OÜ Dzali kaebus Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks uuesti läbi vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlust
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Dzali, esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Vastustaja Tallinna linn, esindaja Inken Logberg
Asja läbivaatamine
19.10.2021 kohtuistung/kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Dzali kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2022 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
1.Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2000 korralduse nr 3704-k "Punane tn 70a kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamine" alusel sõlmisid Tallinna linn ja osaühing (edaspidi OÜ) Dzali 18.10.2000 lepingu (Isikliku kasutusõiguse seadmise leping), mis on tõestatud Tallinna notar Sirje Ormani poolt notariaalregistri nr 11223/2000 all ja mille alusel seati kinnistule asukohaga Punane tn 70a (katastritunnus 78403:314:0700; pindala 21 190 m2; sihtotstarve tootmismaa) isiklik kasutusõigus 5 aastaks osaühingu Dzali kasuks. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut on mitmel korral muudetud ning isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendatud. Viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020.
2.OÜ Dzali esitas 10.02.2020 Tallinna Linnavaraametile taotluse pikendada Punane tn 70a kinnisasja koormavat isikliku kasutusõiguse lepingut.
3.Tallinna Linnavaraameti 09.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-2 teavitati OÜ-d Dzali, et kuna taotluse osas seisukoha kujundamine vajab täiendavat analüüsi ja teiste ametite arvamuse välja selgitamist, siis tulenevalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-st 6 pikendatakse vastamise tähtaega 1 kuu võrra.
4.Tallinna Linnavaraameti 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 teavitati OÜ-d Dzali, et Tallinna linn soovib isikliku kasutusõiguse tähtaja möödumisel, s.o 15.04.2020 lõpetada ja selleks on broneeritud Tiit Sepa notaribüroos Rävala pst 3/Kuke tn 2, 28.04.2020 kell 11.30 tehingu aeg. OÜ-l Dzali paluti leida võimalus eelnimetatud ajal notarisse ilmumiseks, et nõuetekohaselt isikliku kasutusõiguse lõpetamine vormistada. Lisaks selgitati, et Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest ka osaühingul Dzali on huvi korral võimalus osa võtta.
5.Vastuseks OÜ Dzali 12.05.2020 pöördumisele pikendada Punane tn 70a kinnisasja valduse üleandmise tähtaega, teatas Tallinna Linnavaraamet 14.05.2020 kirjaga nr 2.1-3/2250-3 järgmist. Lepingut ei ole lõpetatud kasutajapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid 18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja möödumise tõttu. Pärast nimetatud tähtpäeva puudub OÜ-l Dzali igasugune õiguslik alus kinnisasja kasutamist jätkata. 30.04.2020 saadetud kirjas juhiti tähelepanu lepingu punktile 6, mille kohaselt on kasutaja kohustatud isikliku kasutusõiguse eseme likvideerima ja tagama ehitiste püstitamise eelse olukorra ning ehitistega seotud maa-ala heakorrastama. Kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtajaks määrati 22.05.2020. Asjaolu, et kinnisasjal asub kolmandatele isikutele kuuluv vara ei oma tähtsust, kuna OÜ Dzali pidi lepingu poolena olema teadlik lepingu lõppemise tähtajast ja OÜ-l Dzali puudus õiguspärane ootus eeldada, et lepingut pikendatakse. Lisaks juhiti OÜ Dzali tähelepanu lepingu punktile 5.1, mille kohaselt ei võinud kasutaja isikliku kasutusõiguse eset ilma omaniku nõusolekuta allkasutusse anda. Linn selgitas, et on valmis valduse üleandmise tähtaja osas vastu tulema ja määrama uueks tähtajaks 30.06.2020. OÜ-le Dzali selgitati, et juhul, kui nimetatud tähtajaks ei ole ehitisi lammutatud, korraldab Tallinna linn ehitiste lammutamise ja maa-ala heakorrastamise OÜ Dzali kulul.
6.OÜ Dzali tegi 11.06.2020 Tallinna Linnavaraametile ettepaneku lükata edasi OÜ-le Dzali 30.06.2020 määratud Punane tn 70a kinnisasja vabastamise ja valduse üleandmise tähtaeg ning palus seada samale kinnisasjale OÜ Dzali kasuks otsustuskorras isiklik kasutusõigus.
7.Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirjaga nr 2.1-21/2250-6 teatati, et linn jääb oma varem esitatud nõudmistele kindlaks ning paluti OÜ-l Dzali hiljemalt 30.06.2020 isikliku kasutusõiguse ese lepingus ettenähtud seisukorras tagastada. Tallinna Linnavaraamet selgitas, et valduse üleandmise ajaks peab kinnisasi olema heakorrastatud ning vabastatud seal asuvatest ehitistest. Juhul, kui OÜ Dzali selleks ajaks valdust kinnisasja omanikule üle ei anna ja jätkab
2(11)
3-20-1249
kinnisasja kasutamist ilma õigusliku aluseta, siis on Tallinna Linnavaraamet sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole. OÜ Dzali ja Tallinna linna vahel 18.10.2000 sõlmitud lepinguga seati Tallinna linnale kuuluvale Punane tn 70a kinnisasjale OÜ Dzali kasuks isiklik kasutusõigus 5 aastaks. Lepingut on mitmel korral pikendatud ning viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020. Tallinna linn teavitas OÜ-d Dzali oma 19.03.2020 saadetud kirjas, et linn ei soovi lepingut pikendada ning on broneerinud notaris aja isikliku kasutusõiguse registrist kustutamise avalduse esitamiseks. OÜ Dzali esindaja notarisse ei ilmunud. Viimane aeg oli broneeritud 11.06.2020, kuid ka sinna jättis OÜ Dzali esindaja kohale ilmumata. Kuna OÜ Dzali esindaja on jätnud korduvalt notarisse ilmumata ja keeldunud avaldust allkirjastamast, siis on Tallinna linn sunnitud esitama kohtule avalduse isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Tallinna linn selgitas, et reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu ning ka OÜ-l Dzali on sellest võimalik teiste pakkujatega võrdsetel alustel osa võtta.
8.OÜ Dzali esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja nr 2.1-21/2250-6 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Linnavaraameti kohustamiseks uuesti läbi vaatama OÜ Dzali 11.06.2020 taotlus lükata lahkumise nõude ja lammutamisnõude täitmine edasi.
9.Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määrusega tagastati OÜ Dzali kaebus (resolutsiooni punkt 1) pädevuse puudumise tõttu.
10.OÜ Dzali esitas Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebuse.
11.Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määrusega jäeti OÜ Dzali määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata (resolutsiooni punkt 3).
12.OÜ Dzali esitas Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse peale määruskaebuse.
13.Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt (resolutsiooni punkt 1) ning tühistati Tallinna Halduskohtu 01.07.2020 määruse resolutsiooni punkt 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.12.2020 määruse resolutsiooni punkt 3 otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmise taotlust puudutavas osas ning saadeti asi tühistatud osas tagasi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (resolutsiooni punkt 2). Kolleegium nõustus kohtutega, et osas, milles kaebaja taotles vastustajalt lahkumis- ja lammutamisnõude edasilükkamist, ei ole vaidlus lahendatav halduskohtumenetluse korras. Tegemist on vaidlusega pooltevahelise lepingu täitmise ja lõpetamise tingimuste üle, mis on olemuselt tsiviilõiguslik ja tuleb lahendada tsiviilkohtus. Küll aga ei nõustunud kolleegium kohtutega, et kaebuse sai tagastada tervikuna. Kaebuses sisaldus ka avalik-õiguslik nõue, mille lahendamist on peetud ebaõigesti halduskohtu pädevusse mittekuuluvaks. Kaebaja 11.06.2020 taotluses esitatud nõue – seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel – on jäänud kohtutel põhjendamatult tähelepanuta. Kuna vastustaja oma 22.06.2020 kirjas kaebaja taotlust otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei rahuldanud, siis sisuliselt keeldus ta kaebaja taotletust põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras.
14.Tallinna Halduskohtu 16.08.2021 määrusega võeti OÜ Dzali kaebus menetlusse osas, milles taotletakse: 1) Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja tühistamist osas, milles jäeti 3(11)
3-20-1249
rahuldamata kaebaja taotlus seada otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel või 2) Tallinna Linnavaraameti 22.06.2020 kirja viidatud osas õigusvastasuse tuvastamist ning 3) Tallinna linna kohustamist uuesti läbi vaatama kaebaja 11.06.2020 taotlus otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks OÜ Dzali kasuks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja leiab, et vastustaja 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 on õigusvastane, kuivõrd keeldumine anda kinnisasi kaebaja kasutusse otsustuskorras põhineb ilmselgelt diskretsiooni kuritarvitamisel (vt Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ (edaspidi linnavara kasutusse andmise kord) § 3 lg 3 p 2, § 4 lg 2 teine lause, § 41 punktid 7, 8 ja 11; § 47 lg 2 teine lause).
15.1.Tallinna linna tegevus (nõue lammutada ehitised ja lõpetada äritegevus, et seejärel, enampakkumise võidu korral need taastada ja äritegevust samas kohas taasalustada) on väärhaldus ja vastuolus lisaks kehtivale õigusele ka hea halduse tavaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-85-04, p 16; nr 3-3-1-4-10, p 12). Vastustaja 22.06.2020 kiri nr 2.1-21/2250-6 rikub kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 9 lg-s 2 ja §-s 31 kaitstud juriidilise isiku õigust tegeleda ettevõtlusega, samuti kaebaja PS § 9 lg-s 2 ja §-s 32 sätestatud juriidilise isiku õigust territooriumil asuvale varale, mille äravedu ei ole mõistlikult võimalik.
15.2.Oma 11.06.2020 taotluse punktis 13.2 palus kaebaja seada otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane 70a uus isiklik kasutusõigus 5 (viieks) aastaks varasematel tingimustel. Vaidlustatud kirja väljaandmiseks vajas Einike Uri linnapea volitusi (vt Tallinna põhimäärus § 44 lg 1 p 2). Kaebaja ei tea, kas vastav volitus oli olemas. Vastustaja peab oma õigust nõuda hoonete ja rajatiste lammutamist teostama arvestades üldist käibekohustust ja käituma heauskselt (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-161-12, p 10; nr 3-2-1-73-13, p 10; nr 3-2-1-3700).
15.3.Olukorras, kus vastustaja kavatseb jätkata isikliku kasutusõiguse ala kasutusse andmist ning kaebajal on õigus osaleda selleks korraldataval enampakkumisel, tähendaks lammutamisnõude esitamine üksnes kaebaja varaliste huvide kahjustamist. Samuti ei saa välistada, et kui avalikul enampakkumisel osutub võitjaks muu isik, võib ta soovida olemasolevate hoonete ja rajatiste kasutamist.
15.4.Kaebaja märkis taotluses, et isikliku kasutusõiguse alale püstitatud hoonete ja rajatiste lammutamiseks on vajalik ehitusluba (ehitusseadustik (EhS) lisa 1). Tallinna Planeeringute Registrist nähtuvalt on detailplaneeringu nr DP024120 "Punane tn 68, 68a, 68b, 70 ja 70a kruntide ning lähiala detailplaneering" suhtes algatatud kehtetuks tunnistamise menetlus. Sellises olukorras lammutamise ehitusloa menetlus ei pruugi olla kooskõlas hea haldustavaga. Isegi ehitusloa saamisel ei ole nõutavate suuremahuliste lammutustööde läbiviimine juuni lõpuks mõistlikult võimalik. Isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamine tähendaks seda, et kaebaja äritegevus katkeb ja avaliku enampakkumise võidu korral peab kaebaja tegema kulutused selle taastamiseks. Samuti ei saaks vastustaja selle aja eest tulu. Kaebaja soovib tasuda vastustajale tasu vastavalt varemkehtinud isikliku kasutusõiguse lepingule. Kui kaebaja tagastab otsese valduse, siis kuni uue rentniku või kasutaja leidmiseni vastustaja tasu ei saa. Sellele vaatamata soovib vastustaja kaebaja äritegevust kahjustada ka vastustajale endale kahju tekitamise hinnaga. Vaatamata kaebaja palvele on vastustaja keeldunud arveid väljastamast.
15.5.Vaidlusaluses kirjas on kõikidele kaebaja argumentidele vastatud lakooniliselt. Selgusetu on, miks ei saa kaebaja jätkata maa kasutamist kuni enampakkumise tulemuste selgumiseni 4(11)
3-20-1249
(taotluse esimene alternatiiv) ega ka seda, milliste tõendite alusel on vastustaja seadustanud sellist huvi kõnealuse territooriumi suhtes, et ta isegi ei kaalu selle kasutusse andmist otsustuskorras (vt linnavara kasutamise kord § 41 p 8 või p 11). Viidatud normides sätestatud eeldused on täidetud: lepingu kohane täitmine vähemalt viis aastat, ala kasutamine ladustamiseks.
15.6.Ekslik on vastustaja seisukoht, et otsustuskorras kasutada andmise erandlikkus vabastab vastustaja kaebaja taotluse nõuetekohasest läbivaatamisest. Isikul ei ole õigust erandi tegemist nõuda, kuid selle õigusliku võimaluse korral peab linn kaebaja taotluse üle otsustama, arvestades kaalutlusreegleid, sh volituse piire, kaalutlusõiguse eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve (vt Riigikohtu lahend nr 3-18-1901/36, p 14).
15.7.Vastustaja väidab 16.09.2021 vastuse punktis 5, et otsustuskorras kasutada andmist saab taotleda ainult enne varasema lepingu lõpetamist, vastuse punktis 8 väidab vastustaja, et otsustuskorras kasutada andmist saab taotleda ainult pärast valduse tagastamist ehk pärast varasema lepingu lõpetamist. Seetõttu on vastustaja õiguslik positsioon arusaamatu. Kaebaja selgitab, et leping lõppes 15.04.2020, samas kui esimene pöördumine lepingu tähtaja pikendamiseks oli tehtud 05.08.2019 ja seejärel 10.02.2020. Kaebaja jätkas taotlemist pärast isikliku kasutusõiguse tähtaja lõppu. Kuivõrd vastustaja ei ole kohtueelses menetluses väitnud, et keeldumise põhjuseks oli kaebaja poolne kinnisasja kasutusviis, siis HKMS § 158 lg 2 ls 2 tulenevalt see asjaolu tähendust ei oma. Samuti jääb selgusetuks, kuidas see võis mõjutada vastustaja huve, sest oluliseks rikkumiseks on ainult kasutustasu maksmata jätmine. Tegemist on otsitud argumendiga, sest vastustajale oli aastaid teada või vähemasti pidi olema teada, mis on kaebaja äritegevuse sisu.
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
16.1.Osapoolte vahel sõlmitud isiklik kasutusõigus kinnistu kasutamiseks lõppes 15.04.2020. E-kiri, milles kaebaja on palunud otsustuskorras lepingu pikendamist, saadeti vastustajale 11.06.2020, ligi kaks kuud peale vaidlusaluse lepingu lõppemist, mistõttu ei olnud enam võimalk lepingu pikendamist kaaluda. Lepinguline suhe oli juba lõppenud. Ainus võimalik lepingulise suhte jätkumine oleks olnud uue lepingu sõlmimine. Enne kaebaja 11.06.2020 ekirja oli vastustaja korduvalt teavitanud kaebajat asjaolust, et isikliku kasutusõiguse lepingut ei pikendata ning palutakse valdus üle anda (vt 19.03.2020 kiri). Samuti oli enne 11.06.2020 kirja teavitatud kaebajat korduvalt notari aja broneerimisest isikliku kasutusõiguse märke kustutamiseks kinnistusraamatust. Isikliku kasutusõiguse seadmisele ja lepingu pikendamisele kohaldatakse Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrust nr 51 „Linna kinnisasjas reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“. Eeltoodud korra § 15 lg 2 kohaselt oleks lepingu muutmine eeldanud linnavalitsuse haldusakti. Käesoleval ajal sellise sisuga kasutuslepinguid siiski isikliku kasutusõiguse lepinguga kasutada ei anta, kuna vastab oma sisult rendilepingule.
16.2.Otsustuskorras antakse kinnisasi kasutusse erandkorras, et tagada linnavara kasutusse andmisel läbipaistvus, õiglane konkurents ja välistada igasugune korruptsioonioht. Kinnistute kasutusse andmisel kasutatakse enampakkumise menetlust, et kõike eelnevalt loetletut tagada. Kasutusse andmise menetluse valikul tuleb lähtuda linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg-st
1.Kinnisvara kasutusse andmise pädevaks organiks on Tallinna linnavalitsus või linnavolikogu. Tallinna Linnavaraametil ei ole pädevust otsustada kinnisasja kasutusse andmise üle. Sellist otsust ei olnud pädev organ teinud, kuna valdust ei ole korrektselt linnale üle antud.
16.3.Linnavara kasutusse andmist otsustuskorras reguleerib linnavara kasutusse andmise korra
3.peatükk. Otsustuskorras kasutusse andmise lubatavus on ära toodud kinnise loeteluna §-s 41.
5(11)
3-20-1249
Paragrahvi 41 punkt 8 eeldab äriruumi kasutuslepingu olemasolu viimasel viiel aastal, varasemate lepinguliste kohustuste korrektset täitmist ning turuhinnale vastavat kasutustasu. Kaebajaga sõlmitud leping ei vasta ühelegi eeltoodud eeldusele. Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga. Kaebaja ei ole kasutanud kinnistut vastavalt isikliku kasutusõiguse lepingus sätestatud tingimustele, ehk on lepingut rikkunud. Varasemalt kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaebaja ise vastustajale kinnitanud, et on andnud kinnistu kasutada allüürnikele, mistõttu ei ole võimalik ka valdust vabastada nõutud tähtajaks. Allkasutusse andmine oli lepingu kohaselt keelatud. Kaebajaga on leping sõlmitud 2000ndal aastal, käesolevaks ajaks ei kasuta kaebaja kinnistut turuhinnaga ning ei ole kordagi esitanud soovi kinnistu kasutuslepingut pikendada turuhinnale vastavalt. Pigem on kaebaja igas e-kirjas rõhutanud, et soovib kasutuslepingut pikendada täpselt samadel tingimustel kui kehtis nüüdseks lõppenud leping.
16.4.Viimati esitati kaebajale arved 17. jaanuaril 2020 ja 10. juunil 2020. Arvel näidatud kogusumma on arvestatud poolaasta eest, milleks on kokku 2410,78 eurot, s.o jagatuna 6 kuu peale ühe kuu kasutustasu suuruseks 401,80 eurot. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt 25. märtsil 2020 väljastatud eksperthinnangu kohaselt on Punane tn 70a kinnistu kasutustasu suuruseks 6000 eurot kuus. Juhime ka tähelepanu, et eksperthinnang on koostatud poolteist aastat tagasi, mille järgselt on kinnisvara kasutustasu ja müügihinnad hüppeliselt kasvanud, mistõttu tuleks hetkel kehtiva turuhinna väljaselgitamiseks tellida uus ajakohane ekspertakt. Linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkt 11 eeldab, et kasutusse antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks. Sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal. Punane tn 70a kinnistu ei vasta punkti 11 sätte eesmärgile ega saa meelevaldselt kasutada seda otsustuskorras kasutusse andmise alusena.
16.5.19.10.2021 kohtuistungil selgitas vastustaja, et isiklikku kasutusõigust ei saanud linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkti 7 alusel pikendada, kuivõrd isikliku kasutusõiguse seadmise leping oli 11.06.2020 seisuga juba lõppenud. Samas näeb linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg 1 ette võimaluse pikendada kasutuslepingut üksnes linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktis 8 nimetatud tingimustel. Viidatud normi tingimused täidetud ei olnud. Tallinna Linnavaraametil oli pädevus lahendada isikliku kasutusõiguse pikendamise taotlus (vt Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrust nr 51 „Linna kinnisasjas reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“).
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Menetlusosaliste vahel on vaidlus selles, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja 11.06.2020 taotluse – seada otsustuskorras OÜ Dzali kasuks aadressile Punane tn 70a uus isiklik kasutusõigus viieks aastaks varasematel tingimustel –rahuldamata.
19.Vaidlus puudub osas, et kaebaja ja vastustaja vahel 18.10.2000 sõlmitud lepinguga seati Tallinna linnale kuuluvale Punane tn 70a kinnisasjale kaebaja kasuks isiklik kasutusõigus 5 aastaks (edaspidi isikliku kasutusõiguse leping; kaebuse lisa 4), mida pikendati mitmel korral ning viimane isikliku kasutusõiguse tähtaeg lõppes 15.04.2020 (vt kaebuse lisa 6, p 3.1.). Vaidlus puudub ka osas, et kaebaja on esitanud 10.02.2020 vastustajale avalduse Punane tn 70a kinnisasja koormava isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamiseks (vt kaebuse lisa 7), millele vastustaja on vastanud 19.03.2020 kirjaga nr 2.1-21/683-5 (vt kaebuse lisa 8). Viidatud kirjas on vastustaja selgitanud, et Tallinna linn soovib isikliku kasutusõiguse lõpetada tähtaja möödumisel s.o 15.04.2020 ning selleks on broneeritud Tiit Sepa notaribüroos Rävala pst 6(11)
3-20-1249
3/Kuke tn 2, 28.04.2020 kell 11.30 tehingu aeg. Lisaks märkis vastustaja, et Tallinna linn kavandab Punane tn 70a kinnisasja kasutusse andmist avaliku enampakkumise korras, millest ka kaebajal on huvi korral võimalus osa võtta. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 11.06.2020 vastustajale avalduse, milles mh leidis, et esinevad alused isikliku kasutusõiguse pikendamiseks otsustuskorras linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 8 ja 11 alusel ning taotles seetõttu linnalt otsustuskorras kaebaja kasuks aadressile Punane tn 70a uue isikliku kasutusõiguse seadmist viieks aastaks varasematel tingimustel (vt kaebuse lisa 2).
20.Vastuseks kaebaja 11.06.2020 avaldusele on Tallinna linn 22.06.2020 kirjas nr 2.121/2250-6 mh selgitanud järgmist: „Mis puudutab Teie ettepanekut anda Punane tn 70a kinnisasi osaühingu Dzali kasutusse otsustuskorras vastavalt linnavara kasutusse andmise korra §-le 41 p 1 ja p 8, siis juhime Teie tähelepanu sellele, et reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu ning ka osaühingul Dzali on sellest võimalik teiste pakkujatega võrdsetel alustel osa võtta.“ (vt kaebuse lisa 1, lk-d 1-2). Seega on vastustaja õigesti märkinud, et enne kaebaja 11.06.2020 e-kirja oli vastustaja korduvalt teavitanud kaebajat asjaolust, et isikliku kasutusõiguse lepingut ei pikendata ning palutakse valdus üle anda. Samuti ei ole vaidlust osas, et kaebaja esitas taotluse isikliku kasutusõiguse seadmiseks otsustuskorras peale isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemist.
21.Riigikohus leidis, et Tallinna linn on 22.06.2020 kirjaga sisuliselt keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest põhjendusega, et kasutusõigus seatakse enampakkumise korras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Seega on tegemist haldusaktiga, mida on kohus selgitanud kaebajale ka 19.10.2020 kohtuistungil ning kaebaja on teatanud, et juhul, kui kohus peaks leidma, et 22.06.2020 kiri on haldusakt, siis palub kaebaja selle tühistamist (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:16:08).
22.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
23.Linnavara kasutusse andmist, sh selle otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmist, reguleerib Tallinnas linnavara kasutusse andmise kord. „Linnavara kasutusse andmine tuleb otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsiooni reegleid, avalikku huvi ja võrdse kohtlemise põhimõtete (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 7).“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 14). Riigikohus leidis, et kohtu ülesanne oli kontrollida ka seda, kas linnavara kasutussea andmisest keeldumine oli kaebaja taotluses viidatud linnavara kasutusse andmise korra § 41 p-de 8 ja 11 alusel õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-20-1249, p 15). „Kaebaja taotlust võib selles esitatud asjaolude põhjal mõista ka nii, et kaebaja pidas silmas ka korra § 41 p 7. Kaebaja põhjendas, et lahkumis- ja lammutamisnõude esitamine saab olla õigustatud ainult pärast maaala edasise kasutamise selgumist, ning leidis, et esinevad alused isikliku kasutusõiguse pikendamiseks otsustuskorras /.../.“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 320-1249, p 15). Linnavara kasutusse andmise korra § 41 on kaalutlusnorm ning selle alusel vara kasutusse andmise taotluse rahuldamata jätmisel on kaebajal õigus pöörduda kohtusse, et viimane kontrolliks, kas vastustaja on sellist otsust tehes menetluskorda ja kaalumisreegleid järginud ning põhjendamiskohustuse täitnud (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-13, p 23 ning määrus asjas nr 3-20-1249, p 15).
7(11)
3-20-1249
24.Eelnevast juhindudes kontrollib kohus alljärgnevalt, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja 11.06.2020 taotluse otsustuskorras isikliku kasutusõiguse seadmiseks rahuldamata.
25.Vastavalt linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktidele 7, 8 ja 11 võib linnavara anda otsustuskorras kasutusse tähtajatult linnavaraga seonduva kohtuasja menetlemise või linnavara kasutusse andmise otsuse menetlemise ajaks, samuti linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise tulemuste kinnitamiseni, kui linnavara ajutine kasutusse andmine ei ole vastuolus kohtuasja, otsuse menetlemise või linnavara kasutusse andmiseks korraldatava pakkumise võimalike tulemustega (punkt 7); juriidilisele või füüsilisele isikule, kes on kasutanud sama äriruumi vähemalt viis aastat ning soovib kasutuslepingut pikendada; kasutuslepingu pikendamine eeldab, et lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast (punkt 8) ja kui kasutusse antav linnavara on maa, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks (punkt 11).
26.Vaidlus puudub osas, et vastustaja ei ole oma 22.06.2020 kirjas esitanud põhjendusi, miks konkreetselt eelnevalt viidatud linnavara kasutusse andmise korra punktide (v. a § 41 p 8) alusel isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras põhjendatud ei ole. Vastustaja on küll õiguslike alustena viidanud linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktidele 1 ja 8 ning selgitanud, et „reeglina annab Tallinna linn vara kasutusse enampakkumise korras ning Punane tn 70a kinnisasja kasutusse võtmise vastu on huvi tundnud ka mitmed teised naabruskonnas asuvate kinnistute omanikud. Tallinna linnal on kavas anda Punane tn 70a kinnisasi edaspidi kasutusse avaliku enampakkumise kaudu“ (vt kaebuse lisa 1, lk-d 1-2). Seega on tegemist põhjendamispuudustega haldusaktiga (HMS § 56 lg 1-3), mistõttu on see formaalselt õigusvastane. Vältimatult ei tähenda eeltoodu, et vaidlusalune keeldumine kuuluks tühistamisele. Üksnes juhul, kui keeldumine on ka sisuliselt õigusvastane, kuulub haldusakt tühistamisele (HMS § 58).
27.Kohtupraktikas on peetud võimalikuks haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti andmisel. Seejuures on tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel tegelikult eksisteeris ja kas sellega arvestati, haldusorganil (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20). Küll aga on Riigikohus rõhutanud, et tegemist on erandliku olukorraga, mis ei vabasta vastustajat HMS §s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.11.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 20).
28.Seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktiga 8 on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele, et Punane tn 70a kinnistut kasutatakse parkimisteenuse osutamiseks ning tegemist on transpordimaa kinnistuga, mitte äriruumiga ning seetõttu ei ole normi eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja ka sellest põhjendusest 22.06.2020 keeldumisel lähtus, kuivõrd sellele õiguslikule alusel on vaidlusaluses keeldumises ka viidatud. Seejuures peab kohus vajalikuks selgitada, et kuivõrd linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkti 8 üks eeldustest (tegemist ei ole äriruumiga) on täitmata, siis puudub vajadus kontrollida, kas ka ülejäänud eeldused (lepingulisi kohustusi on täidetud korrektselt ning kasutuslepingu pikendamisel lähtutakse vähemalt turuhinnast) on täitmata. Seetõttu ei oma vastustaja selgitused osas, kas kaebaja on lepingut rikkunud või kas pikendamist on taotletud turutingimustel, asja lahendamisel tähtsust ning kohus jätab sellesisulised väited tähelepanuta. Siiski märgib kohus, et juba 14.05.2020 kirjas nr 2.1-3/2250-3 on selgitatud kaebajale, et vaidlust ei ole selle üle, kas OÜ Dzali on oma seniseid lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud või mitte; lepingut ei lõpetatud kasutajapoolsete kohustuste täitmata jätmise tõttu, vaid 18.04.2000 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping lõppes 15.04.2020 tähtaja 8(11)
3-20-1249
möödumise tõttu (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Samas aga on vastustaja juhtinud kaebaja tähelepanu ka isikliku kasutusõiguse lepingu punktile 5.1., mille kohaselt ei võinud kasutaja isikliku kasutusõiguse eset ilma omaniku nõusolekuta allkasutusse anda (vt kaebuse lisa 9, lk 1). Seega on ekslik kaebaja väide, et kohtueelses menetluses ei ole vastustaja viidanud kaebaja poolsele lepingu rikkumisele.
29.Seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktiga 11 on vastustaja selgitanud vastuses kaebusele, et linnavara kasutusse andmise korra § 41 punkt 11 eeldab, et kasutusse antav maa on ehitusobjekti nt naaberkinnistuks: sätte eesmärgiks on võimaldada ehitustööde teostamise ajaks hoiustada materjale ja soojakuid mugavama ja kiirema ehituse valmimise eesmärgil vabal kõrvalkinnistul või kinnistu osalisel maa-alal; Punane tn 70a kinnistu ei vasta punkti 11 sätte eesmärgile ega saa meelevaldselt kasutada seda otsustuskorras kasutusse andmise alusena. Olukorras, kus vaidlusalune linnavara on transpordimaa kinnistu, on usutav, et vastustaja nendest seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel lähtus. Kohtu hinnangul puudub kahtlus, et linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 11 alusel kaebaja taotlust rahuldada ei saanud, sest kõnesoleval juhul ei olnud taotluse objektiks maa, millel sooviti hoiustada ehitusmaterjale või -tarvikuid vm ehituseks vajalikku ajutisi rajatisi.
30.19.10.2020 kohtuistungil on vastustaja selgitanud seoses linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktiga 7, et kaebuse esitamise hetkel ei olnud kaebajal õigust enam linnavara kasutada, mistõttu puudus võimalus peale isikliku kasutusõiguse lepingu lõppemist lepingut pikendada (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:41:52). Lisaks on vastustaja märkinud, et linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg 1 kohaselt on kasutuslepingut lubatud pikendada üksnes linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktis 8 nimetatud tingimustel (vt 19.10.2021 kohtuistungi protokoll, kell 10:31:00). Kohtu hinnangul on usutav, et vastustaja nendest seisukohtadest ka 22.06.2020 keeldumisel lähtus, kuivõrd on toonud keeldumise õigusliku alusena mh § 41 punkti 8. Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja on viidanud üksnes linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg-le 2, kuid jätnud tähelepanuta, et sama paragrahvi lõikes 1 tehakse viide kasutuslepingu pikendamise alusena vaid korra § 41 p-le 8. Seega ei ole keeldumine vastuolus linnavara kasutusse andmise korra § 47 lg-ga 2.
31.Kaebaja leiab, et vastustaja seisukohad on vastuolulised. Vastustaja on oma 16.09.2021 menetlusdokumendi punktis 5 selgitanud, et isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamist saab kaaluda olukorras, kus leping on veel kehtiv (nt ei ole möödunud selle kehtivuse tähtaeg). Käesoleval juhul aga oli 11.06.2020 avaldus esitatud peale isikliku kasutusõiguse lõppemist. Oma 16.09.2021 menetlusdokumendi punktis 8 on vastustaja selgitanud linnavara kasutusse andmist otsustuskorras, st, milline organ on pädev sellist otsust langetama ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kaalutakse otsustuskorras linnavara kasutusse andmist. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seisukohad vastuolulised, kuivõrd vastustaja on selgitanud, millal on võimalik isikliku kasutusõiguse lepingu pikendamine (vt linnavara kasutusse andmise kord § 47 lg 1), võrreldes olukorraga, mil otsustatakse isikliku kasutusõiguse seadmine otsustuskorras (vt linnavara kasutusse andmise kord § 41), st kui kasutusleping on lõppenud. Ka käesoleval juhul oli avaldus isikliku kasutusõiguse pikendamiseks kaebaja kasuks esitatud peale kasutuslepingu lõpetamist.
32.Tallinna Ringkonnakohus on oma 25.10.2021 määruses nr 3-20-1249 punktis 22 selgitanud järgmist: „Nagu vastustaja on selgitanud, saab kinnisasja otsustuskorras kasutusse anda vaid erandjuhtudel (linnavara kasutusse andmise korra § 4 lg 1). Punane tn 70a puhul ei ole tegemist äriruumiga ega ka maaga, mida kasutatakse ehitustöid teenindavate ajutiste rajatiste püstitamiseks ning soojakute, ehitusmaterjalide või ehitustarvikute hoidmiseks. Ringkonnakohtu esialgsel hinnangul ei ole seega täidetud tingimused selleks, et kinnistu saaks kaebajale kasutusse anda linnavara kasutusse andmise korra § 41 p 8 või p 11 alusel. Samuti ei 9(11)
3-20-1249
ole täidetud tingimus, et vaidlusaluse kinnistu kasutuslepingut korra § 47 lg 1 ja § 41 p 8 alusel pikendada. /.../ Seega on ka korra § 41 p 7 alusel linnavara kasutusse andmise otsustamisel linnal suur kaalumisruum. Kaebaja on sealjuures soovinud kinnistu kasutamist jätkata varasematel tingimustel ([digitaalse kohtutoimiku lehekülg; edaspidi dtl] 16, 271). Vastustaja on esitanud halduskohtule koos vastusega kaebusele eksperthinnangu (dtl 229-245), millest võib järeldada, et kaebaja on kinnistut kasutanud hinnaga, mis on praegusest turuhinnast märkimisväärselt madalam (vt dtl 227). Ka otsustuskorras kasutusse andmine eeldab, et seda tehakse turuhinna alusel (linnavara kasutusse andmise korra § 6, § 42 lg 1). Turuhinnast väiksema tasu eest kasutusse andmist õigustab üksnes avalik huvi, mille olemasolu praeguses asjas ei nähtu. Seega ei tulene kaebajale õigusaktidest õigust nõuda Punane tn 70a kinnistu kasutamise jätkamist senistel tingim[u]stel. Sellist õigust ei tulene talle ka isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust (dtl 19-23) ega Tallinna Linnavolikogu 04.11.2010 määrusest nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ (§ 15 lg 2). Kokkuvõttes ei ole ringkonnakohtu jaoks äratuntav, et vastustaja oleks õigusvastaselt keeldunud kaebaja taotlust rahuldamast ning asja uuel otsustamisel tuleks teha teistsugune otsus. Kuigi ei ole välistatud, et kaebaja saab õiguse sama kinnistu kasutamiseks enampakkumise tulemusena, on vastustaja selgitanud, et linnavalitsus ei ole veel teinud otsust selle kohta, kas kinnistut on vaja linnale kasutamiseks avalike ülesannete täitmiseks või antakse see kasutusse enampakkumise korras. Sealjuures märkis vastustaja, et selle otsuse saab linn teha alles pärast seda, kui kinnistu on ebaseaduslikust valdusest vabastatud, isikliku kasutusõiguse märge kustutatud ja kinnistul asuvad hooned lammutatud.“ Kohus nõustub eeltoodud põhjendustega ning asja sisulise läbivaatamise käigus ei ole ilmnenud peale Tallinna Ringkonnakohtu 25.10.2021 määrust uusi asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Ülaltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlustatud 22.06.2020 keeldumine on materiaalselt õiguspärane ning seetõttu see tühistamisele ei kuulu (HMS § 58).
33.Kaalutlusotsuste õiguspärasuse kontrollimisel ei hinda kohus eraldiseisvalt kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 lause 2). Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, kas isikliku kasutusõiguse ala otsese valduse tagastamisel peaks kaebaja avaliku enampakkumise võidu korral tegema kulutusi hoonete taastamiseks. Seejuures puudub kaebajal subjektiivne õigus vaidlustada keeldumist argumendil, et vastustaja kannaks kahju. Õigusaktid ei anna kaebajale õigust vaidlustada 22.06.2020 keeldumist avalikes huvides. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited osas, et vastustaja ei saaks tasu kuni uue rentniku leidmiseni. Ühtlasi tuleb märkida, et lahkumis- ja lammutamisnõude (Punane tn 70a olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamine) osas on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15.06.2021 määrus nr 3-201249, p 13).
34.Olukorras, kus kaebajal puudus 11.06.2020 õiguslik alus vastustajale kuuluvat vara kasutada ja käsutada ei saa rääkida PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse või §-s 32 sätestatud omandiõiguse rikkumisest.
35.Kaebaja on leidnud, et vaidlusalune keeldumine on õigusvastane, kuivõrd rikutud on sisepädevust.
36.Vastavalt linnavara kasutusse andmise korra § 3 lg-le 3 otsustab linnavara kasutusse andmise ilma kasutaja leidmiseks pakkumist läbi viimata (otsustuskorras): 1) linnavolikogu linnavara kasutusse andmisel kauemaks kui kümneks aastaks; 2) linnavalitsus linnavara kasutusse andmisel kuni kümneks aastaks või tähtajatult ning 3) linnavalitsus linnaosa valitsuse ettepanekul linnavara kasutusse andmisel linnavara kasutusse andmise korra § 41 punktis 10 sätestatud juhul. Eeltoodust nähtub, et linnavara kasutusse andmise otsustamiseks otsustuskorras on pädevad organid nii linnavolikogu kui ka linnavalitsus. Vastavalt Tallinna 10(11)
3-20-1249
Linnavolikogu 04.11.2010 määruse nr 51 „Linna kinnisasja reaalservituudi ja isikliku kasutusõigusega koormamise kord“ § 1 lg-le 1 ja § 6 lg-le 1 vaatab isikliku kasutusõiguse seadmise taotluse läbi linnavaraamet. Seega oli Tallinna Linnavaraameti pädevuses lahendada taotlus, milles taotleti isikliku kasutusõiguse pikendamist.
37.Eeltoodust lähtuvalt jääb 22.06.2020 keeldumise tühistamisnõue rahuldamata. Arvestades, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine, siis jääb rahuldamata ka kohustamisnõue. Kuivõrd keeldumise õigusvastasuse tuvastamisnõue on hõlmatud tühistamisnõudega, siis ka alternatiivne nõue tuvastada 22.06.2020 kirja õigusvastasus, jääb rahuldamata. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
38.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.