Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-355
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.04.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määruse resolutsiooni p-de 1, 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 121 lg 4, § 119 lg 1).
3-21-355
3-21-355 eest tasumisega. Kaebaja esitas selle asemel vanglale 27.01.2021 taotluse vaide riigi kulul tõlkimiseks. Seda ei saa käsitleda puuduse kõrvaldamisena, kuna tegemist ei olnud vangla juhistega kooskõlas oleva tegevusega. Igasugune uus pöördumine ei anna alust eeldada, et antakse uus võimalus puuduste kõrvaldamiseks vaide tagastamise asemel. Tallinna Vanglal puudub justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 491 lg-st 5 tulenevalt kohustus enda kulul võõrkeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi tõlkida, kui vahistatu valdab piisavalt eesti keelt. Vangla on kohtule selgitanud, et kaebaja on omandanud Ämari Vanglas keskhariduse eesti keeles. Tõendina on vangla haldusasjas nr 3-21436 esitanud selle kohta väljavõtte vangiregistrist. Sellega on tõendatud kaebaja piisav keeleoskus (keeleseaduse § 26 lg 3). Samuti on Tallinna Vangla esitanud kohtule kaebaja varasemad eestikeelsed pöördumised vanglale, millest ilmneb, et kaebaja on võimeline vanglaga eesti keeles suhtlema ja oma soove piisavalt arusaadavalt väljendama. Asjaolu, et need pöördumised ei ole keeleliselt korrektsed, ei tähenda, et nende sisust ei oleks võimalik aru saada. Kuna kaebaja keeleoskus oli piisav, puudus Tallinna Vanglal kohustus kaebaja võõrkeelset vaiet tõlkida. Kokkuvõttes tagastas Tallinna Vangla kaebaja võõrkeelse vaide õiguspäraselt, mistõttu ei saaks kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu menetleda ka vaides esitatud nõudeid, mis oleks kaebuse eesmärki arvestades eesmärgipärased. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kuna kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal vanglale eesti keeles vaideid esitada, ei ole põhjendatud anda kaebajale kohtumenetluses menetlusabi tõlkimiseks. Selles osas tuleb jätta kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata.
3-21-355 või lasta avaldus tõlkida enda kulul. Vastupidisel juhul on avaldus sellise puudusega, mille kõrvaldamata jätmisel pole võimalik avaldust menetleda ja haldusorganil on õigus see pärast puuduse kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist tagastada (HMS § 15 lg 3 ja § 79 lg 1 p 2).
3-21-355 halduskohtu 09.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 sõnastust. Muus osas jääb halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.