Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-2241 XX kaebus 1999. aastal kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks, Rahandusministeeriumile ettekirjutuse tegemiseks ja Rae Vallavalitsuse 11. juuni 2019. a korralduse nr 733 tühistamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Rae Vallavalitsus Vastustaja – Rahandusministeerium
Haldusasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2019. a. määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale asjas nr 3-19-2241 menetlusse.
2.Tagastada XX-le tõendid toimiku lehtedel 82–85.
3.Võtta haldusasja materjalide juurde XX esitatud tõendid toimiku lehtedel 81 ja 86 pöördel kuni 94.
4.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 9. detsembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-2241 muutmata.
Määruse punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebuse tagastamist (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 26.01.1994 otsusega nr 2203 on Rae vallas asuva endise Sillaotsa A-34 maaüksuse (kinnistu nr 6389, pindala 24,43 ha) maa osas tunnistatud omandireformi õigustatud
3-19-2241 subjektideks YY 1⁄2 maa osas ja QQ 1⁄2 maa osas. YY loovutas 30.03.1998 lepinguga temale kuulunud nõudeõiguse Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamiseks ZZ-le. ZZ loovutas 05.06.2018 temale kuulunud nõudeõiguse Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamiseks BB-le.
2.Rae Vallavalitsuse 14.01.1999 korraldusega nr 31 määrati õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksuse tagastamise õigustatud subjektile QQ-le tema nõudeõiguse ulatuse, s.o 12,215 ha eest kompensatsioon.
3.XX esitas 04.10.1999 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 24 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. CC esitas 27.04.2005 avalduse temale kaasomandina kuuluvate Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde 26 ha maa ostueesõigusega erastamiseks.
4.Rae Vallavalitsus määras 16.06.2015 korraldusega nr 911 „Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramine“ Harjumaal Rae vallas Pajupea külas Sillaotsa maaüksusel asuvate XX ja CC kaasomandis olevate ehitiste – elamu (ehitisregistri kood 116042056), laut (kood 116042057) ja kaev (kood 220413709) – juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruseks ligikaudu 39,47 ha ning piirid vastavalt korralduse lisaks olevatele piiriettepaneku plaanidele.
5.Rae Vallavalitsus võimaldas 18.09.2018 korraldusega nr 1201 maa ostueesõigusega erastamist XX-l 1⁄2 mõttelises osas ja CC-l 1⁄2 mõttelises osas. Rae Vallavalitsus muutis 16.10.2018 korraldusega nr 1370 oma 18.09.2018 korraldust nr 1201 p-de 6.1.4, 6.2.4 ja 6.3.4 osas (maa maksustamishinnad).
6.Rae Vallavalitsus tagastas 11.06.2019 korraldusega nr 733 õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksusele kuulunud maast nõudeõiguse osast suurema pindalaga 17,80 ha vastavalt Sillaotsa piiripunktide ja piiride skeemidele endistes piirides õigustatud isikule BBle.
7.Rae Vallavalitsus esitas 18.06.2019 Rahandusministeeriumile korralduse nr 733 järelevalve läbiviimiseks. Rahandusministeerium vastas 16.07.2019 kirjaga nr 14-12/4291-2, et Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldus nr 733 vastab asjakohastele seadustele ja seaduse alusel antud õigusaktidele.
8.XX esitas 23.09.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-19-1792) kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks ja kinnistuga piirnevate maade ostueesõiguse tuvastamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus kõikide tehingute keelamiseks Sillaotsa A-34 alusetult tagastatavate maatükkide 17,8 ha suhtes vastavalt kaebusele lisatud kaardile, kuna veel tagastamata maad on Sillaotsa nime all juba asutud realiseerima.
9.Tallinna Halduskohus tagastas 01.10.2019 määrusega kohustamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määrus jõustus 17.10.2019.
10.XX esitas 30.11.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse 1999. aastal kompenseeritud talumaade alusetu tagastamismenetluse lõpetamiseks ja Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korralduse nr 733 tühistamiseks. Täiendavalt taotles XX Rahandusministeeriumile ettekirjutuse tegemist.
2(6)
3-19-2241 Rae Vallavalitsuse 14.01.1999 korraldusega nr 31 määrati QQ-le õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsioon endise Sillaotsa A-34 talumaadest temale kuuluva 1⁄2 nõudeõiguse mõttelise osa eest (vt ka maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lg 2 p 1). Viidatud korralduses olid õigustatud subjektid nimetatud mitmuses. Seega oli 14.01.1999 korraldusega Sillaotsa A-34 maade kompenseerimise menetlus lõppenud ja maade mõttelises osas tagastamist või suuremas osas tagastamist ei saanud enam toimuda pärast 14.01.1999 korralduse jõustumist. Nõudeõiguse omanikud pidid otsustama, kas nad soovivad maa kompenseerimist või tagastamist. Seadus ei võimaldanud mõlemaid toiminguid paralleelselt teha. Selleks oleks tulnud maa esmalt jagada reaalosadeks ning seejärel ühele kaasomanikule määrata kompensatsioon ning teisele maa tagastada. Seega kaotas YY õiguse maa tagastamisele. MaaRS võimaldab loovutada mõttelises osas nõudeõiguse üksnes ehitise omanikule. Loovutamise hetkel olid ehitise omanikeks YY ja QQ. Seega puudus notaril 1998. aastal alus lepingu sõlmimiseks, sest maa ei olnud jagatud reaalosadeks ning kohaldati ebaõiget õiguslikku alust (MaaRS § 19 lg 1 p 1). YY oleks oma nõudeõigust saanud loovutada MaaRS § 191 lg 2 alusel ainult QQ-le. Seega on kõik tehingud YY 1⁄2 tagastatava mõttelise osaga olnud algusest peale tühised. Nõudeõigusest suuremas osas maa tagastamise nõuet ei saanud vallale esitada alusetult loovutatud nõudeõiguse uus omanik 2005. aastal (vt ka MaaRS § 14). Rae Vallavalitsus ei ole 20 aasta jooksul võtnud vastu ühtegi otsust seoses maa tagastamisega. Sillaotsa talukompleksi kaasomanikuna on kaebajal õigustatud huvi piirnevate maade ostmisel, arvestades, et maadest 10 ha osas oli kohtuotsusega tuvastatud talu omanike õigus erastada eelisostuõigusega maad talu juurde. Kohtuotsuse täitmise asemel erastas Rae Vallavalitsus 50 ha asemel 40 ha. Taluga piirneva vaba riigimaa ostueesõigus on kaebajal tulenevalt MaaRS-st.
11.Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus keelata kõigi tehingute tegemine Sillaotsa A-34 tagastatavate maatükkide osas 17,8 ha ulatuses vastavalt lisatud kaardile. Kuna veel tagastamata maid on Sillaotsa nime all asutud realiseerima, ei ole võimalik piirnevate maade eelisostuõigust kaitsta muul viisil.
12.Tallinna Halduskohtu 09.12.2019 määrusega võeti tõenditena asja juurde Rae valla 27.09.2019 vastus koos sellele lisatud materjalidega haldusasjas nr 3-19-1792 ja Tallinna Halduskohtu 01.10.2019 määrus haldusasjas nr 3-19-1792 (p 1); tagastati kaebus täies ulatuses (p 2) ja jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 3). Haldusasjas nr 3-19-1792 Rae valla poolt kohtule 27.09.2019 edastatud vastusest nähtub, et Rae Vallavalitsus võttis 16.05.2015 vastu korralduse nr 911, millega määrati kindlaks kaebajale ja CC-le erastatava maa suurus ja piirid. Viidatud korralduse vaidlustasid kaebaja ja CC nii vaide- kui ka kohtumenetluses. Tallinna Halduskohtu 18.01.2017 otsusega haldusasjas nr 3-152413 jäeti kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Viidatud otsused on jõustunud ning seega on kehtiva haldusaktiga määratud kindlaks maa-ala suurus ja piirid, mida kaebajal on võimalik ostueesõigusega erastada. Muu hulgas määrab viidatud korraldus kindlaks maa-ala suuruse, mida on kaebajal ja CC-l õigus erastada õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 talumaade arvel. Rae Vallavalitsuse 18.09.2018 korraldusega nr 1201 otsustati Sillaotsa maaüksuse ostueesõigusega erastamine kaebajale ja CC-le. Seda muudeti maa maksustamishinda puudutavas osas 16.10.2019 korraldusega nr 1370. Seega ei puuduta Sillaotsa A-34 tagastamine enam kaebaja õigusi. Korralduse nr 1201 p-dest 1 ja 3 tulenevalt asub erastatud lahustükk suurusega 22,34 ha endise Sillaotsa A-34 talu maadel, mille osas see maa ei kuulu tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus endise Sillaotsa A-34 talumaade tagastamisel teostatavate toimingute vaidlustamiseks ning korralduse nr 733 3(6)
3-19-2241 vaidlustamiseks. Seetõttu puudub tagastamisemenetluse lõpetamist.
kaebajal
ka
õigus
nõuda
endise
talu
maade
Kohustamisnõue ei ole asjakohane, sest Rae Vallavalitsus on 11.06.2019 võtnud vastu korralduse nr 733, millega on tagastatud BB-le õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa A-34 maaüksusest (algne suurus 24,43 ha) nõudeõiguse osast suurem osa pindalaga 17,80 ha. Korralduse kohaselt on tagastamisel võetud arvesse asjaolu, et korraldusega nr 1201 on õigusvastaselt võõrandatava maa arvel erastatud Sillaotsa maaüksus ning et Sillaotsa A-34 maaüksus on 1⁄2 ulatuses kompenseeritud QQ-le. Endisest Sillaotsa A-34 maast (suurus 24,43 ha) on ca 6,63 ha ostueesõigusega erastatud, osa jäetud munitsipaal- või riigi omandisse ja 1⁄2 ulatuses juba kompenseeritud. Seega ei ole kaebaja poolt taotletava maa puhul tegemist ka liitmiseks sobiva maaga ning kohalik omavalitsus ei pidanud korralduse nr 733 andmisel arvestama kaebaja esitatud erastamistaotlusega. Rahandusministeerium on 16.07.2019 kirjas nr 14-12/4291-2 leidnud, et Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldus nr 733 vastab asjakohastele seadustele ja seaduse alusel vastu võetud õigusaktidele ning järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus korralduse nr 733 vaidlustamiseks, ei puuduta tema õigusi ka Rahandusministeeriumi otsus, millega jäeti järelevalvemenetlus algatamata. Kaebuse tagastamise tõttu jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 09.12.2019 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus rikkus menetlusõigust, kui ei kohustanud kaebajat tasuma riigilõivu. Seega on määrus õigusvastane (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 147 ja HKMS § 55). Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlus lõppes Rae Vallavalitsuse 14.01.1999 korraldusega. Seega ei ole nimetatud maid võimalik teistkordselt tagastada. Nõudeõiguse omanikel oli valida, kas nõuda kompensatsiooni või maa tagastamist. Piiride ettenäitamisel vaidlustas kaebaja tagastamismenetluse, kuid Maa-amet sellele ei reageerinud, vaid moodustas katastriüksused. Katastriüksused on moodustatud ebaõige lähteülesande alusel ja kattuvad juba kinnistatud Sillaotsa katastriüksuse (65301:001:4898) piiridega. Viidatud maatükid on pärast 1999. aastal kompenseerimist MaaRS-st tulenevalt riigi omandis, mille eelisostuõigus on Sillaotsa kinnistu kaasomanikel. Seega on kaebajal kaebeõigus. Esialgse õiguskaitse korras tuleb keelata tehingute tegemine 19.12.2019 moodustatud katastriüksustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
14.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS 4(6)
3-19-2241 §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
15.Määruskaebus sisaldab mitmeid lisasid. Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib lisatud dokumentide asja materjalide juurde võtmist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
16.Ringkonnakohus selgitab, et kinnistu otsepakkumise väljavõte on korduv dokument ja juba varem halduskohtu poolt toimiku materjalide hulka lisatud (vt tl 18). Ringkonnakohus võtab asja sisulisel lahendamisel arvesse kõiki eelnevalt asjas kogutud tõendeid (HKMS § 198 lg 1) ning hindab neid kogumis (HKMS § 61 lg 2). Seega ei ole määruskaebuse menetluses tarvilik esitada ringkonnakohtule täiendavalt juba halduskohtule esitatud tõendeid. Eelnevast tulenevalt tagastab ringkonnakohus viidatud otsepakkumise väljavõtte (tl 82). Tagastada tuleb ka XX esitatud kaebus Sotsiaalkindlustusametile (tl 83–85). Sotsiaalkindlustusametile esitatud kaebus ei seondu vaidluse esemega ega oma tähtsust kaebuses ning määruskaebuses esitatud väidete tõendamisel.
17.Muus osas võtab ringkonnakohus tõendid haldusasja materjalide juurde (tl 81 ja 86p–94). Tõendid omavad haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust. Kaebaja on mh vaidlustanud talle ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid. Esitatud tõenditega soovib kaebaja tõendada, et katastriüksuste piirid on määratud ebaõigesti ning tema vastuväidetega on jäetud arvestamata. Tõendite esitamine määruskaebuse menetluses on lubatav ega põhjusta haldusasja lahendamise venimist. Hinnangu tõendite asjakohasusele annab ringkonnakohus asja lahendamisel. II
18.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
19.Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebajal, kes ei ole korralduse nr 733 adressaadiks, oleks kaebeõigus haldusakti vaidlustamiseks üksnes juhul, kui vaidluse all oleks endiselt kaebajale ostueesõigusega erastatavate maatükkide suurus ja piirid, mistõttu võiks BB-le tagastatava maa suurus (ja tagastamismenetluse toimetamine) mõjutada kaebajale erastatavate kinnistute suurust. Sellise olukorraga ei ole praegusel juhul tegemist.
20.Kaebajale ostueesõigusega erastatavate maade suurus ja piirid määrati kindlaks Rae Vallavalitsuse 16.06.2015 korraldusega nr 911 (tl 39–39p), mille kohaselt on kaebajal ning CCl võimalik erastada ligikaudu 39,47 ha maad. Korralduse õiguspärasust kontrollisid kohtud haldusasjas nr 3-15-2413. Halduskohtu 18.01.2017 otsusega jäeti XX ja CC kaebused rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.11.2017 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 05.03.2018, mil Riigikohus jättis XX ja CC kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Seega on ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid määratud kindlaks kehtiva haldusaktiga. Rae Vallavalitsuse 18.09.2018 korralduses nr 1201 on täpsemalt kindlaks määratud kaebajale ja CC-le ostueesõigusega erastatavate katastriüksuste pindalad ja sihtotstarbed (tl 32–32p). 5(6)
3-19-2241 Rae Vallavalitsuse 11.06.2019 korraldusega nr 733 tagastati BB-le õigusvastaselt võõrandatud Sillaotsa maaüksus 17,80 ha ulatuses. Seega, kuna XX-le ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid olid juba varem jõustunud haldusaktiga kindlaks määratud, ei saa viidatud korraldus rikkuda kaebaja õigusi ning XX-l puudub haldusakti vaidlustamiseks kaebeõigus. Samadel põhjendustel kuulub tagastamisele kaebus osas, milles XX taotleb kohustada Rae valda lõpetama maa tagastamise menetlus. Kaebaja väiteid, mis seonduvad maa erastamise nõudeõiguse loovutamisega YY poolt, analüüsis halduskohus asjas nr 3-15-2413 viitega haldusasjale 3-12-2251 (vt halduskohtu 18.01.2017 otsus, p 17). Nõudeõiguse loovutamise õigusvastasust ei ole kohtud tuvastanud.
21.Halduskohtu määruse tühistamist ei tingi asjaolu, et halduskohus ei kohustanud kaebajat tasuma riigilõivu kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Olukorras, kus halduskohtu hinnangul esinevad alused kaebuse tagastamiseks, puudub mõistlik põhjendus kohustada kaebajat tasuma riigilõivu, sest HKMS § 121 lg 2 p 1 esinemisel kuulub kaebus tagastamisele sõltumata riigilõivu tasumisest.
22.Riigikohus selgitas 23.10.2013 määruse asjas nr 3-3-1-29-13 p-s 17, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt halduskolleegiumi 13.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15). Kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul puudub XX-l kaebeõigus ka Rahandusministeeriumi tegevuse vaidlustamiseks (tl 70), sest kaebeõiguse puudumise tõttu maa tagastamise toimingute ning sellega seonduvate haldusaktide vaidlustamiseks ei saa järelevalvemenetluse ese (korraldus nr 733) kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumist. Seega ei kaitse järelevalvet sätestav norm kaebaja õigushüve.
24.Eelnevast tulenevalt on XX kaebus õigesti tagastatud, mistõttu on õigesti jäetud rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.