 14 lg-s 2 kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Samuti toetab Wooluvabrik OÜ Jõelähtme valla määruskaebust.
11.Jõelähtme vald esitas määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti vald kaasamata kolmanda isiku või kaasatud haldusorganina, ning teha uus kohtumäärus, millega vald kaasatakse kolmanda isiku või kaasatud haldusorganina, või saata asi ringkonnakohtule kaasamise uueks otsustamiseks. Küsimuses, kas kohtuotsusega võidakse otsustada kolmanda isiku õiguste või kohustuste üle, pole määrav kohtuotsuse resolutsioon, vaid ka põhjendused ulatuses, millega lahendatakse kaebuse nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 177 lg 1). Samuti on kolmanda isiku kaasamine võimalik olukorras, kus jõustunud kohtuotsus oleks kolmanda isiku jaoks soodne. Jõelähtme vald on kaitsevööndiga hõlmatud kinnistute omanik, mistõttu avaldavad MuKS-s sätestatud piirangud tema õigustele ja kohustustele otsest mõju. Isegi kui valla kaasamine kolmanda isikuna poleks põhjendatud, tuleks ta kaasata kaasatud haldusorganina. Samuti peab Jõelähtme vald põhjendatuks Wooluvabrik OÜ määruskaebust.
12.Keskkonnaamet jääb enda apellatsioonimenetluses esitatud seisukoha juurde ja nõustub ringkonnakohtu põhjendustega.
13.Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet paluvad määruskaebused rahuldada ning toetavad kaasamise taotlusi. Halduskohus võttis otsuses sisulisi seisukohti vee paisutamise kohta, mis võimaldab järeldada, et otsustatud on isikute õiguste üle, keda pole menetlusse kaasatud. Kaasamise seisukohast pole määrav üksnes otsuse resolutsioon, vaid ka põhjendused. Oluline on ka fakt, et kultuurimälestise omanikul on MuKS-st tulenev kohustus tagada mälestise säilimine ning kohustus seda hooldada ja remontida.
14.Kaebaja palub jätta määruskaebused rahuldamata, sest määruskaebuse esitajad ei soovi kaitsta enda subjektiivseid õigusi, vaid riiklikku muinsuskaitselist huvi. Wooluvabrik OÜ pole osutanud ühelegi subjektiivsele õigusele, mille üle kohtuasjas otsustatakse. MuKS-st tulenevad mälestise valdajale üksnes kohustused. Kaitsevööndi võimaldab MuKS kehtestada vaid seaduses ammendavalt sätestatud eesmärkidel ja avalikes huvides, mitte teenena mälestise valdajale lootuses, et see motiveerib teda vastuteenena täitma seadusest tulenevat mälestise säilitamise kohustust. Seni ei ole
3(4)
3-21-150 Wooluvabrik OÜ seda kohustust hoolikalt täitnud. HKMS § 20 lg-t 1 tuleb tõlgendada kooskõlas kaebeõiguse reeglitega. Ühtlasi palub kaebaja kohtul selgitada keskkonnaorganisatsioonide kolmanda kohtumenetlusse kaasamise nõudeid, et tagada regulatsiooni ühetaoline kohaldamine.
isikuna
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 234 ja § 230 lg 1). Riigikohus teeb uue määruse, millega kaasab Wooluvabrik OÜ ja Jõelähtme valla asja menetlusse kolmandate isikutena. Asja menetlus jätkub ringkonnakohtus.
16.HKMS § 20 lg 1 järgi on isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse kaasamine kohustuslik, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle (vt ka RKHKm nr 3-19-874/19, p 9; RKHKo nr 3-3-3-1-04, p 7). Kolmanda isiku kaasamine on võimalik igas kohtuastmes (HKMS § 21 lg 1). Kolmanda isiku kaasamine ei nõua täit kindlust, et kohtuotsusega tema õiguste või kohustuste üle ka tegelikult otsustatakse (RKHKm nr 3-19-874/19, p 9). Üldkorralduse vaidlustamisel tuleb kolmanda isikuna kaasata need puudutatud isikud, kelle õigusi või vabadusi võib kohtulahend riivata ulatuslikumalt või intensiivsemalt kui ülejäänud puudutatud isikuid. Näiteks eristuvad teiste hulgast need isikud, kellele kuuluvad kinnistud maa-alal, mille avalik-õiguslikku seisundit üldkorraldus reguleerib (RKHKm nr 3-3-1-13-04, p 11).
17.Praeguses asjas on enda kaasamist kolmandate isikutena taotlenud Jõelähtme vald kui vaidlusaluse haldusaktiga (üldkorraldusega) hõlmatud kinnistute omanik ning Wooluvabrik OÜ kui ühel kinnistul hoonestusõiguse omaja (vt selle kohta asjaõigusseaduse § 241 lg 4). Vaidlusalune haldusakt, reguleerides nende kinnistute avalik-õiguslikku seisundit (kehtestades neile muinsuskaitselised piirangud), mõjutab mõlema taotleja õigusi ja kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-st tulenevad kitsendused. Käskkirjal on aga taotlejate õigustele ka soodne mõju, olles suunatud kinnisasjade ja neil paiknevate ehitiste kaitsmisele ja säilitamisele. Seega võib asjas tehtav kohtulahend taotlejate omandiõigust negatiivselt mõjutada ning nad tuleb kolmandate isikutena kaasata. Juhul kui vaidlusalune haldusakt oleks taotlejatele üksnes koormav ja võimalik kohtulahend saaks nende õigusi ja kohustusi mõjutada ainult soodsalt, ei oleks nende kolmandate isikutena kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks neil soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise halduskohtule kaebust esitades.
18.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et erinevalt kolmanda isiku kaasamisest on HKMS § 24 lg 1 alusel haldusorgani kaasamise osas kohtul ulatuslik kaalutlusruum, mida väljendab ka sätte teistsugune sõnastus (§ 20 lg 1 „kaasab“, § 24 lg 1 „võib ... kaasata“). Haldusorgani kaasamise mõte on võimaldada kohtul vajaduse korral otsida abi asja õigeks lahendamiseks. Seejuures võib kohus lähtuda mh otstarbekuse kaalutlustest. Haldusorgani kaasamata jätmine ei mõjuta tema subjektiivseid õigusi ning HKMS ei näe sellisel puhul ette ka kaasamata jätmise vaidlustamise võimalust (vrd HKMS § 21 lg 4). Seega on selles osas Jõelähtme valla määruskaebus alusetu.
19.Kuna praeguse vaidluse esemeks ei ole keskkonnaorganisatsiooni kaasamine kolmanda isikuna, ei võta kolleegium selles osas seisukohta. (allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.