lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-103007/20

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 21.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-103007/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1089
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesLKindlS § 48 lg 2LKindlS § 5 lg 1TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-16-103007

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2016.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

If P&C Insurance AS hagi S. Z.i vastu kahju hüvitamise nõudes

Hagihind

1 467, 51 eurot, lihtmenetlus (TsMS § 405)

Kohtuistungi toimumise aeg

24. oktoober 2016

Menetlusosalised

Hageja:

If P & C Insurance AS (RK 10100168, Lõõtsa 8 A, 11415 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

Paul Paas (e-post: [email protected])

Kostja:

S. Z. (IK xxx, viibib xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

2.Välja mõista S. Z.ilt If P & C Insurance kasuks 1 467 (üks tuhat nelisada kuuskümmend seitse) eurot 51 senti.
3.Menetluskulud jätta S. Z.i kanda. Välja mõista S. Z.ilt If P & C Insurance kasuks menetluskulude katteks 200 (kakssada) eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 01.10.20262-26-118249/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.

HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.04.09.2014.a toimus Tallinnas Angerja tn 14 juures liiklusõnnetus, milles sai kannatada Estkopmpexim Toitlustus OÜ-le kuuluva hoone sein. Kahju tekitati sõidukiga Nissan Primera reg nr xxx. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulus sõiduk Heli T.ule. Menetluse käigus selgus, et Heli T. oli sõiduki võõrandanud ALM Invest OÜ-le ning viimane omakorda 29.07.2014.a. müügilepingu kohaselt S. Z.ile. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja kui sõiduki omaniku, tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, mida tõendab liikluskindlustuse tavaleping. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis puudus. Estkompexim Toitlustus OÜ-le põhjustatud kahju osas avas kindlustusselts kahjutoimiku E42145399L. Estkompexim Toitlustus OÜ-le kuuluva hoone seina fassaadi taastas Meriton Hotels AS summas 1 699, 66 eurot, mille esmalt tasus Estkompexim Toitlustus OÜ. Sellest 1 416, 38 eurot (käibemaksu võrra vähendatud summa) hüvitas hageja Estkompexim Toitlustus OÜ-le. Lisaks on hageja kandnud käsitluskulu 51, 13 eurot. Kokku on hageja kandnud kulu 1 467, 51 (1 416, 38 + 51,13) eurot. Hageja on esitanud kostja vastu regressinõude LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 1 467, 51 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole nõus tasuma tema vastu esitatud kahjunõuet kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei olnud avarii põhjustanud sõiduki Nissan Primera roolis. Kostja väitel ei kuulunud avarii toimumise hetkel sõiduk enam talle, kuid liiklusregistris jäi omanikumuutus fikseerimata. S. Z. väidab, et müüs sõiduki volituse alusel S. Kulaginile. Ostu-müügileping, mille alusel kostja sõiduki edasi võõrandas, on kahjuks kadunud. Asjaolu, et kostja müüs sõiduki S. Kulaginile, võib kinnitada A. K..

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.04.09.2014.a Tallinnas Angerja tn 14 juures toimunud liiklusõnnetuse, milles sai kannatada Estkompexim Toitlustus OÜ-le kuuluva hoone sein, põhjustati sõidukiga Nissan Primera reg nr xxx(tl 67-70.)

Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki registrijärgne omanik H. T., H. T. teavitas Maanteeametit 01.08.2014.a sõiduki võõrandamisest ALM Invest OÜ-le (Maanteeameti 24.11.2015.a teatis, tl 74) 29.07.2014.a sõlmitud müügilepingu kohaselt müüs ALM Invest OÜ sõiduki S. Z.ile (tl 76) Estkompexim Toitlustus OÜ hoone seina taastamiskulu oli 1 699, 66 eurot (sh käibemaks (tl 71-73) If P & C Insurance AS hüvitas Estkompexim Toitlustus OÜ-le 1 416, 38 eurot (kahju hüvitamise otsus E42145399L/01 , tl 67-69)

11.Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli kostja kui sõiduki omaniku, tsiviilvastutus kindlustatud hageja juures, mida tõendab liikluskindlustuse tavaleping. Liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtiv liikluskindlustuse poliis puudus. Hageja on esitanud nõude kostja kui sõidukiomaniku vastu vastavalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6. Kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 tulenevalt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue muuhulgas kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Tulenevalt LKindlS § 5 lg 1 on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Kohus nõustub hagejaga selles, et käesoleval juhul ei oma tähtsust, kes oli sõiduki roolis kahju tekitamise hetkel, sest kehtiva liikluskindlustuse puudumise korral vastutas sõiduki omanik.. Tulenevalt hageja esitatud tõenditest oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel avarii põhjustanud sõiduki Nissan Primera omanik kostja S. Z.. Kostja vastupidist tõendanud ei ole.
12.Kostja peamine vastuväide on selles, et sõiduki roolis ei olnud õnnetuse toimumise hetkel kostja. Kostja võttis omaks küll fakti, et ostis sõiduki Nissan Primera, kuid müüs selle vahetult enne õnnetust S. Kulagini nimelisele isikule, kes eeldatavalt registris ei vormistanud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ning vastuväited. Kostja oma väiteid millegagi tõendanud ei ole. Kostja märkis kohtule, et sõiduki müüki S. Kulaginile võib kinnitada A. K.. Kohus lahendab asja hagihinda arvestades lihtmenetluses TsMS § 405 sätete kohaselt. Arvestades TsMS § 405 lg 1 p 5 sätestatud võimalust kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seadudes sätestatut ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muuhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, kuulas kohus 21.11.2016.a telefoni teel ära kostja viidatud A.K.. A. K. kinnitas küll väidetavat sõiduki müüki kostja poolt, kuid sõiduki marki nimetada ei osanud. Samuti väitis ta tõsikindlalt, et müük toimus eelmise aasta (so 2015.a) talvel. K. sõnul mäletab ta kindlalt, et väljas oli juba külm. Kirjalikku lepingut ei vormistatud, kõik toimus suuliselt (tl 125). Eeltoodu ei kattu kostja antud selgitusega, mille kohaselt müüs ta sõiduki S. Kulaginile augustis 2014.a so vahetult enne kindlustusjuhtumi toimumist ning kirjalik leping vormistati, kuid see on kadunud. S. Kulaginit kohtul küsitleda ei õnnestunud.

Võttes arvesse nii kostja S. Z.i selgitusi ärakuulamisel 24.10.2016. ja A. K.i selgitusi, on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selles, et sõiduk ei kulunud kindlustusjuhtumi toimumise hetkel temale. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi.

13.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Tulenevalt TsMS § 162 jäävad poolte menetluskulud kostja S. Z.i kanda. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagi esitamise eest tasutud riigilõivu kokku 200 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.10.20262-22-17517/125Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 30.09.20262-24-131243/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval