Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1076
Haldusasi
X kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks vaadata uuesti läbi tema taotlus tutvuda kriminaalasja toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Harju Maakohus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2022. a määrus haldusasjas nr 3-19-1076 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3; § 248 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Harju Maakohtule 27.04.2019 teabenõude, milles soovis tutvuda (võimaluse korral digitaalselt) Y kriminaalasja toimikutega (sh kohtulahenditega, kui need ei ole toimiku lahutamatuks osaks) asjas, milles Y mõisteti Tallinna Linnakohtu XX.XX.XXXX otsusega surma. Alternatiivselt soovis X tutvuda nimetatud kriminaalasja toimikute sisukordadega ja kriminaalasja kõigi kohtuotsustega. X palus tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele ei kehti juurdepääsupiirang.
2.Harju Maakohus selgitas 07.05.2019 vastuses, et toimikuga tutvumine täies mahus ei ole taotleja puhul põhjendatud ning soovi korral on tal võimalik tutvuda lahendiga, milleks tuleb esitada allkirjastatud avaldus.
3-19-1076
3.X esitas Tallinna Halduskohtule 06.06.2019 kaebuse kohustada Harju Maakohut vaatama uuesti läbi tema taotlus tutvuda Y kriminaalasja toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega. Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 26.05.2020 otsusega kaebuse osaliselt ja kohustas Harju Maakohut lahendama X 27.04.2019 taotluse uuesti osas, milles sooviti tutvuda kriminaalasja nr Q kohtuotsustega ulatuses, milles need ei sisalda juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus Harju Maakohtult kaebaja kasuks välja menetluskulu 10 eurot. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 29.09.2020 määrusega, millega jäeti X kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.07.2021 taotluse Harju Maakohtu trahvimiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse nr 3-19-1076 osaliselt täitmata jätmise eest. Kuigi maakohus vastas kaebaja 27.04.2019 pöördumisele uuesti ja väljastas talle Tallinna Linnakohtu XX.XX.XXXX otsuse nr Q (tsenseeritult), ei ole kaebajale 07.07.2021 taotluse esitamise hetkeks saadetud mingeid muid kohtulahendeid ega avaldatud, et selliseid lahendeid ei eksisteeri. Erinevatest kohtulahenditest on kaebajale teada, et kriminaalasjas nr Q on tehtud ka Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsus, mida maakohus ei ole kaebajale senini esitanud. Samuti ei ole ükski Eesti Vabariigi ametiasutus (Harju Maakohus, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium vm) tasunud kaebajale ringkonnakohtu otsusega tema kasuks välja mõistetud menetluskulu 10 eurot. HKMS § 248 kohaselt määrab halduskohus süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Trahvimisel on nii kohustuse täitmisele suunav kui ka karistuslik funktsioon. Ka ei saa jätta rahatrahvi määramata põhjusel, et riigil tuleks sisuliselt karistada iseennast. Kuigi on tõenäoline, et maakohus täidab Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse täielikult pärast kaebaja 07.07.2021 avalduse saamist, ei saa siiski eirata asjaolu, et kohtulahendi jättis täitmata kohus ise. Kaebaja jätab rahatrahvi suuruse halduskohtu määrata, kuid peab süüd keskmisest raskemaks ja leiab, et üldpreventiivsel eesmärgil tuleks maakohut trahvida 20 000 euroga. Trahvimine on vajalik, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadsete rikkumiste toimepanemisest ja rahatrahv teenib ka õiguskorra kaitsmise eesmärki.
5.Harju Maakohus selgitas 30.07.2021 vastuses, et kriminaalasjas nr Q tehtud linnakohtu otsus edastati kaebajale 04.06.2020 ehk enne ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse jõustumist. Samas kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu otsus jäi kaebajale ekslikult esitamata ning see edastati pärast Rahvusarhiivist kättesaamist ja isikuandmetest puhastamist kaebajale 22.07.2021. Kaebaja ei juhtinud pärast linnakohtu lahendi saamist vastustaja tähelepanu, et talle ei ole edastatud ringkonnakohtu lahendit, samuti ei ole kaebaja seniajani pöördunud vastustaja poole 10 euro saamiseks ega esitanud oma pangakonto andmeid. Selle asemel ootas kaebaja ligi aasta ning pöördus seejärel uue kaebusega halduskohtusse ja sundtäitmise avaldusega kohtutäituri poole. Vastustaja ei ole keeldunud lahendi täitmisest, sh menetluskulude osas.
6.Tallinna Halduskohus jättis 10.01.2022 määrusega X taotluse rahuldamata. Vastustaja käitumisest ei nähtu tahtlust jätta kohtuotsus täitmata. Kriminaalasjas nr Q tehtud linnakohtu otsus edastati kaebajale 04.06.2020 ja ringkonnakohtu otsus 22.07.2021. Kaebaja ei pöördunud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse jõustumist ja enne trahvitaotluse esitamist vastustaja poole väljamõistetud menetluskulude saamiseks ega esitanud oma pangakonto andmeid. Kaebaja rahaline nõue täideti koheselt pärast kohtutäiturilt vastava taotluse laekumist. Usutav on selgitus, et kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu lahend jäi kaebajale edastamata inimliku eksituse või tähelepanematuse tõttu. Asjaolu, et esimese astme kohtu lahend saadeti kaebajale juba enne ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse jõustumist, näitab selgelt, et vastustajal ei olnud kavatsust jätta kohtuotsus täitmata. Seda kinnitab vastustaja käitumine pärast kaebaja trahvitaotlusest teada saamist, mille järgselt on ringkonnakohtu otsus tervikuna täidetud. 2(5)
3-19-1076 Trahvimine ei aitaks seega kaitsta kaebaja õigusi. Trahvi määramine ei ole karistusõiguslik meede, vaid kohtule antud võimalus rakendada erandkorras kohtulikku sundi kohtulahendi täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoiduva menetlusosalise korrale kutsumiseks. Vastustaja ei ole praegusel juhul hoidunud kohtuotsuse täitmisest pahatahtlikult kõrvale ning ei nähtu, et vastustajat oleks vaja karistada, mõjutamaks teda tulevikus hoiduma sarnaste tegude toimepanemisest. Kuigi vastustaja oli kohtulahendi täitmisel hooletu, saanuks kaebaja juhtida sellele eksimusele ise tähelepanu. Seejuures möönis kaebaja isegi, et tõenäoliselt täidetakse ringkonnakohtu otsus pärast trahvitaotluse esitamist. Seoses kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskuludega võib teatud mööndustega (kui lugeda menetluskulud HKMS § 168 tähenduses rahaliste nõuete hulka) nõustuda, et kohtuotsus tulnuks selles osas täita 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Halduskohtumenetluses puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg-ga 3 sarnane säte, mille kohaselt täidetakse kohtuotsus sissenõudja avalduse alusel. Samas on selge, et otsuse täitmiseks on vajalik teada rahasumma saaja pangakonto andmeid. Kuna TsMS § 461 lg 3 kohaselt täidetakse rahalised nõuded sissenõudja avalduse alusel ja HKMS ei näe menetlusosalistele ette kohustust astuda ise aktiivselt samme kohtuotsuse täitmiseks, siis ei saa vastustajat pidada kohtuotsuse täitmisest pahatahtlikult kõrvale hoidunuks. Samas tuleb arvestada, et halduskohtumenetluse eesmärk on kaitsta isikuid täitevvõimu ebaseadusliku tegevuse eest, mistõttu peaksid haldusorganid astuma ise samme kohtuotsuste täitmiseks, et mitte põhjustada kaebajatele täiendavaid probleeme. Praegusel juhul ei ole ka kaebajale menetluskulude tasumata jätmine aluseks vastustajale trahvi määramiseks, arvestades kaebaja enda vähest huvi tema kasuks välja mõistetud rahasumma välja nõudmiseks. Kohtuotsuste korrakohane täitmine on kahtlemata üheks õigusriigi oluliseks aluseks ja kohtud peaksid selles osas olema teistele eeskujuks. Samas ei ole ka kohtuasutuste puhul välistatud eksimused ja vead, mida võivad põhjustada mh mitte just alati kõige selgemad seaduse normid. Kuigi kohtulahendi täitmata jätmise eest on võimalik trahvida ka riigiasutust, ei ole see praegusel juhul põhjendatud, sest vastustaja ei käitunud pahatahtlikult. Halduskohus vabandab kolleegide eest ja avaldab veendumust, et praeguses asjas käsitletut võetakse edaspidi kohtusüsteemis arvesse kohtuotsuste täitmisel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 10.01.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega rahuldada tema taotlus maakohtu trahvimiseks. Viletsa tervisliku seisundi tõttu teeb kaebaja minimaalse tahteavalduse, millega näitab soovi halduskohtu 10.01.2022 määrust vaidlustada. Kaebaja palub tunnistada HKMS § 204 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see näeb määruskaebuse esitamiseks ette üksnes 15-päevase tähtaja, erinevalt 30-päevasest tähtajast apellatsioonkaebuse esitamisel. Kaebaja vaidlustab halduskohtu määrust tervikuna ning seega tuleb ringkonnakohtul hinnata halduskohtu määruse õiguspärasust nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguse aspektidest. Kuna apellatsioonkaebuste puhul on võimalik nende hilisem täiendamine, siis võiks selline võimalus kehtida ka määruskaebemenetluses.
8.Harju Maakohus palub 14.02.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasemate selgituste juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.X on taotlenud halduskohtult Harju Maakohtu trahvimist Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse nr 3-19-1076 osaliselt täitmata jätmise eest. HKMS § 248 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele 3(5)
3-19-1076 rahatrahvi kuni 32 000 eurot. HKMS § 248 lg 3 näeb mh ette, et ringkonnakohtu otsuse täitmata jätmise eest määrab rahatrahvi halduskohus. Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, leides, et maakohus oli kohtulahendi täitmisel küll hooletu, kuid kohtu trahvimine ei ole põhjendatud, sest kohtulahendit ei jäetud täitmata pahatahtlikult.
10.HKMS § 248 lg 2 järgi võetakse rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust. Kohtuotsuse täitmata jätmine hõlmab nii olukorda, kus menetlusosaline ei ole kohtu ettekirjutust üldse täitma asunud (tegevusetus), kui ka olukorda, kus menetlusosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole seda mõistliku aja jooksul täielikult täitnud (viivitus) (nt Riigikohtu 03.04.2003 otsus nr 3-3-1-22-03, p 16). Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (nt Riigikohtu 08.08.2013 määrus nr 3-3-1-21-13, p 18; 28.03.2006 määrus nr 3-3-1-27-06, p 13). Olukorras, kus vastustajale trahvi määramisel saaks olla üksnes karistuslik eesmärk, peaks kaebaja ühtlasi põhjendama, miks on vastustaja trahvimine vajalik kohtulahendi täitmisest sõltumata ja kuidas see aitab edaspidi kaitsta kaebaja õigusi. Seejuures juhul, kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (nt Riigikohtu 27.10.2020 määrus nr 3-19-1656, p 21; 08.08.2013 määrus nr 3-3-121-13, p 20).
11.Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 4 täitmiseks tuli Harju Maakohtul lahendada uuesti X 27.04.2019 taotlus osas, milles kaebaja palus väljastada kriminaalasjas nr Q tehtud kohtuotsused ilma juurdepääsupiiranguga isikuandmeteta, samuti hüvitada kaebajale menetluskulu 10 eurot. Ringkonnakohtu otsus jõustus 29.09.2020. Vaidlust ei ole selles, et 04.06.2020 edastati kaebajale Tallinna Linnakohtu XX.XX.XXXX otsus kriminaalasjas nr Q (vt X 07.07.2021 taotluse lisa 1), kuid kuni 07.07.2021 trahvitaotluse esitamiseni oli lahendamata jäänud küsimus samas kriminaalasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsuse nr W edastamisest ning see saadeti kaebajale alles 22.07.2021 (vt Harju Maakohtu 14.02.2022 vastuse lisa 4). Samuti oli Harju Maakohus enne 07.07.2021 trahvitaotluse ja 21.07.2021 täitmisavalduse (täiteasi nr 027/2021/1202) esitamist tegevusetu kaebaja kasuks välja mõistetud menetluskulu tasumise küsimuses, kuid tõendite kohaselt täitis Harju Maakohus kohtutäituri 21.07.2021 täitmisteate vabatahtlikuks täitmiseks antud 30-päevase tähtaja jooksul (12.08.2021 tasuti kohtutäiturile 43 eurot, sh nõude suurus 10 eurot, menetluse alustamise tasu 18 eurot ja pool kohtutäituri põhitasust 15 eurot – vt Harju Maakohtu 14.02.2022 vastuse lisad 2 ja 3).
12.Kuivõrd eeltoodust nähtuvalt on Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2020 otsus nr 3-19-1076 tervikuna täidetud 12.08.2021, siis ei saaks vastustajale trahvi määramisel praegusel juhul olla enam kohtuotsuse täitmisele suunavat funktsiooni, vaid tegemist oleks üksnes sanktsiooniga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et asjaoludest tulenevalt ei oleks Harju Maakohtule karistusliku eesmärgiga rahatrahvi määramine põhjendatud. Karistusliku funktsiooniga trahvi määramisel tuleb mh arvestada nii rikkumise olulisust kui ka rikkumisega kaasnenud tagajärje raskust, samuti süü suurust. Harju Maakohus selgitas 30.07.2021 vastuses, et ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsus jäi kaebajale saatmata inimliku eksimuse tõttu ning otsuse täitmine viibis mh põhjusel, et kaebaja ei pöördunud ka ise vastustaja poole puudu oleva lahendi väljanõudmiseks ja menetluskulu hüvitamiseks (sh ei teatanud enda pangakonto andmeid).
13.Vaatamata sellele, et maakohus on olnud kohtuotsuse täitmisel hooletu ehk ei tegutsenud lahendi täitmiseks kohustatud menetlusosaliselt (eriti kohtuasutuselt) oodatava hoolsusega (vt võlaõigusseaduse § 104 lg 3), ei saa vastustaja süüd pidada kuigi suureks. Oluline on arvestada, 4(5)
3-19-1076 et lahend täideti osaliselt juba 04.06.2020 ehk enne selle jõustumist (29.09.2020) ning kuigi lahendi jõustumise ja selle lõpliku täitmise (12.08.2021) vahele jäi pikk ajavahemik, kinnitab vastustaja tegevus pärast trahvitaotluse ja täiteavalduse saamist, et kui kaebaja oleks juhtinud viivitusele tähelepanu, siis oleks maakohus lahendi täitnud esimesel võimalusel. Kaebaja ei ole välja toonud selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada, et ringkonnakohtu 26.05.2020 otsuse täitmisel esinenud viivitus sai põhjustada talle mingeid raskeid tagajärgi. Arvestades kaebaja kasuks välja mõistetud rahasumma väiksust ja lisaks asjaolu, et kaebaja huvi tutvuda Tallinna Ringkonnakohtu XX.XX.XXXX otsusega nr W oli üksnes akadeemiline, siis ei saa raske tagajärje esinemist ka eeldada. See, et kaebaja ei näidanud ise pikka aega üles huvi selle vastu, et vastustaja jõustunud kohtuotsuse mõistliku aja jooksul täidaks (sh tasuks välja mõistetud menetluskulu, mis tulnuks HKMS § 168 lg 11 kohaselt tasuda 30 päeva jooksul), ei õigusta küll vastustaja viivitust, kuid osutab selgelt, et kaebajal oli mõistlik võimalus saavutada lahendi täitmine juba oluliselt varem, ilma et selleks olnuks tarvis määrata vastustajale rahatrahv. Kuna maakohus ei ole keeldunud lahendi täitmisest ja on toimunud eksimust tunnistanud, siis ei oleks vastustajale rahatrahvi määramine eesmärgipärane.
14.Seonduvalt kaebaja taotlusega tunnistada HKMS § 204 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see näeb määruskaebuse esitamiseks ette 15-päevase tähtaja (s.o erinevalt HKMS § 181 lg-s 1 sätestatud 30-päevasest apellatsioonitähtajast), märgib ringkonnakohus, et tegemist ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuva sättega, mistõttu ei ole vajadust kontrollida selle põhiseaduspärasust. Menetlusnormide asjassepuutuvuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas konkreetses menetluses pidi rakendatama neid menetlusnorme kohtulahendini jõudmiseks (nt Riigikohtu 21.04.2015 määrus nr 3-2-1-75-14, p 45; 18.06.2010 otsus nr 3-4-1-5-10, p 19). Edasikaebetähtaja põhiseaduspärasust oleks põhjust hinnata siis, kui tähtaja möödalaskmise ja ennistamise aluste puudumise tõttu ei oleks määruskaebust HKMS § 187 lg 3 p-st 2 ja § 207 lg-st 1 tulenevalt võimalik sisuliselt läbi vaadata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine, sest 10.01.2022 määruskaebus oli tähtaegne ja ringkonnakohus võttis selle 07.02.2022 määrusega menetlusse. Lisaks on kaebajal olnud Tallinna Halduskohtu 10.01.2022 määrusele vastuväidete esitamiseks praeguseks aega oluliselt rohkem kui 30 päeva, kuid ta ei ole oma 10.01.2022 menetlusdokumendile mingeid täiendusi esitanud. HKMS ei keela määruskaebuse põhjenduste hilisemat täiendamist sarnaselt apellatsioonkaebusele, ehkki määruskaebemenetluse eripärast tulenevalt ei määrata selleks menetlusosalistele eraldi tähtaega (vt ka Riigikohtu 16.01.2018 määrus nr 3-17-1206, p 7; 18.05.2015 määrus nr 3-3-1-6-15, p-d 8–10).
15.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2022 määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.