16.novembri 2015. a kiri „Tehnoülevaatuse litsentsi tühistamise/peatamise otsustamiseks“ koos lisaga.
3.Mõista Maanteeametilt 330 (kolmsada kolmkümmend) eurot õigusabikulude katteks Urmas Kähari kasuks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Urmas Kähar (kaebaja) töötas alates 2014. aasta oktoobrist Tehnilise Ülevaatuse OÜ-s sõidukite atesteeritud ülevaatajana.
2.Maanteeameti peadirektor peatas 25. novembri 2016. a otsusega nr 23-1/16-00052/176 kaebaja atesteerimistunnistuse nr 15137 kehtivuse kuni 31. detsembrini 2017. Otsuses leiti, et kaebaja jättis sõiduauto BMW 530d kontrollkaardile kantud puudused (udulaterna defekt ja õlileke) korduvülevaatuse ajal kontrollimata, rikkudes majandus- ja kommunikatsiooniministri 18. juuli 2011. a määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 77) § 8 lg-t 6 ja liiklusseaduse (LS) § 73 lg-t 3.
3-16-2497
Ka jättis kaebaja sõiduauto Ford Mondeo ülevaatuskaartidele teadlikult kandmata pidurisüsteemi vaba liikumise puuduse ja märkimata sama sõiduauto tagasillal stabilisaatorivarda kerele kinnitatud puksidel olevad lõtkud ning seisupiduri pealejäämise. Kaebaja ei täitnud ka määruse nr 77 § 8 lg-st 1 tulenevat töömahtu. Sõiduki ülevaatusele eelnenud ja järgnenud heitgaaside kontrolli tulemused kinnitasid, et kaebaja manipuleeris sama sõiduki ülevaatuse ajal mõõtmiste metoodikaga selleks, et saada normidele vastavad heitgaaside mõõtetulemused. Lisaks põles armatuurlaual mootori hoiatustuli. Seega lubas kaebaja liiklusesse tehniliselt mittekorras sõiduki (määruse nr 77 § 1 lg 4). Otsuses tõdeti, et ehkki sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjon tegi ettepaneku peatada atesteerimistunnistuse kehtivus kaheksaks kuuks, peab Maanteeamet erinevalt komisjonist tõendatuks, et kaebaja ei vaadanud korduvülevaatusel sõidukit BMW 530d üle, ja peatab atesteerimistunnistuse kehtivuse 13 kuuks. Maanteeamet arvestas raskendavate asjaoludena seda, et kaebaja ei tunnistanud oma rikkumisi, andis tõenditega vastuolus olevaid ütlusi ja püüdis Maanteeametit eksitada.
3.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse Maanteeameti peadirektori otsuse tühistamiseks või selle õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esitas järgmised põhjendused. Haldusmenetlus kestis mõjuva põhjuseta ligi aasta, kaebajal polnud teavet haldusmenetluse kulgemise kohta ja otsus oli üllatuslik. Pole tõendeid, mis kinnitaksid, et kaebaja rikkus sõiduautot BMW 530d üle vaadates nõudeid. Kaebaja kontrollis korduvülevaatusel, kas varem tuvastatud rikked on kõrvaldatud, kontrollkaardi vormistas aga hiljem, kui toodi selleks vajalik registreerimistunnistus. Sõiduautole Ford Mondeo teistes ülevaatuspunktides tehtud ülevaatuse tulemused ei tõenda kaebaja rikkumisi. Amserv AS ülevaatuspunktis fikseeriti heitgaaside mõõtmiseks esimese tsükli alguses mootori temperatuuriks 37 kraadi, mis ei anna õiget tulemust; puuduvad viited tsüklite kohta tehtud väljatrükkidele; samuti pole erinevate ülevaatuspunktide tulemused võrreldavad, kuna seadmed on erinevad. Heitgaaside mõõtmisseadmega pole võimalik manipuleerida. Stabilisaatori kinnituse puksidel olevad lõtkud tuleb märkida veaks juhul, kui on tegu ülemäärase lõtkuga. Kaebaja lõtku ülemääraseks ei pidanud. Varda lõtku peetakse väheohtlikuks veaks, mis liikluses ohtu ei kujuta. Kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamine 13 kuuks pole proportsionaalne ja avalikku huvi pole piisavalt arvesse võetud. Avalikes huvides on ka see, et konkreetne tehnoülevaatusi tegev äriühing saaks täita halduslepingust tulenevaid ülesandeid ja jätkata majandustegevust. Kuna haldusakt pole tagasitäidetav, pole kehtetu haldusakti tühistamise nõue tõhus õiguskaitsevahend. Tuvastamiskaebus on vajalik, et hiljem esitada kahjunõue. Kaebaja peab tegema kulutusi, et saada ülevaatuse tegemise õigus tagasi, saamata jäänud töötasu on aga otseseks varaliseks kahjuks.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21. veebruari 2018. a otsusega kaebuse rahuldamata järgmise põhjendusega. Haldusmenetluse kestus pole ebaproportsionaalne. Sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjon pidi arvestama kaebaja selgitustega ja korraldama uue kontrolli. 2(9)
3-16-2497
BMW 530d kasutaja kohtuistungil antud ütlused korduvülevaatuse kohta ei ole veenvad. Korduvülevaatus ei saa olla formaalne ega tugineda üksnes sõiduki kasutaja ütlustele. Ford Mondeo ülevaatust tehes jättis kaebaja kontrollkaardile kandmata sõidukil esinenud ohtlikud vead ja lubas liiklusesse tehniliselt mittekorras sõiduki. T. Sits kinnitas kohtuistungil, et kui ta tegi
5.novembril 2015 Tehnokuller OÜ ülevaatuspunktis Ford Mondeole tehnokontrolli, esinesid sõidukil järgmised puudused: õlileke, seisupiduri pealejäämine, heitgaasid ei vastanud normile. Heitgaasi mõõtmistulemuse väljatrükil on fikseeritud, et sõiduki mootor oli heitgaaside mõõtmiseks töösoe. Vahetult pärast kaebaja tehtud 11. novembri 2015. a ülevaatust tuvastas AS Amserv kontrollülevaatusel sõidukil samad puudused, mis Tehnokuller OÜ tuvastas 5. novembril 2015. a. Neid asjaolusid kinnitavad kriminaalasjas nr 1-16-4875 antud M. Puurami ütlused ning halduskohtu istungil antud R. Serovi ütlused. Heitgaaside mõõteseadmete maaletooja S. Sepp kinnitas kohtuistungil, et heitgaaside mõõteseadmega on võimalik manipuleerida. Samuti nähtub 29. veebruari 2016. a jälitustoimingu protokollist kriminaalasjas nr 1521000104, et Ford Mondeo heitgaasi näitudega olid probleemid. Kriminaalasjas nr 1-16-4875 aktsepteeris maakohus seda protokolli tõendina ning halduskohtu pädevuses pole sisuliselt hinnata kriminaalmenetluses tehtud jälitustoiminguid. Maanteeameti seisukohti ei lükka ümber ka T. Sempelsoni ja A. Laanevälja ütlused, mille nad kriminaalasjas nr 116 4875 andsid. Nende ütlused pole usaldusväärsed, sest tegemist oli süüdistatavatega, kes ei pruugi anda ennast süüstavaid ütlusi. Haldusmenetluses pole rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kaebaja sai haldusmenetluses esitada selgitusi ja vastuväiteid. Viimaste aastate atesteerimistunnistuste kehtivuse peatamise otsuste väljavõtted tõendavad, et Maanteeamet pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. 2012. aastaga võrreldes on Maanteeameti halduspraktika muutunud rangemaks. Sõidukite tehnoülevaatuse kvaliteedi kontrolli komisjoni ettepanek atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise aja kohta on soovituslik ega ole peadirektorile siduv. Otsuses on kaalutud, kui pikaks ajaks atesteerimistunnistuse kehtivus peatada.
5.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada.
6.Maanteeamet palus vastuapellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Maanteeamet soovib, et kaebajalt mõistetaks välja tunnistajatasud 173 eurot.
7.Tallinna Ringkonnakohus tegi 25. veebruaril 2019 otsuse, millega rahuldas apellatsioonkaebuse, jättis rahuldamata vastuapellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tunnistas Maanteeameti peadirektori 25. novembri 2016. a otsuse õigusvastaseks. Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt. Haldusmenetlusega samal ajal toimus kaebaja suhtes ka kriminaalmenetlus, milles esitatud süüdistuse kohaselt koostas kaebaja ametiseisundit ära kasutades tehniliselt mittekorras olevatele sõidukitele mootorsõiduki tehnilise seisundi kontrollkaardid, märkides sõidukid BMW 530d ja Ford Mondeo tehniliselt korras olevateks. Maanteeamet on otsuses tuginenud politseilt saadud teabele, kuid pole märkinud, millistel eeluurimise käigus kogutud tõenditel haldusorgani järeldused põhinevad. See on aga oluline tegemaks kindlaks ega haldusorgan ole kasutanud lubamatuid tõendeid: jälitustoiminguga
3(9)
3-16-2497 saadud teavet, mida pole kriminaalasjas tehtud otsusega kontrollitud, või kohtueelses menetluses kogutud teavet, mille avaldamiseks polnud luba. Maanteeameti otsuse järgi sai vastustaja 16. novembril 2015 politseilt teabe, mille kohaselt pole kaebaja oma sõnul sõidukit BMW 530d korduvülevaatusel näinud. Samas ei ole otsuses märgitud, millise konkreetse teabega on tegemist. Kaebaja selgituse kohaselt on tegemist eeluurimisel antud ütlustega, kuid toimikus pole prokuratuuri luba, mis kinnitaks, et seda tõendit võib edastada, ning ka vastustaja pole väitnud, et selline luba on saadud. Otsuses on viidatud politseilt 9. märtsil 2016 saadud teabele, et sõidukit BMW 530d ülevaatusele ei toodud ning kaebaja ei kontrollinud, kas rike on kõrvaldatud. Otsusest ei selgu, millisele tõendile selline informatsioon tugineb. Pärnu Maakohtu 29. augustil 2017 asjas nr 1-16-4875 tehtud otsuse lk-lt 45 selgub, et sõiduautoga BMW 530d seotud episoodis on tuginetud muu hulgas jälitustoimingu protokollidele. Nende alusel peeti tõendatuks, et sõidukit BMW 530d ei toodud korduvülevaatuse ajal ülevaatuspunkti. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 12612 lg-s 3 on esitatud ammendav loetelu olukordadest, mil jälitustoiminguga kogutud teabe kasutamine on lubatud selle kogumise algsest eesmärgist erineval eesmärgil. Sellest sättest ega ka liiklusseadusest või määrusest nr 77 tulenevalt ei olnud vastustajal jälitustoiminguga kogutud teabe kasutamiseks seaduslikku alust. Praegusel juhul pole kahtlusteta selge, kas haldusakti andmisel on tuginetud jälitusteabele. Seetõttu ei saanud jälitustoimingute protokollidele tugineda ka halduskohus. Üksnes haldusmenetluses kogutud tõendid Maanteeameti järeldusi ei kinnita. BMW 530d kasutaja ja kaebaja kinnitasid, et sõiduk käis korduvülevaatusel ning kaebaja vaatas selle üle hoovis, sest eespool oli pikk järjekord. Seda kinnitab ka tehnoülevaatuse järjekorra andmete kanne, mille kohaselt viibis sõiduk korduval ülevaatusel 22. oktoobril 2015 kell 15.42.14. Isegi juhul, kui vastustaja sai BMW 530d 22. oktoobri 2015. a kontrollkaardid enda infosüsteemist haldusmenetluse käigus, ei kinnita need haldusakti järeldusi, et sõiduauto BMW 530d töökotta ei jõudnud ning kaebaja seda üle ei vaadanud. Asjaolu, et ülevaatuspunktis tunnistaja ja kaebaja väidetud sõidukite järjekorda tegelikult polnud, ei kinnita vältimatult, et sõiduautot ei vaadatud üldse üle. Neid seisukohti ei lükka ümber ka BMW 530d kasutaja ja vaidlustatud haldusakti koostanud R. Serovi 11. detsembril 2015 peetud telefonivestlust, sest BMW kasutaja seisukohad on kahtlevad ja vestluse sisu kajastavat kirjalikku dokumenti pole. Ford Mondeo toodi kaebaja juurde ülevaatusele jälitustoimingute raames. Ka heitgaasidega manipuleerimine on tuvastatud jälitustoimingute raames. Haldusmenetluses kogutud tõendid ei kinnita vastustaja otsuses tehtud järeldusi. Kaebaja on kinnitanud, et kontrollis sõidukit esmasel ülevaatusel ning tuvastas, et rehvimustri jääksügavus ei vasta nõuetele. Korduvülevaatus toimus samal päeval ning puudus oli kõrvaldatud. Muid puudusi sõidukil polnud. Kaebaja lisas selgituste juurde väljavõtted heitgaasi testseadme mõõtetulemusest ja pidurite kontrollseadme mõõtetulemustest. Maanteeamet pole analüüsinud kaebaja väiteid, et sõiduki osade vahel tuvastatud lõtkud pole ohtlikud. Määrav pole ka asjaolu, et Amserv AS-s ja Tehnokuller OÜ-s tehtud kontroll ei olnud kriminaalmenetlustoiming, sest heitgaasidega manipuleerimine pole ikka tõendatud. Isegi kui vastustaja sai ülevaatuse kontrollkaardid oma infosüsteemist haldusmenetluse raames, ei tõenda need, et kaebaja jättis Ford Mondeol esinevad puudused tuvastamata või manipuleeris heitgaasi näitudega.
4(9)
3-16-2497 Atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel ei saa raskendavaks asjaoluks pidada seda, et kaebaja ei tunnista oma süüd või annab selgitusi, mida tõendid ei toeta. Raskendavaks asjaoluks saavad olla eelkõige objektiivsed asjaolud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Maanteeamet palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse või saata asi uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Vastustaja esitas koos kassatsioonkaebusega Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16. novembri 2015. a kirja, mille alguses on viidatud, et kriminaalmenetluses kogutud teavet edastati prokuratuuri loal. Kohus on rajanud otsuse üllatavale ja valele eeldusele, et vastustaja polnud prokuratuuri luba edastada eeluurimisel antud ütlusi. Loa olemasolu polnud kohtumenetluses vaidluse all ning vastustaja ei pidanud vajalikuks seda esitada, kuigi see on olemas. Pelk kahtlus ei või olla haldusakti õigusvastasuse tuvastamise aluseks. Kohtul on kohustus omal algatusel tõendeid koguda olulise asjaolu väljaselgitamiseks. Samuti peab kohus andma enne uuele asjaolule või tõendile tuginemist menetlusosalistele võimaluse oma seisukohta avaldada. Vastustajale ei antud võimalust avaldada oma seisukohti ka jälitustoimingutega saadud teabe kogumise kohta. Praeguses asjas oli jälitustoiminguga saadud teabeks vaid PPA 9. märtsi 2016. a kirjaga saadetud info, et sõidukit BMW (530d?) ei toodud korduvülevaatusele ning et Ford Mondeo ülevaatusel manipuleeris kaebaja heitgaasi mõõtetulemustega. Vastustaja alustas kaebaja vastu haldusmenetlust enne kriminaalasja menetluse algust ning ka haldusmenetluses kogutud tõenditega on kaebaja rikkumised tõendatud. Lisaks oli vastustajal õigus tugineda jälitustoimingute käigus saadud teabele. KrMS § 12612 lg 3 kohaselt võib jälitustoiminguga saadud teavet kasutada muu hulgas loa andmise otsustamisel isiku seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. LS § 74 lg 5 kohaselt peab mootorsõiduki tehnilistele nõuetele vastavuse kontrollija olema atesteeritud ja atesteerimistunnistuse väljastab Maanteeamet. Seega võib vastustaja kasutada jälitustoiminguga saadud andmeid, kui otsustab atesteerimistunnistuse andmise üle ning õigusnormi liialt kitsendav tõlgendus oleks, kui vastustaja ei võiks neid samu andmeid kasutada atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel. Vastustaja lähtus raskendavate asjaolude arvestamisel analoogia korras karistusseadustiku § 57 lg 1 p-st 3, mille kohaselt on kergendavateks asjaoludeks muu hulgas süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Kuna kaebaja puhul ühtegi sellist kergendavat asjaolu ei esinenud ja kaebaja tegi kõik selleks, et haldusmenetlus oleks võimalikult pikk ja keerukas (andis vastuolulisi ütlusi, mida tõendid ei kinnitanud, tunnistas süüteoasjas rikkumise toimepanemist, ent haldusmenetluses vaidles sellele vastu), arvestas vastustaja seda raskendava asjaoluna.
9.Kaebaja palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta see rahuldamata ning esitatud tõend tagastada. Viimane ei tõenda, et prokuratuuri luba hõlmas kogu vastustaja avaldatud teavet. Prokuratuuri luba pole esitatud ka 9. märtsi 2016. a kirjas vastustajale edastatud teabe kohta. Vastustaja seisukoht, et kriminaalmenetluses kogutud teabe avaldamist õigustas avalik huvi, ei ole õige. Vastustaja ei teinud haldusmenetluses menetlustoiminguid aprillist novembrini 2016. aastal. Kaebaja teabenõude peale teatati, et menetlus lõpeb detsembris 2016. See kinnitab, et vastustaja soovis kasutada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ja ootas kriminaalmenetluse lõpptulemust.
5(9)
3-16-2497
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus tunnistas Maanteeameti otsuse õigusvastaseks seetõttu, et otsuses jäi kõrvaldamata kahtlus, kas kriminaalmenetluses kogutud tõendite kasutamiseks oli prokuratuuri luba, ning otsuse põhjendamiseks kasutati kriminaalmenetluses jälitustoimingutega kogutud tõendeid ilma õigusliku aluseta. Vastustaja väitel on ringkonnakohtu otsus üllatuslik, sest kummagi asjaolu kohta pole kohtumenetluses poolte käest seisukohta küsitud. Seega on üheks vaidlusküsimuseks, kas kriminaalmenetluses, sealhulgas jälitustoimingutega, kogutud tõendeid võis haldusmenetluses kasutada. Esmalt vastabki kolleegium eelnimetatud küsimusele (I). Seejärel kontrollib kolleegium vastustaja väiteid, et ringkonnakohus rikkus menetlusnorme ja materiaalõigust (II), ning lõpetuseks lahendab kassatsioonkaebuse (III). I
11.Atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamist reguleerib LS § 74 lg 8. LS § 1 lg-s 5 on sätestatud, et selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades sama seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 järgi võib haldusorgan nõuda menetlusosaliselt või muudelt isikutelt nende käsutuses olevaid tõendeid, et kindlaks teha asja lahendamiseks olulised asjaolud. Samas paragrahvis on loetletud erinevad tõendite liigid. LS-s pole sätestatud tõendite kogumise või tõendiliikide erisusi. Seega ei ole põhjendatud ringkonnakohtu etteheide, et haldusorgan on haldusmenetluses tuginenud suuresti algselt süüteomenetluses kogutud teabele. Kui süüteomenetlusest pärinevad tõendid on piisavad selleks, et haldusorgan saab asja lahendamiseks olulised asjaolud kindlaks teha, oleks ebamõistlik nõuda, et haldusorgan koguks samu tõendeid uuesti. HMS ei näe ette, et haldusaktis tuleb kirjeldada iga tõendi kogumise tausta. HMS § 55 järgi peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 nõuab, et haldusakti põhjendamisel tuleb märkida selle faktiline ja õiguslik alus. Kui haldusakti õiguspärasuse üle peetava vaidluse lahendamisel tekib kahtlus, et haldusmenetluses on mingi asjaolu kindlaks tegemiseks kasutatud lubamatut tõendit, tuleb kohtul seda kahtlust kontrollida ja uurida tõendi saamise asjaolusid. Haldusakti tühistamist kaasa toovaks põhjendamispuuduseks ei saa pidada seda, et haldusaktis pole selgelt esile toodud, millised tõendid pärinevad süüteomenetlusest, ega seda, et haldusaktis pole viidatud prokurörilt saadud loale avaldada süüteomenetluses kogutud andmeid.
12.Ringkonnakohus kahtlustas vaidlustatud otsust õigusvastaseks tunnistades, et vastustaja on tuginenud lubamatutele tõenditele. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et haldusorgan ei või tugineda tõendile, mida eriseaduse järgi ei tohi haldusorganile edastada. Seega, kui süüteo kohtueelses menetluses kogutud tõendi kasutamiseks haldusmenetluses pole saadud prokuratuuri luba, nagu nõuab KrMS § 214, on tegu haldusmenetluses keelatud tõendiga. Kohtueelse menetluse andmete avaldamist piiratakse muu hulgas ka andmesubjekti huvide kaitseks, seetõttu võib kohtueelse menetluse andmete avaldamine ilma prokuratuuri loata rikkuda isiku õigusi, näiteks süütuse presumptsiooni.
13.Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Kuna see riivab tõsiselt isiku õigusi, võib sellisel viisil andmeid koguda vaid erandlikel asjaoludel (KrMS § 1261 lg-d 1 ja 2). Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib ka jälitustoiminguga kogutud teabetalletuste kasutamist. KrMS § 12612 lg 3 järgi võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada muu hulgas seaduses sätestatud juhul isikule loa või litsentsi andmise otsustamisel, et kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Kohtupraktikas on võetud seisukoht, et on olukordi, kus võib olla põhjendatud olemasoleva jälitusteabe kasutamine selle kogumise algsest ajendist erineval eesmärgil, kuid selle vastu peab olema ülekaalukas avalik huvi ja sellest lähtuvalt seaduses sätestatud selge õiguslik alus 6(9)
3-16-2497 (Riigikohtu otsus nr 3-16-2498/30, p 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Samas lahendis leiti, et kui eriseaduse järgi võib isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel kasutada jälitustoiminguga saadud andmeid, siis võib neid kasutada ka teenistuses oleva ametniku puhul. Analoogiliselt võib jälitustoiminguga saadud andmeid kasutada loa või litsentsi kehtivuse üle otsustamisel, kui neid andmeid võis kasutada loa või litsentsi andmise üle otsustamisel. Praeguses asjas on seega oluline kindlaks teha, kas LS § 74 lg-d 1–4, mis kehtestavad nõuded mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollijale, annavad aluse kasutada jälitustoimingutega kogutud teavet sama isiku atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise menetluses.
14.LS § 74 lg-tes 1–4 on sätestatud nõuded mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija haridusele ja kvalifikatsioonile, praktilistele teadmistele ja kogemustele ning töötamise piirangud tahtlikult toime pandud kuriteo, ärikeelu või kutsealal töötamise õiguse äravõtmise korral. Liiklusseadus ega muud seadused ei näe ette, et sõidukite atesteeritud ülevaataja taustakontrolli tegemiseks võib kasutada jälitustoiminguga kogutud andmeid. Vajalikud andmed tuleb koguda kas registritest või dokumentaalsete tõendite analüüsimisel (vrd näiteks eelviidatud otsuses nr 3-16-2498/30 kõne all olnud politsei- ja piirivalve seaduse § 750). Seega polnud vastustajal õiguslikku alust kasutada jälitustoiminguga kaebaja kohta saadud teavet. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-9-15 tehtud otsuse p-s 19 asunud seisukohale, et sellisel juhul võib jälitustoimingutega kogutud teavet kasutada haldusmenetluses üksnes osas, milles see on esitatud, hinnatud ja kontrollitud kriminaalmenetluses. Tõendiks pole sellisel juhul jälitusprotokoll, vaid kohtuotsus kui dokumentaalne tõend. Kuna praegusel juhul jõustus kriminaalasjas nr 1-16-4875 kaebaja kohta tehtud süüdimõistev otsus 9. aprillil 2018, polnud haldusmenetluse ajal võimalik süüteoasjas tehtud kohtuotsust tõendina hinnata.
15.LS § 191 lg 3 näeb ette, et Maanteeamet võib halduslepingu alusel sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks volitatud äriühingu territooriumil ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise ruumis tehnonõuetele vastavuse kontrolli jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid. Nimetatud salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve tegemisel ning vaiete ja kaebuste lahendamisel. LS § 191 lg 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 22. mai 2015. a määruse nr 49 „Tehniliste vahendite paigaldamise ja kasutamise ning andmete töötlemise kord“ (määrus nr 49) § 2 lg 6 kohaselt on ülevaatuse salvestis pildi ja andmete elektrooniline kogum. Selliselt kogutud andmed ei ole jälitustoiminguga kogutud, sest salvestusseadmete olemasolu on puudutatud isikutele teatavaks tehtud (vt määruse nr 49 § 6 lg 6) ning neid võib Maanteeamet edasises menetluses piiranguteta kasutada. II
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 sätestab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtu poolt õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asjaolud, kui ta ei pea nende täiendavat tuvastamist vajalikuks. Kui ringkonnakohus hindab asjaolud ümber või tuvastab uusi asjaolusid, näeb HKMS § 198 lg 3 ette, et enne kui kohus võib uuele asjaolule või tõendile tugineda, peab menetlusosalistel olema võimalus avaldada selle suhtes oma seisukoht. Kui ringkonnakohus vastaspoole seisukohta ei küsi, rikub ta menetlusnorme. Ringkonnakohtu otsus tuleb sellise menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada aga üksnes juhul kui on alust arvata, et menetlusosalise seisukoha küsimata jätmine võis mõjutada asja lahendamise tulemust (HKMS § 230 lg 4).
17.Kassatsioonkaebusest ja toimiku materjalidest nähtub, et vastustajal polnud võimalik avaldada seisukohta asjaolude kohta, millele tuginedes tühistas ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja rahuldas kaebuse. Kassatsioonkaebusele lisatud PPA 16. novembri 2015. a kirjast „Tehnoülevaatuse litsentsi 7(9)
3-16-2497 tühistamise/peatamise otsustamiseks“ nähtub, et kirjas olevad andmed on edastatud eriasjade prokuröri loal. Seetõttu on kõrvaldatud ringkonnakohtu kahtlus, et prokurör polnud andnud vastustajale luba avaldada süüteomenetluses kogutud andmeid. Samuti on vastustaja kassatsioonkaebuses selgitanud, millised vaidlustatud otsuse järeldustest tuginesid jälitustoimingutega kogutud teabele. Muud süüteomenetluses kogutud tõendid on üldjuhul haldusmenetluses lubatavad ning neid võib asjaolude tuvastamiseks kasutada, sõltumata sellest, kas kohtuotsus süüteoasjas on jõustunud või mitte.
18.Ringkonnakohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et jättis asja lahendamisel arvestamata kõik tõendid, mis pärinesid kaebaja suhtes läbiviidud süüteomenetlusest. HKMS § 62 sätestab, millisel juhul võib tõendid jätta kogumata või arvestamata. Sama paragrahvi kolmanda lõike esimese punkti kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest või kogumisest siis, kui see on saadud kuriteoga või põhiõiguste rikkumisega. Selle sätte alusel tuleb jätta kõrvale halduskohtu kogutud jälitustoimingu protokoll kui tõend, sest kaebaja atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise menetluses ei olnud jälitustoimingute tegemine lubatav ning jälitustoiminguga kogutud andmete kasutamine atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise otsuse õiguspärasuse kontrolliks rikuks põhiseaduse §-s 26 sätestatud põhiõigust – eraelu puutumatust. HKMS § 62 järgi oleks ringkonnakohus pidanud ülejäänud tõendeid menetluses arvestama.
19.Ringkonnakohus viitas otsuses ka Riigikohtu otsusele asjas nr 2-15-13216, ent ei selgitanud, mil moel on haldusmenetluses võimalik sellest tsiviilkolleegiumi otsusest juhinduda. Tsiviilkolleegium asus selles otsuses seisukohale, et kuigi seadusandja on KrMS § 12612 lg-s 3 sätestanud ammendava loetelu juhtudest, mil riik võib kasutada jälitustoiminguga kogutud andmeid algupärasest eesmärgist erineval otstarbel, ei piira see säte teiste subjektide õigust neid andmeid kasutada näiteks jälitustoiminguga puudutatud isiku enda õiguste kaitseks hilisemas tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkolleegium rõhutas selles otsuses jälitustoiminguga kogutud andmete kasutamise tingimusi. Tsiviilkolleegiumi sellele otsusele viitas halduskolleegium ka otsuses nr 3-16-2498/30 (vt p 21), selgitades, et jälitustoiminguga saadud andmete puhul hõlmab tõendi saamise õiguspärasus HKMS § 62 lg 3 p 1 mõttes ennekõike jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning toimingu tegemisel seaduse nõuete järgimist. Kui kohtu hinnangul on tõend saadud põhiõiguse rikkumisega, peab kohus tõendi vastuvõtmist kaaludes hindama riive intensiivsust ning tõendi vastu võtmata jätmise mõju tõendi esitaja õigustele.
20.Eeltoodud seisukohti saab jälitustoimingu protokolli kui halduskohtumenetluses esitatud tõendi lubatavuse hindamiseks kasutada juhul, kui jälitustoiminguga kogutud andmete kogumiseks või kasutamiseks on seaduses sätestatud õiguslik alus. Kui kohtumenetluses esitatakse tõendina süüteoasjas jõustunud kohtuotsus, pole seda vaja eespool kirjeldatud viisil kaaluda, sest HKMS § 56 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 272 lg 2 kohaselt on kohtuotsus teises kohtuasjas üldjuhul lubatav dokumentaalne tõend.
21.Kolleegium peab vajalikuks veel märkida, et isegi juhul, kui haldusorganil polnud haldusmenetluses asjaolusid tuvastades võimalik tõendina kasutada süüteoasja kohtuotsust ning asjaolud on tuvastatud näiteks kaudsete tõendite alusel, on vastustajal võimalik esitada kohtuotsus tõendina halduskohtumenetluses, kui kohtuotsus on kohtumenetluse ajaks jõustunud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaalutlusotsuse puhul ei saa kohtumenetluses esitada selliseid uusi kaalutlusi, millele haldusorgan kaalutlusotsust tehes ilmselt ei tuginenud. See seisukoht ei puuduta tõendite esitamist. HKMS § 27 lg 1 p-des 5, 6, 7 on rõhutatud, et menetlusosalistel on halduskohtumenetluses võrdsed võimalused põhjendusi, seletusi, tõendeid ja vastuväiteid esitada. Pärast haldusmenetlust jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas võib kinnitada, et vastustaja kaalutluste aluseks olnud asjaolud esinesid ka haldusakti andmise ajal. 8(9)
3-16-2497
22.Ringkonnakohus heitis vastustajale ette, et viimane pidas atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise üle otsustades raskendavaks asjaoluks seda, et kaebaja eitas oma süüd ja andis vastuolulisi ütlusi. Kohtu hinnangul ei ole tegu raskendavate asjaoludega. Kolleegium märgib kõigepealt, et karistusõiguses kirjeldatud kergendavad ja raskendavad asjaolud ei ole mõeldud kasutamiseks haldusjärelevalve menetluses tehtud otsuste põhjendamiseks. Samas võib vaidlustatud otsuses raskendava asjaoluna toodut arvestada kui kaalutlust, millest otsuse tegemisel lähtuti ja hinnata nende asjaolude kui kaalutluste asjakohasust ja rolli kaalutlusotsuse õiguspärasuse hindamisel.
23.Kuigi on oluline, et sõidukite atesteeritud ülevaataja oleks aus ja usaldusväärne isik, ei saa tema atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamise põhjendamisel arvesse võtta seda, et isik on selles menetluses eitanud oma süüd ja andnud vastuolulisi ütlusi. Haldusjärelevalve menetluses ei saa raskema tagajärje ähvardusel sundida isikut ennast süüstavaid ütlusi andma.
24.LS § 74 seab nõuded tehnonõuetele vastavuse kontrollijale. Eelnimetatud isik peab olema atesteeritud, peab olema läbinud Maanteeameti korraldatud väljaõppe ja praktika ning sooritanud sellekohase eksami. Atesteerimistunnistus kehtib kolm aastat, kuid Maanteeametil on õigus atesteerimistunnistuse kehtivus peatada kuni selle kehtivuse lõpuni, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte. LS § 74 lg 9 kohaselt peab tunnistuse omaja tunnistuse kehtivuse taastamiseks läbima uuesti väljaõppe ja sooritama eksami, kui atesteerimistunnistuse kehtivus peatatakse pikemaks ajaks kui üks aasta.
25.Eeltoodust selgub, et atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisel pikemaks ajaks kui aasta on tehnonõuetele vastavuse kontrollijale oluliselt tõsisemad tagajärjed. Eeldatavasti peaks sellise tagajärje saabumist põhjendama ka mootorsõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivate õigusaktide tõsisem rikkumine.
26.Vastustaja rõhutas otsuses, et peatab atesteerimistunnistuse kehtivuse 13 kuuks, sest lisaks komisjoni poolt tõendatuks peetud rikkumistele on tema hinnangul tõendatud ka see, et kaebaja jättis sõiduki BMW 530d korduvülevaatusel üle vaatamata. See vastustaja kaalutlus on atesteerimistunnistuse peatamise kestuse määramisel asjakohane. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et atesteerimistunnistuse peatamise otsust on muu hulgas põhjendatud ka kaebaja käitumisega selles menetluses ning neid kaalutlusi ei tohtinud kaebaja atesteerimistunnistuse peatamisel arvesse võtta. Seega on tegemist kaalutlusveaga ning vaidlustatud haldusakt ei saa haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt olla õiguspärane. III
27.Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et menetlusnormi rikkumine ei saanud mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus. Kuna ringkonnakohus tuvastas õigesti kaalutlusvea ning seetõttu vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse, on ringkonnakohtu otsus lõppjäreldustes õige.
28.Kassatsiooniastme kuludena palub kaebaja vastustajalt välja mõista 330 eurot. Kulud on põhjendatud ja kaebaja taotlus tuleb rahuldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.