Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
13.04.2021, Tartu 3-20-2663
Haldusasi
Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 04.03.2021. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 Juri Kolesnikovi määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Kaebaja nõudis esitatud kaebuses mittevaralise kahju hüvitist ka 01.11.2017 T. Vaapi poolt kaebaja inimväärikuse alandamise ja kaebaja tervise kahjustamise eest, kuna ta ei saanud sel kuupäeval ratastooli. Kohtute infosüsteemist ilmneb, et kaebaja esitas haldusasjas nr 3-18-267 kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks selle eest, et ta ei saanud 01.11.2017 meditsiiniosakonda minemiseks ratastooli. Kaebaja väitis ka seal, et eelnevaga alandati ja solvati kaebajat ning tekitati valu ja kannatusi. Tartu Halduskohus jättis 21.12.2018. a otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-18-267 rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 09.04.2019. HKMS § 152 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Kuna 01.11.2017 kaebajale ratastooli andmata jätmisega seonduvas mittevaralise kahju hüvitamise nõudes on olemas jõustunud kohtuotsus, ei ole käesolevas asjas samal alusel hüvitamisnõude esitamine lubatav. Eeltoodust tulenevalt lõpetas halduskohus asja menetluse ka osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitist seonduvalt 01.11.2017 ratastooli andmata jätmisega, HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei ole sama nõudega samal alusel kaebuse esitamine halduskohtule lubatav (HKMS § 43 lg 1 p 2).
kaebaja on nii 07.10.2020 vanglale esitatud kahjunõudes kui ka 07.11.2017. a kahjunõudes nõudnud vanglalt hüvitist selle eest, et 01.11.2017 alandas T. Vaap kaebaja inimväärikust ja kahjustas kaebaja tervist, kui talle ei kutsutud meedikut, ning selle eest, et Ü. Jurs pani
ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 8 näeb sellise kohustusliku kohtueelse menetluse ette ja sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja on M. Seppori 08.10.2017 teoga seoses VangS § 11 lg-st 8 juhindudes enne halduskohtule hüvitamiskaebuse esitamist läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks on Tartu Vangla 06.06.2018. a otsus nr 1-13/87-2, millega jäeti J. Kolesnikovi esitatud kahjunõue rahuldamata ja selle lõpus on märgitud, et otsusega mittenõustumisel tuleb pöörduda kaebusega halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. 30 päeva pikkune tähtaeg hüvitamiskaebusega kohtusse pöördumiseks tuleneb HKMS § 47 lg-st 2 mis sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Sama tuleneb ka RVastS § 18 lg-st 2, mis sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. vangla Halduskohus leidis, et kaebaja oli vangla 06.06.2018. a otsusest teadlik hiljemalt 04.07.2018 ja esitades alles 30.12.2020 kaebuse halduskohtusse, on ilmselgelt ületatud 30-päevane tähtaeg. Määruskaebuse esitaja on asjas ka ise olnud nõus, et ta esitas kaebuse tähtaega ületades. Halduskohus on kaebetähtaja ennistamata jätmisel õigesti hinnanud asjaolusid ja kohaldanud seadust. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest taolisi asjaolusid, millest tingituna tulnuks kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole samuti usutav, et määruskaebuses märgitud kaebaja puuduva töövõime ja keskmise puude tõttu ei olnud ta võimeline kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtajast aru saama ka siis, kui see oli selgelt kirjas Tartu Vangla 06.06.2018. a otsuses nr 1-13/87-2, millega jäeti J. Kolesnikovi poolt vanglale esitatud kahjunõue rahuldamata. Kaebaja poolt määruskaebuses väljendatud arusaam, et tal on hüvitamiskaebusega õigus halduskohtusse pöörduda 3 aasta jooksul, ei ole õige. Selline 3 aasta pikkune tähtaeg on tõesti sätestatud HKMS § 46 lg-s 4, kuid tegemist on kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude üldtähtajaga. Kui isik esitab eelnevalt samasisulise taotluse haldusorganile (vanglale) ja viimane jätab selle rahuldamata, on tegemist kohtueelse menetluse läbimisega ning tulenevalt HKMS § 47 lg-st 2 (ning RVastS § 18 lg-st 2) tuleb sellisel juhul halduskohtule kaebus esitada 30 päeva jooksul haldusorgani otsuse teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.