lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-8446/35

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-8446/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2322
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaPankrS § 23 lg 1PankrS § 30 lg 4PankrS § 31 lg 1TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesVÕS § 188 lg 2Taganemise avaldus ja tagajärjedVÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-8446/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium03.07.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-21499/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.10.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-8446

Tsiviilasi

OÜ Markilo pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. aprilli 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nordic Fisherman OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Nordic Fisherman OÜ (rk: 11541064), esindaja Marianne Käblik Vastustaja (võlausaldaja): OÜ Markilo (rk: 10317169), esindaja advokaat Rait Sarjas Pankrotihaldur Martin Krupp

esindajad

Nordic

Fisherman OÜ

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 17. aprilli 2014 määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta OÜ Markilo pankrotiavaldus Nordic Fisherman OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
2.Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu suuruseks 13 töötunni eest koos sotsiaalmaksuga 1383,20 eurot ning ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi kulutuste suuruseks Cavere Õigusbüroo OÜ-le 80,58 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Markilo kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.OÜ Markilo (võlausaldaja) esitas 21.02.2014 Viru Maakohtule pankrotiavalduse Nordic Fisherman OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. 26.03.2014 määrusega võttis maakohus pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks halduriks Martin Krupi (Krupp).
2.Ajutine haldur esitas maakohtule ettekande, mille kohaselt on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku reaalseks varaks on arveldusarvel olev 6,02 eurot ja kohustusi on vähemalt 159 128,90 euro ulatuses. Kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus kuulutas 17. aprilli 2014 määrusega välja Nordic Fisherman OÜ pankroti, nimetas pankrotihalduriks M. Krupi ja määras võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise ajaks Rakvere kohtumajas 15. mai 2014 kell 15.30. Maakohus määras ajutise halduri M. Krupi tasu 13 töötunni eest 1040 eurot (arvestusega 1 tund 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 343,20 eurot, kokku 1383,20 eurot. Ajutise halduri M. Krupi kulud kinnitati summas 80,58 euro. Määruse kohaselt tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgnik on maksejõuetu ja tema suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine. Võlgnikul reaalset majandustegevust tuvastatud ei ole. Võlgniku reaalseks varaks on pangakontol olev 6,02 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 159 128,90 euro ulatuses. Võlgniku juhatuse liikme esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul 26.03.2014 seisuga kohustusi summas 159 128,90 eurot järgmiselt: 1) lühiajalised laenud ja võlakirjad 78 331,98 eurot, sh: - OÜ Markilo 14 226,97 eurot; - Fausto Grupp OÜ 64 105,01 eurot; 2) tarnijatele tasumata arved 1536,45 eurot; 3) intressivõlad 48 039,47 eurot; 4) muud pikaajalised laenukohustused MKM Tallinn OÜ 6007,69 eurot; 5) muud pikaajalised laenukohustused Vironia Keskus OÜ 8624,16 eurot; 6) võlad emaettevõtjale ja teiste kons. grupi ettev. vastu Fausto AS 16 589,15 eurot. Juba ajutise halduri nimetamise kohtumääruses märkis kohus, et menetlusosalised vaidlevad omavahel mitte kohustuse olemasolu, vaid lepingust taganemise kehtivuse üle. Vajadust vaidlus väljaspool pankrotimenetlust lahendada ei olnud. Pankrotiseaduse § 15 lg 3 p-s 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks puudus. Olukord selles osas muutunud ei ole. Võlgniku esindaja on teatanud võimalikust investeeringust Vironia Keskus OÜ poolt kuni

380 000 euro. Reaalseid laekumisi, mis võlgniku maksevõimet parandaks, toimunud ei ole. Vastavate toimingute tegemiseks on aega olnud piisavalt. Ajutine haldur on tuvastanud asjaolud, mis viitavad võlgniku maksejõetusele. Võlausaldaja on 09.04.2014 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiitarvele 5000 eurot. Pankrotihaldurina tegutsemiseks on nõusoleku andnud ajutine haldur M. Krupp.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Nordic Fisherman OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 17. aprilli 2014 määruse tühistamist ja pankrotiavalduse rahuldamata jätmist või alternatiivselt asja saatmist uueks lahendamiseks Viru Maakohtule. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtu seisukoht, mille järgi vaidlevad võlausaldaja ja võlgnik lepingust taganemise kehtivuse, mitte kohustuse olemasolu üle, ekslik ega vasta kehtivale õigusele. Võlausaldaja ja võlgniku vahel on 27.01.2009 sõlmitud notariaalne kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks ja hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 5 kohaselt võlasuhe lepingust taganemisega lõpeb ning VÕS § 188 lg 2 järgi vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Sama on märgitud õiguskirjanduses (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi „Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne“, lk 624). Riigikohus on leidnud (3-2-1-57-11, p 31; 3-2-1-104-11, p 25; 3-2-1-90-12, p 15), et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Seda, et vaidlus taganemise õiguspärasuse üle mõjutab kohustuse olemasolu, möönavad ka võlausaldaja (18.03.2014 eelistungi protokolli lk 4) ja ajutine haldur (aruande lk 6); 2) ei ole vaidlus kohustuse olemasolu või puudumise üle lahendatav pankrotimenetluse raames. 27.01.2009 lepingust on soovinud taganeda kumbki pool, pooled on üksteisele esitanud kolm taganemisavaldust ja avaldustega seonduvad asjaolud on (või on olnud) arutusel kolmes tsiviilasjas (2-11-42740; 2-12-45346; 2-14-9331). Lisaks on Jõhvi kohtutäitur Risto Küti menetluses täiteasi nr 072/2014/31, mille esemeks on võlgniku nõue võlausaldaja vastu. Pidades silmas ajutise halduri seisukohta, et taganemisavalduste kehtivusega seonduvad asjaolud ei ole praeguseks lõplikult kindlaks tehtud, ei saa võlausaldaja nõuet hinnata selgeks. Ilma lõpliku jõustunud kohtulahendita ei saa eelistada ühe menetlusosalise käsitlust teise menetlusosalise käsitlusele. Seetõttu ei saa pidada õigeks ka kohtu seisukohta, mille kohaselt on võlgniku varaks üksnes 6,02 eurot. Ajutise halduri aruande järgi on võlgnikul lisaks eelnimetatule ka nõue võlausaldaja vastu summas 162 658,41 eurot, mille osas on võlausaldaja suhtes alustatud täitemenetlust. Ajutise halduri aruandes (ega kohtumääruses) ei ole toodud välja ühtki asjaolu, mis lubaks pidada nõuet perspektiivituks; 3) ei ole võlgnik maksejõuetu ja alused pankroti väljakuulutamiseks puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud mitte mingeid muid võlgniku maksejõuetusele viitavaid asjaolusid, v.a võlausaldaja väidetav nõue, mille üle käib vaidlus. Võlgniku suhtes ei toimu ühtki täitemenetlust, tal ei ole maksuvõlgu, ta ei ole hävitanud, peitnud ega raisanud oma vara ega teinud raskeid juhtimisvigu. Kõigi kolmandate isikutega, kelle ees on võlgnikul kohustusi, on võlgnikul kokkulepped nende täitmiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt on kõik võlgniku finantsnäitajad kas väga head, head või piisavad. Loomulikult sõltub hinnang finantsnäitajatele hinnangust, mis antakse võlgniku ja võlausaldaja vahelisele õigusvaidlusele. Ajutine haldur ei anna hinnangut vaidluse väljavaadetele, mistõttu puudub ka kohtul alus hinnata (teistes kohtumenetlustes vaidluse esemeks olevaid) menetlusosaliste väiteid juba ette perspektiivseteks või perspektiivituteks. Tartu Ülikooli rahanduse lektori Mark Kantšukovi

poolt 07.04.2014 antud hinnangu kohaselt mingeid fundamentaalseid probleeme võlgniku likviidsuse tagamise osas ei esine. Vironia Keskus OÜ on kinnitanud, et on valmis investeerima võlgniku tegevusse täiendavaid rahalisi vahendeid; 08.04.2014 istungil selgitas võlgnik, et sissemakse võlgniku osakapitali tehakse 21.04.2014. Kaudselt kinnitab võlgniku maksevõimet ka fakt, et võlausaldaja esitas pankrotihoiatuse juba 20.02.2012, pankrotiavalduse aga alles nüüd ning võlgniku maksejõulisust mõjutavad asjaolud ei ole vahepealse enam kui kahe aasta jooksul muutunud. Õige ei ole ka kohtu seisukoht, nagu poleks võlgnikul tuvastatud reaalset majandustegevust. Võlgnik tegeleb majandustegevusega ja esitas selle kohta ajutisele haldurile seletuse, mida haldur oma aruandes (lk 2) refereerib. Samas ei oma küsimus majandustegevuse olemasolust õiguslikku tähendust, sest pankroti väljakuulutamise aluseks on püsiv maksejõuetus, mitte majandustegevuse puudumine; 4) sõltub hinnang võlgniku maksejõulisusele hinnangust, mis antakse võlgniku ja võlausaldaja vahelistele õigussuhetele ning pooleliolevate vaidluste sisule. Võlausaldaja poolne lepingust taganemine ja seega ka õigus esitada nõue on arutusel tsiviilasjas nr 2-11-42740, milles Viru Maakohus menetluse 2012. a peatas. Võlgnik taotles 21.01.2014 menetluse uuendamist, võlausaldaja vaidles menetluse uuendamisele vastu ning esitas kuu aega hiljem võlgniku vastu samadel asjaoludel pankrotiavalduse. Seega üritab võlausaldaja vältida sisulist vaidlust nõude aluseks olevate asjaolude üle võistlevas kohtumenetluses. Võttes arvesse, et tsiviilasjas nr 2-12-45346 võlausaldaja oma väiteid lepingu ülesütlemisest tõendada ei suutnud, puudub alus arvata, et ta suudaks seda teha tsiviilasjas nr 2-11-42740.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5.OÜ Markilo vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et võlausaldaja ja võlgnik ei vaidle kohustuse olemasolu, vaid lepingust taganemise kehtivuse üle. Pankrotiavalduses on võlausaldaja esitanud nõudena kohustused, mis tekkisid enne 21.05.2011, seega enne tähtpäeva, millest alates loeb võlausaldaja ennast lepingust taganenuks. Võlgnik on kinnitanud nõude olemasolu, esitades pankrotihaldurile bilansi, mille järgi on tal võlgnevus võlausaldaja ees summas 14 226,97 eurot, s.o samas summas, mis on toodud pankrotiavalduses. VÕS § 188 lg 2 sätestab, et taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Erialakirjanduses on märgitud, et taganemisega ei „kao ära“ lepingurikkumised, mis olid taganemise ajaks toimunud. Lõpeb küll täitmisnõue, kuid muud lepingu rikkumisest tulenevad nõuded, esmajoones kahju hüvitamise ja leppetrahvi ja viivise nõuded säilivad. Kuna võlausaldaja tasus lepingu esemeks oleva kinnistu eest makseid pangale, võlgnik lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ent kinnistut võlausaldaja vaatamata võlgniku poolsele lepingurikkumisele kasutada ei saanud, käsitleb võlausaldaja lepingust taganemiseni tehtud makseid kahjuna, mida tal on õigus nõuda ka pärast lepingust taganemist. Seega on võlausaldajal sissenõutavaks muutunud nõue võlgniku vastu (lepingu rikkumisega tekitatud kahju ja sellelt arvestatud viivis ning kindlustusmakse ja sellelt arvestatud viivis); 2) ei saa nõustuda väitega, et esitatud taganemisavalduste kehtivus ei ole lõplikult kindlaks tehtud, mistõttu ei ole võlausaldaja nõue selge. Tsiviilasjas nr 2-12-45346 rahuldas kohus võlausaldaja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 072/2012/193 lubamatuks. Tänaseks jõustunud otsusega on tuvastatud, et 03.11.2011 võlgniku esitatud lepingust taganemise avaldus oli tühine materiaalsete aluste puudumise tõttu. Kohus leidis, et ka võlausaldaja poolt 12.05.2011 esitatud taganemisavaldusega ei ole leping lõppenud, kuna taganemisavaldus ei olnud võlgnikule nõuetekohaselt kätte toimetatud. Võlgnik esitas 06.11.2013 uue taganemisavalduse samadel asjaoludel, milliseid kohus

lahendis nr 2-12-45346 taganemiseks piisavana ei käsitlenud. Kohtutäitur R. Kütt alustas võlgniku avalduse alusel täitemenetluse, kuid lõpetas menetluse täiteasjas nr 072/2014/31 19.02.2014 otsusega täitemenetluse seadustiku § 48 p 7 alusel. Võlgnik vaidlustas otsuse Viru Maakohtus, ent 05.05.2014 määrusega jättis kohus võlgniku kaebuse läbi vaatamata. Seega võlgnikul ei saa olla nõuet võlausaldaja vastu, küll aga on võlausaldajal nõue võlgniku vastu vähemalt pankrotiavalduses märgitud ulatuses. Väide, nagu oleks ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul nõue võlausaldaja vastu, on eksitav. Haldur tugines võlgniku juhatuse liikme koostatud bilansile, mitte ei tuvastanud nõude olemasolu (sellist pädevust halduril ka ei ole). Võlgniku poolne korduv taganemisavalduse esitamine olukorras, kus kohus on avalduses toodud taganemisaluste puudumist jõustunud kohtuotsusega kinnitanud, ei väära võlausaldaja nõuet võlgniku vastu. Olenemata tsiviilasjas nr 2-11-42740 tehtavast lahendist on võlausaldajal nõue võlgniku vastu, lahend võib muuta võlausaldaja nõuet ainult suuremaks; 3) kui võlgnik ei suuda täita tema ees olevat kohustust ja see suutmatus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine, siis ongi tegemist pankrotiolukorraga. Haldur on põhistanud võlgniku majandusnäitajaid aruande p-s 5, selgitades, et näitajate aluseks on nõue, milline ei ole reaalselt tõendamist leidnud, mis ei ole tunnustatud ja ei ole sissenõutav. Võlgniku alustatud täitemenetlus on perspektiivitu. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustused ka teiste võlausaldajate ees, väide, et nendega on kokkulepped kohustuste täitmise osas, on paljasõnaline. Investeeringute kaasamine (juhul kui ei suurendata osakapitali) tähendab uute kohustuste võtmist, mis ei muuda võlgnikku maksejõuliseks. Investori kaasamine on tõendamata. Pankrotihoiatuse ja pankrotiavalduse esitamise vahele jäänud aeg ei tõenda võlgniku väidet, nagu oleks võlausaldaja olnud veendunud võlgniku maksejõulisuses. Reaalset majandustegevust ei ole võlgnik tõendanud. Seega puuduvad võlgnikul vahendid vähemalt võlausaldaja nõude rahuldamiseks ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab OÜ Markilo avalduse Nordic Fisherman OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
7.Asja materjalidest nähtuvalt tuleneb võlausaldaja nõue võlausaldaja ja võlgniku vahel 27.01.2009 sõlmitud notariaalsest kinnistu võlaõiguslikust müügilepingust. Pankrotiavalduses on võlausaldaja märkinud, et pankrotiavalduse esitamise aja seisuga oli võlgniku põhivõlgnevus 14 226,97 eurot ning sellist põhivõlgnevuse suurust ei ole määruskaebuses kahtluse alla seatud. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et menetlusosalised vaidlevad 27.01.2009 lepingust taganemise kehtivuse üle, kuid teinud sellest ebaõige järelduse, et lepingust taganemise kehtivus ei mõjuta võlgniku 27.01.2009 lepingust tulenevate kohustuste suurust. 06.11.2013 on võlgnik taganenud 27.01.2009 lepingust ning taganemisavaldus on võlausaldajale kätte toimetatud. Tulenevalt taganemisavaldusest on kohtutäitur R. Kütt võlgniku avalduse alusel algatanud täitemenetluse nr 072/2014/31, võlausaldaja on vaidlustanud kohtutäituri tegevuse täitemenetluse algatamisel ning kohtutäitur on rahuldanud võlausaldaja kaebuse ja lõpetanud otsusega täitemenetluse. Võlgnik on vaidlustanud kohtutäituri otsuse (tsiviilasi nr 2-14-9331, jõustunud lahend puudub). Ringkonnakohus märgib, et kaebusega kohtutäituri tegevuse peale ei ole võimalik tuvastada taganemise tühisust ning asjakohaseks õiguskaitsevahendiks oleks olnud võlausaldaja poolt taganemise tühisuse tuvastamise hagi esitamine. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et Viru

Maakohtu 06.11.2013 otsuses on faktilise asjaoluna tuvastatud võlgniku 03.11.2011 taganemisavalduse tühisus ning eeldada ei saa, et võlgniku 06.11.2013 taganemisavaldus oleks tühine samal alusel. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses väljendatud seisukohaga, et kuna taganemisavalduse tühisus (taganemisavalduse formaalsete ja materiaalsete eelduste olemasolu) ei ole jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud, siis tuleb lähtuda eeldusest, et taganemine on kehtiv. Asja materjalidest nähtuvalt (vt ajutise pankrotihalduri aruanne) on võlgnikul taganemise kehtivuse korral võlausaldaja vastu nõue 162 664,43 eurot ning see mõjutab võlgniku maksejõulisust. Ajutise pankrotihalduri aruanne V osas (finantsanalüüs, I kd, t.l 144-146) on ajutine pankrotihaldur märkinud, et kui arvestada võlgniku nõudega võlausaldaja vastu (s.o käibevara 162 664,43 eurot), siis on võlgniku finantsnäitajad väga head, head või täiesti piisavad. Samuti on ajutine pankrotihaldur märkinud aruandes, et võlgniku suhtes täitemenetlused puuduvad ning 31.03.2014 seisuga puudub võlgnikul maksuvõlg. Maakohtu istungil 18.03.2014 on võlausaldaja möönnud, et taganemise õiguspärasus mõjutab võlgniku kohustuste olemasolu, kuid asunud samas ekslikule seisukohale, et taganemise õiguspärasust saab kontrollida ajutine pankrotihaldur (I kd, t.l 100). Seega on võlgnikul taganemisavalduse kehtivuse korral nõue võlausaldaja vastu 162 664,43 eurot, mis ületab võlgniku kohustusi. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuni ei ole kindlaks tehtud võlgniku 06.11.2013 taganemisavalduse tühisus, puudub alus väita, et võlgnik ei suuda täita võlausaldaja 14 226,97 euro suurust põhivõlgnevust. Maakohus ei ole eelnevaga arvestanud ning on põhjendamatult asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid (PankrS § 31 lg 1).

8.Ringkonnakohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu summas 1383,20 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot) koos sotsiaalmaksuga ja kulutuste summas 80,58 eurot määramiseks on põhjendatud. PankrS § 23 lg 1 alusel tuleb määrata ajutise halduri tasu suuruseks 1383,20 eurot ja kulutuste suuruseks 80,58 eurot. Võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 5000 eurot. PankrS § 30 lg 4 alusel on võlausaldajal õigus taotleda maakohtult pankrotimenetluse kulude katteks tasutud järelejäänud raha (5000-1383,20-80,58=3536,22) tagastamist.
9.Seoses pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium