Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. mai 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1076
Haldusasi
XX kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks vaadata kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda YY kriminaalasja toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega) uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Harju Maakohus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta asja materjalide juurde võtmata XX apellatsioonkaebuse lisad 1–5.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1076 osaliselt.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja kohustada Harju Maakohut lahendama uuesti XX 27.04.2019 taotlust osas, milles XX palus tutvuda YY kriminaalasja nr 1⁄2-14/97 kohtuotsustega ulatuses, milles need ei sisalda juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista Harju Maakohtult XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 10 (kümme) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-19-1076 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 27.04.2019 Harju Maakohtule teabenõude, milles soovis tutvuda (võimaluse korral digitaalselt) YY kriminaalasja toimikutega (sh kohtulahenditega, kui need ei ole toimiku lahutamatuks osaks) asjas, milles YY mõisteti Tallinna Linnakohtu 02.01.1997 otsusega surma. Alternatiivselt soovis XX tutvuda nimetatud kriminaalasja toimikute sisukordadega ja kriminaalasja kõigi kohtuotsustega. XX palus tagada juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirang ei kehti.
2.Harju Maakohutu pressiesindaja selgitas 07.05.2019 vastuses XX-le, et toimikuga tutvumine täies mahus ei ole taotleja puhul põhjendatud ning soovi korral on tal võimalik tutvuda lahendiga, milleks tuleb esitada (digi)allkirjastatud avaldus.
3.XX esitas 06.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõudega kohustada Harju Maakohut vaatama kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda YY kriminaalasja toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega) uuesti läbi. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Täiendavalt annab õiguse informatsioonile Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10. Riigikohtu järjepideva praktika järgi (lahendid nr 3-1-1-116-04, 3-3-1-84-15, 3-3-1-58-16, 3-16-11) ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) erinevalt halduskohtumenetluse seadustikust (HKMS) või tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS) pärast kriminaalmenetluse lõppu kriminaaltoimikuga tutvumist. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 29 järgi peab teabevaldaja avalikustama jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega. Selgusetuks jääb, miks peab kaebaja esitama lahendite saamiseks digitaalselt allkirjastatud avalduse. AvTS § 14 lg 1 p 1 järgi peab teabenõudja esitama oma ees- ja perekonnanime. Kaebaja on seda teinud. Kaebaja ei pea esitama oma ees- ja perekonnanime, kui ta laeb kohtulahendi alla elektroonilisest Riigi Teatajast. Asjaolu, et AvTS jõustus 2001. a-l, aga kohtuotsused konkreetse kriminaalasja raames langetati varasemal perioodil, ei ole määravaks, sest PS kehtib juba alates 03.07.1992 ja eelduslikult on kaebajal õigus sellest päevast alates saada kohtulahendeid ulatuses, millele juurdepääsupiirangud ei kehti. Kohtuistungid on avalikud ja kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kui kohus ei otsusta asjaosaliste huvides teisiti ning määrab istungi või kohtulahendi kuulutamise osaliselt või 2(7)
3-19-1076 täielikult kinniseks (PS § 24 lg-d 3 ja 4). Harju Maakohus ei ole viidanud asjaolule, et kohtumenetlus YY süüasjas oli algusest lõpuni (või osaliselt) kinnine. Harju Maakohtu vastus ei sisalda ühtegi selgitust, miks toimikutega tutvumisest keelduti. Kaebaja palub kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tunnistada kohtuotsuse resolutsioonis, et vastustaja toiming (07.05.2019 vastus) on PS-ga vastuolus.
Harju Maakohus palus 07.08.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja jäi 07.05.2019 vastuses toodud seisukoha juurde. Tallinna Linnakohtu kriminaalasi nr 1⁄2-14/97 on kohtus arhiveeritud. Tegemist on erinevaid isikuandmeid sisaldavate materjalidega, mis on AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiiranguga. Kaebaja ei ole selle kriminaalasjaga seonduv andmesubjekt, tema taotluses esitatud põhjendus ei sisalda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-des 4, 5 või 6 sätestatud alust ilma andmesubjekti nõusolekuta arhiveeritud kriminaalasja materjalidega tutvumiseks. Seoses justiitsministri 27.02.2002 määruse nr 11 „Esimese ja teise astme kohtute statistika ja lahendite andmekogu pidamise kord“ (määrus nr 11) kehtetuks muutumisega alates 01.10.2016, on alates 30.09.2016 isikuandmete kaitse huvides lõpetatud avalik juurdepääs enne 2006. a-d jõustunud esimese ja teise astme kohtulahenditele, mistõttu pidas kohus võimalikuks XX-le 02.01.1997 avalikult kuulutatud kohtulahendi koopia väljastamist pärast allkirjastatud taotluse esitamist. Allkirjastatult kohtulahendi koopia väljastamise taotlust ei ole XX kohtule esitanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Riigikohtu halduskolleegium on 03.11.2016 lahendis nr 3-3-1-84-15 märkinud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave või isikuandmed, millele KrMS regulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt AvTS ja IKS. Praegusel ajal lisandub ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679). KrMS ei sätesta tänaseni täpsemat regulatsiooni, kuidas peaks toimuma menetlusvälise isiku tutvumine kriminaalmenetluse toimikuga pärast menetluse lõppemist ja lõpplahendi jõustumist. Samuti puudub täpsem õiguslik regulatsioon, kuidas toimub menetlusvälise isiku tutvumine kriminaalmenetluse toimikuga ja lahenditega, mis on arhiveeritud ja milliste menetluste kohtuotsused ei ole avalikult kätte saadavad Riigi Teatajas. Seoses määruse nr 11 kehtetuks muutumisega alates 01.10.2016 on isikuandmete kaitse huvides lõpetatud avalik juurdepääs enne 2006. a-d jõustunud esimese ja teise astme kohtulahenditele. Harju Maakohus keeldus 07.05.2019 vastusega kaebajale teabe väljastamisest maksimaalses taotletud ulatuses ning esitas taotluse esitajale nõude kõrvaldada avalduse puudused, s.o esitada allkirjastatud avaldus juhul, kui taotluse esitaja soovib tutvuda asjas tehtud kohtuotsustega. Vaatamata vastuse vähesele konkreetsusele seoses toimiku sisukorraga tutvumise taotlusega, pidi kaebaja vastustaja 07.05.2019 vastusest aru saama, et vastustaja on keeldunud tutvustamast talle kriminaaltoimikut ja sealhulgas toimiku sisukorda. Vastustaja ei ole nõuetekohaselt põhjendanud teabenõude osalisest täitmisest keeldumist. Vastustajal oleks tulnud vastavalt AvTS § 23 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 ära näidata keeldumise alus ning esitada keeldumise põhjendused, mitte lihtsalt nentida, et toimikuga tutvumiseks ei ole põhjendust. Vastustaja poolt vastava kohustuse täitmata jätmine on õigusvastane. Arvestades samas, et vastustaja on põhjendatult välja toonud, et tegemist on arhiveeritud kriminaalasjaga nr 1⁄2-14/97, mis sisaldab erinevaid isikuandmeid sisaldavaid materjale, mis 3(7)
3-19-1076 on AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiiranguga, ei ole otstarbekas kohustada vastustajat kaebaja taotlust selles osas uuesti lahendama, kuivõrd selle tulemuseks oleks uus keeldumine. Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja ei ole antud kriminaalasjaga seonduv andmesubjekt, tema taotluses esitatud põhjendus ei sisalda IKS §-des 4, 5 või 6 sätestatud alust ilma andmesubjekti nõusolekuta arhiveeritud kriminaalasja materjalidega tutvumiseks. Eeltooduga on vastustaja esitanud asjakohased keeldumise põhjendused kohtumenetluses ja on tõenäoline, et need olid kaalutlused ka haldusotsuse langetamisel. HKMS-s (vt HKMS § 89) ja TsMS-s (vt TsMS § 59) sisalduvate normide alusel on menetlusvälisel isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul ning põhjendatud huvi korral kohtu loal ilma menetlusosaliste nõusolekuta. Viidatud põhimõtted on analoogia korras kohaldatavad ka kriminaalasjas peetava kohtumenetluse toimikuga tutvumisele. Kaebajal puudub poolte nõusolek kriminaaltoimikuga tutvumiseks. Samuti ei ole kaebaja ära näidanud sellist põhjendatud huvi, mis võiks tingida kriminaaltoimikuga tutvumise menetlusosaliste nõusolekuta. Seetõttu ei tulnud kaebajale kriminaalasja toimikuid tutvustada. Isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva põhimõtte kohaselt on isiku õiguste ja vabaduste kaitseks tema kohta käivatele andmetele juurdepääs piiratud. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 4 p 1 järgi on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ehk andmesubjekti kohta, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 10 sätestab, et süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega seotud isikuandmeid töödeldakse art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. AvTS § 4 lg 3 alusel peab teabele juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Arvestades eeltoodud põhimõtteid ja õiguslikku regulatsiooni, ei pea maakohus kaebajale võimaldama YY kriminaaltoimikuga tutvumist (sh toimikute sisukorraga), kuna see rikuks isikute eraelu puutumatust. Vastustaja ei ole keeldunud kaebajale kriminaalasjas nr 1⁄2-14/97 tehtud kohtuotsuste väljastamisest, vaid on käsitanud kaebaja vastavat taotlust puudustega taotlusena ning kaebajale on antud võimalus taotluse puudused kõrvaldada. Kaebajalt allkirjastatud taotluse nõudmine on põhjendatud ja lubatud. AvTS § 14 lg 2 sätestab, et kui isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Vastustajal oleks tulnud määrata kaebajale konkreetne tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning taotluse puuduste kõrvaldamata jätmisel määratud tähtajaks jätta taotlus läbi vaatamata (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 15 lg 3). Kuivõrd kaebaja ei ole taotluse puudusi kõrvaldanud, ei ole vastustajal tekkinud kohustust kaebaja taotlust (väljastada talle asjas tehtud kohtuotsused) lahendada. Kaebajal tuleb taotluse lahendamiseks esitada allkirjastatud taotlus. Vaatamata asjaolule, et kohtuotsused on avalikud (PS § 24 lg 3), võivad need sisaldada juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist on arhiveeritud 4(7)
3-19-1076 kohtulahendiga ning asjas nr 1⁄2-14/97 tehtud kohtulahendite avalikustamisel kehtisid selle tegemise ajal teised nõuded, mis ei vasta hetkel kehtiva KrMS §-s 4081 sätestatud nõuetele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.XX palub 03.03.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Teabenõude täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et küsitud dokument või teave sisaldab muu hulgas piiranguga teavet (Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20). Sellisel juhul tagatakse juurdepääs vähemalt sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Kaebaja ei soovi juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, vaid ligipääsu üksnes sellele osale teabest, millele piirangud ei kehti. Elektroonilises Riigi Teatajas on kohtulahendite redigeeritud ärakirjad avalikustatud ning isikut tõendavat dokumenti ei ole vaja esitada. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on tal vaja kohtule enda isikut tõendada.
7.Harju Maakohus palub 27.03.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus jääb halduskohtus esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, mis puudutab XX õigust tutvuda YY kriminaalasjas tehtud kohtuotsustega. Kriminaaltoimikutega ja nende sisukordadega tutvumise õiguse osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
9.Kaebaja on esitanud koos apellatsioonkaebusega dokumente, millega soovib tõendada, et ametiasutused saavad isikule teavet väljastada viisil, et katavad kinni selle osa teabest, millele kehtib juurdepääsupiirang (apellatsioonkaebuse lisad 1, 3, 4 ja 5). Kuna asjas puudub vaidlus, et selliselt on võimalik teavet isikutele jagada, puudub vajadus vastavat asjaolu tõendada, mistõttu jätab ringkonnakohus need dokumendid asja materjalide juurde võtmata (HKMS § 62 lg 2). Apellatsioonkaebuse lisa 2 (Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutushoiatus) ei ole samuti asjakohane tõend, sest ei kajasta Andmekaitse Inspektsiooni halduspraktikat kohtumaterjalide väljastamise kohta. Niisiis jätab ringkonnakohus ka selle dokumendi vastu võtmata.
10.XX 27.04.2019 taotluses Harju Maakohtule oli mh taotletud tutvuda YY kohtuotsustega, millega YY mõisteti surma mahalaskmise läbi (Tallinna Linnakohtu 02.01.1997 otsus). Seejuures oli taotluses eraldi välja toodud, et paluti tagada juurdepääs sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirangud ei kehti. Harju Maakohus ei ole väitnud, et YY kriminaalasja arutati kinnises menetluses. Niisiis tuleb lähtuda eeldusest, et menetlus oli avalik. Kohtuotsuse avalikkuse põhimõte tuleneb PS §-st 24. Praegu reguleerib jõustunud kohtuotsuse avalikustamist kriminaalasjas KrMS § 4081. Ehkki YY kohtuotsused jõustusid enne, kui jõustus praegu kehtiv KrMS, saab kohtulahendi avalikustamise osas juhinduda siiski KrMS §s 4081 sätestatud juhistest. Õigusvastane on keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi põhjusel, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas juurdepääsupiiranguga isikuandmeid (Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-2-1-57-03, p 20). Sellisel juhul tuleb tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Kuna kehtivas KrMS-s puuduvad erinormid selle kohta, kuidas toimub 5(7)
3-19-1076 kriminaaltoimikuga tutvumine ja kohtulahenditest koopiate saamine pärast kriminaalmenetluse lõppu, tuleb selles osas kohaldada AvTS regulatsiooni (vt rohkem praeguse kohtumääruse p 11). Teabenõudele kohalduvad nõuded on ära toodud AvTS § 14 lgs 1. Eelnimetatud säte ei kohusta teabenõuet allkirjastama, v.a juhul, kui soovitakse teiste isikute piiranguga andmeid (AvTS 14 lg 2). Kuna XX teabenõue vastas kohtuotsuste väljastamise osas AvTS § 14 lg-le 1 ning isik oli eraldi välja toonud, et ei soovi juurdepääsu juurdepääsupiiranguga isikuandmetele, ei olnud tal kohustust teabenõuet digitaalselt allkirjastada ega lasta ses osas oma isikusamasust tuvastada. Seetõttu oli Harju Maakohtu nõue allkirjastada avaldus digitaalselt ja keeldumine kohtuotsuste väljastamisest õigusvastane. Maakohus ei ole toonud välja muud sisulist alust, miks keelduti kaebaja teabenõude täitmisest. Harju Maakohut tuleb selles osas kohustada XX 27.04.2019 avaldust uuesti lahendama.
11.Kriminaaltoimikuga (sh selle sisukorraga) tutvumisele ei ole kohaldatavad täpselt samad põhimõtted kui eelmises punktis kirjeldatud. Nagu öeldud, ei reguleeri KrMS kriminaaltoimikuga tutvumise korda pärast kriminaalmenetluse lõppu. Riigikohtu halduskolleegium oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9) seisukohal, et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2317, p-d 9–11). Lisaks sellele tuleb aga ringkonnakohtu arvates võtta analoogia korras arvesse ka menetlusvälise isiku kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja TsMS § 59), mis eeldavad taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist (vrdl ka IKS §-d 4–7). Sellest järeldub, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik. Niisiis eeldab kriminaaltoimikuga tutvumise taotlus isikusamasuse tuvastamist (AvTS § 14 lg 2) ning lisaks tutvumise põhjuse äranäitamist taotluses. Kuna praegusel juhul ei sisaldanud XX taotlus põhjendatud huvi kriminaaltoimikuga tutvumiseks ning samuti oli taotlus digitaalselt allkirjastamata, keeldus maakohus põhjendatult XX taotluse rahuldamisest kriminaaltoimiku ja selle sisukorraga tutvumise osas.
12.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kui toimikuga tutvumise taotlus on korrektselt vormistatud, st selle kaudu saab tuvastada taotleja isiku ning taotlust on põhistatud, on maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks. Keeldumise korral tuleb ära näidata keeldumise õiguslik ja faktiline alus. Muu hulgas võib teabenõude rahuldamisest keeldumise aluseks sellisel juhul olla AvTS § 23 lg 1 p 1 (taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust, vrdl ka IKS §-d 4–7) või eriti suure teabemahu korral ka § 23 lg 2 p 3 (teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi).
13.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab XX kaebuse osaliselt ja kohustab Harju Maakohut lahendama uuesti XX 27.04.2019 taotlust osas, milles XX palus tutvuda YY kriminaalasja nr 1⁄2-14/97 kohtuotsustega ulatuses, milles need ei sisalda juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Muus osas jääb kaebus rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
6(7)
3-19-1076
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Et XX on esimeses ja teises kohtuastmes kandnud menetluskulusid 30 eurot (riigilõiv) ning kaebus kuulub rahuldamisele ca 1/3 ulatuses, kuulub Harju Maakohtult kaebaja kasuks väljamõistmisele 10 eurot menetluskulude katteks. Muus osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.