Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. detsember 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-42740
Tsiviilasi
OÜ Markilo hagi Nordic Fisherman OÜ vastu kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi ja kinnistu omandiõiguse ülekandmise nõuet tagava eelmärke kustutamiseks nõusoleku andmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
12 782,32 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Markilo apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2016
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): OÜ Markilo (rk: 10317169), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (kostja): Nordic Fisherman OÜ (rk: 11541064), esindaja Juhan Raudam
esindajad
Viru Maakohtu 28. märtsi 2016 otsus
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
jõustunud Viru Maakohtu 06.11.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-45346. Varasemas samade menetlusosaliste vahelises vaidluses tuvastatud asjaolud tuleb lugeda tõendatuks ka käesolevas asjas. Lisaks ei ole hageja esitanud nõuet, et kohus tuvastaks, et kostjal puuduvad hageja vastu nõuded, mida vaidlusalused kanded tagavad. Eeltoodu tuvastamine on eelduseks kande kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamisele. Kostja märkis, et on seoses hageja lepingurikkumisega lepingust taganenud, edastades hagejale 03.11.2011 lepingust taganemise avalduse ja 18.11.2011 teate lepingust taganemise toimumise kohta.
1) kohaldas kohus vääralt TsMS § 457 lg-t 1. Tsiviilasjas nr 2-12-45346 tehtud otsuse põhjendavas osas toodud kohtu seisukoht ei olnud kohtule siduv. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-2-1-129-11 (p 14) ei olnud kohtu põhjendus, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, tuvastushagi rahuldamiseks materiaalõiguse järgi oluline asjaolu, kuna hagi rahuldati selle tõttu, et kostja ei olnud lepingust kehtivalt taganenud. Nimetatud kohtuotsuse edasikaebamiseks puudus hagejal võimalus, kuna hageja hagi rahuldati. Eeltoodust tulenevalt oleks kohus pidanud hindama esitatud tõendeid, mis kinnitavad, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud; 2) sai kostja taganemisavalduse kätte käesoleva tsiviilasja raames hagile lisatud materjalide kättetoimetamisega 14.10.2011. Apellant viitab selles osas ka Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-32-09 (p 10). Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjades nr 3-2-1-171-11 (p 13) ja 3-2-1-43-15, oleks isegi juhul, kui kohus leidnuks, et hageja ei taganenud lepingust 21.05.2011, ilmne, et hageja taganes lepingust 14.10.2011 kostjale kätte toimetatud taganemisavalduse alusel. Seega olid täidetud eeldused hagi rahuldamiseks; 3) on hageja kostja käitumise tõttu (pärast hagiavalduse ja sellele lisatud materjalide saamist taganemisavalduse esitamine, millise tühisus on kohtu poolt tuvastatud tsiviilasjas nr 2-12-45346, samal päeval tsiviilasjas nr 2-12-45346 tehtud maakohtu otsusega uue taganemisavalduse esitamine, millise tühisuse tuvastamiseks on hageja esitanud hagi tsiviilasjas nr 2-15-6949) esitanud veelkordse taganemisavalduse 25.09.2015, mille kohus jättis analüüsimata. Juhul kui kohus käsitleks kostjale 14.10.2011 kätte toimetatud taganemisavaldust kui tühist taganemisavaldust, siis 25.09.2015 taganemisavaldusega on hageja veelkordselt oma tahet väljendanud ja kehtivalt lepingust taganenud. Juhul kui 25.09.2015 taganemisavalduse puhul oleks tegemist hagi muutmisega, siis oli hagi muutmine TsMS § 376 lg 2 kohaselt lubatav. Vastasel korral tuleb hagejal uuesti kohtusse pöörduda.
kuid tsiviilasjas nr 2-15-6949 rahuldamata jätma, tekib õiguslikult absurdne olukord, kus kostja on küll alustanud hageja suhtes igati õiguspärast täitemenetlust, kuid hüpoteek, mille alusel täitemenetlust läbi viidi, on vahepeal teises menetluses kustutatud. Seega on käesolevas asjas võimalik üksnes kas hagi rahuldamata jätta või menetlus taas peatada.
ei olnud hageja lepingust kehtivalt taganenud. Arvestades ülalmärgitud asjaolusid on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 457 lg-t 1 ning maakohtule ei saanud käesolevas asjas olla siduv 06.11.2013 kohtuotsuses tuvastatud asjaolu, mille kohaselt ei olnud hageja lepingust kehtivalt taganenud. Kostja vastupidine seisukoht on ebaõige. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Vastavalt TsMS § 442 lg 5 teisele lausele peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 06.11.2013 otsuse resolutsioonist ei ole arusaadav (ega ka tuletatav), et sundtäitmine võiks olla lubamatu põhjusel, et hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud.
Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta lepingut rikkunud ning hagejal puudus põhjus lepingust taganeda. Asja materjalidest nähtuvalt keskendus maakohus üksnes taganemise formaalsete eelduste kindlakstegemisele ning jätnud taganemise materiaalsed eeldused välja selgitamata. Seega jättis maakohus kindlaks tegemata hagi rahuldamise eelduseks oleva peamise küsimuse, s.o kas hageja on 27.01.2009 lepingust kehtivalt taganenud. Tegemist on olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS § 328 lg 2, § 329 lg 3, § 351 lg 2 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kindlaks tegema, kas kostja oli lepingut oluliselt rikkunud, mis õigustaks lepingust taganemist. Kui kostja leiab, et ta ei ole lepingut oluliselt rikkunud, siis tuleb talle selgitada kohustust vastuväiteid tõendada ning anda kostjale tähtaeg tõendite esitamiseks. Samuti tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel selgitada välja, kas kostjal on hageja nõudele ka muid vastuväiteid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.