Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-11 21. november 2018 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti teabenõude täitmiseks kohustamiseks Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2018. a otsus X kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
22.veebruari 2018. a otsuste resolutsioonid muutmata, muutes haldus- ja ringkonnakohtu otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Arvata kautsjon riigituludesse.
5.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
1.X (kaebaja) esitas 28. novembril 2015 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) teabenõude, milles palus, et talle kui korteri kaasomanikule väljastataks selle korteri elanike (J. Ž. ja D. M.) kohta teave, kas 2014. ja 2015. a-l on nende kohta tehtud väärteootsuseid. Kui on, siis palus kaebaja väärteootsused väljastada. Kaebaja selgitas teabenõudes, et tal on põhjendatud huvi tutvuda nende isikute kohta tehtud väärteootsustega, kes elavad selles korteris.
2.PPA vastas 3. detsembril 2015 kaebajale, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 14 lõike 2 kohaselt peab teabenõudja teatama teabele juurdepääsu aluse ja eesmärgi, kui ta soovib juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta. Kaebaja teabenõudest ei selgu, milline on seadusest tulenev alus kolmandate isikute kohta andmete väljastamiseks. Kuna PPA-le ei ole teada, milline on andmete väljastamise seaduslik alus ja eesmärk, keeldub PPA teabenõude täitmisest AvTS § 23 lõike 1 punkti 1 alusel.
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada PPA-d täitma
28.novembri 2015. a teabenõude viie päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja selgitas, et on
3-16-11 korteriomandi kaasomanik koos V. B., Z. Ž. ja J. Ž.-ga. Koos J. Ž.-ga elab korteris D. M. ja nende ühine laps. Korteris toimuvad regulaarselt skandaalid ja kutsutakse välja politsei. Kaebaja hinnangul ei olnud PPA-l õigust keelduda teabenõude täitmisest. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 62 lõike 2 järgi on kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine lubatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4081 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22. veebruari 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus selgitas, et AvTS § 35 lõike 1 punktidest 1 ja 11 ning isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lõike 2 punktist 8 tuleneb, et väärteoasja andmed on delikaatsed isikuandmed kuni asjas otsuse langetamiseni või menetluse lõpetamiseni. Väärteootsuse andmete avaldamisele kohaldub VTMS § 62 lõige 2 ja KrMS § 4081 lõige 1. Nimetatud sätete järgi avaldatakse jõustunud kohtuotsused ja väärteootsused karistusregistris. Kõigil on õigus tutvuda teise isiku karistusandmetega karistusregistri seaduses (KarRS) ette nähtud korras. Kuna kaebaja taotletud teabele kohaldus eriseadus, ei olnud PPA-l kohustust kaebajale küsitud teavet edastada. PPA oleks pidanud kaebajale selgitama, kellelt ja millises korras on võimalik soovitud teavet saada. Kuna vastuses kaebusele on PPA andnud vajaliku selgituse ja kaebaja ei ole esitanud eraldi tuvastamisnõuet selgituskohustuse rikkumise kohta, on kaebaja praeguseks oma eesmärgi saavutanud.
5.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. veebruari 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel.
6.1.Erinevalt jõustunud kohtuotsusest väärteomenetluses, mis avaldatakse Riigi Teataja veebilehel, ei avaldata nimetatud veebilehel kohtuvälises menetluses tehtud otsuseid. Neile võimaldatakse juurdepääs pärast otsuse jõustumist ulatuses, milles see ei sisalda piiranguga teavet.
6.2.KrMS § 4081 lõige 3 reguleerib kohtulahendi andmetele juurdepääsu piiramist, kui lahend sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang. On ilmne, et kaebaja taotletud kohtuvälises menetluses tehtud väärteootsused sisaldavad kolmandate isikute isikuandmeid, mille avaldamine võib kahjustada nende eraelu puutumatust. Sellise teabe võib tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (AvTS § 35 lõike 1 punktid 11 ja 12).
6.3.Kuigi PPA 3. detsembri 2015. a vastuse põhjendused on napid, on ringkonnakohtu hinnangul siiski mõistetav, et kaebaja taotletud teabele kehtisid juurdepääsupiirangud. PPA keeldus teabe avaldamisest, kuna kaebaja ei märkinud teabenõudes ühtki seadusest tulenevat alust, mis annaks talle õiguse saada teabenõudes nimetatud teavet. Aluseks ei saa olla pelgalt isiklik huvi tutvuda teabenõudja korteris elavate isikute kohta tehtud väärteootsustega. Kaebajal on õigus tutvuda Riigi Teataja vahendusel nimetatud isikute suhtes jõustunud kohtuotsustega väärteoasjades. Lisaks on võimalik tutvuda karistusregistris olevate karistusandmetega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et ringkonnakohtu seisukoht on vastuoluline, kuna selle järgi võib avaldada väärteoasjas tehtud kohtuotsuse koos isikuandmetega, kuid kohtuvälise menetleja otsust isikuandmete tõttu väljastada ei tohi. Kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse samad andmed, mis kohtuotsuses. Ringkonnakohtu seisukoht on ilmses vastuolus VTMS § 62 lõikega 2. Samuti on ringkonnakohus rikkunud menetlusõigust, kuna ringkonnakohus lahendas 2(5)
3-16-11 üksnes väärteootsuste väljastamise nõuet, kuid jättis tähelepanuta, et kaebaja oli teabenõudes palunud ka teatada, kas teabenõudes nimetatud isikutele on 2014. ja 2015. aastal väärteootsuseid tehtud.
8.PPA ei esitanud kassatsioonkaebusele vastust.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Praeguses asjas vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kaebajal on õigus nõuda teabenõude korras PPA-lt teabe väljastamist selle kohta, kas kolmandaid isikuid on väärteomenetluses karistatud, ning kui on, siis kas tal on õigus nõuda, et väljastataks nende kohta tehtud väärteootsused. Kohtuasja materjalidest järeldub, et kaebaja peab silmas PPA poolt kohtuvälises väärteomenetluses tehtud ja jõustunud otsuseid.
10.Halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate saamise üle. Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja KrMS erinormid pädeva kohtu kohta puuduvad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määruse asjas nr 3-3-1-58-16 punkte 7–9 ühes sealviidatud kohtupraktikaga). Samale seisukohale tuleb asuda ka väärteoasjade puhul.
11.Vastustaja ja kohtud on viidanud kaebaja võimalusele saada andmeid karistusregistrist. KarRS § 12 lõike 4 punktide 1–3 kohaselt kantakse karistusregistrisse näiteks väärteoasjas otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus, otsuse tegemise ja süüteo toimepanemise kuupäev, väärteoasja number, süüteo kvalifikatsioon ning karistus. Registrisse ei kanta väärteootsuse teksti.
12.AvTS § 36 lõike 1 punkti 12 järgi ei või teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks andmeid kehtivate karistuste kohta. IKS § 4 lõike 2 punkti 8 kohaselt ei ole delikaatseteks isikuandmeteks andmed süüteo toimepanemise kohta pärast otsuse langetamist või menetluse lõpetamist. Karistusregistri andmetel on õiguslik tähendus kuni nende kustutamiseni KarRS §-des 24–28 sätestatud tähtaegadel. Pärast seda andmed arhiveeritakse ja neile on juurdepääs seaduses sätestatud piiratud juhtudel. Väärtegude puhul kohaldub KarRS § 24 lõige 1 punkt 1, mille kohaselt kustutatakse andmed registrist ja kantakse üle arhiivi üldjuhul siis, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist ei loeta isikut enam karistatuks.
13.Seega, KarRS § 15 lõike 1 järgi oleks kaebaja saanud kontrollida kolmandate isikute suhtes kehtivate väärteokaristuste olemasolu karistusregistrist. AvTS § 22 sätestab, et kui taotletud teave on avalikustatud muus seadusega sätestatud korras, võib teabevaldaja teavet väljastamata sellest teatada teabenõudjale. Kuigi PPA ei teatanud 3. detsembri 2015. a vastuses kaebajale võimalusest saada andmeid karistusregistrist, sai kaebaja sellest teada hiljemalt 9. veebruari 2016. a PPA vastusest kohtule.
14.Asjas on aga jätkuvalt vaidluse all, kas PPA oli kohustatud kohtuvälise menetleja väärteootsuste tekstid kaebajale teabenõudega väljastama.
15.Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuri- ja väärtegude eristamine peegeldab teo raskust. Väärteod on kergemad rikkumised. Väärteootsuse võib sõltuvalt asjast teha nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. VTMS § 83 järgi arutab väärteoasja kohus, kui see on seaduses sätestatud või vajalik kohaldatava sanktsiooni tõttu. Kohtuväline menetleja teeb väärteootsuse üldjuhul kergemates väärteoasjades. Niisugustes väärteoasjades väärivad menetlusaluse isiku isikuandmed suuremat kaitset.
3(5)
3-16-11
16.KrMS § 4081 lõike 1 kohaselt avalikustatakse kohtulahendid arvutivõrgus selleks ettenähtud kohas, s.o Riigi Teatajas. Sama põhimõte kehtib juhul, kui väärteoasja arutab ja karistuse määrab kohus (VTMS § 2). Oluline on siiski silmas pidada, et KarRS § 28 sätestab, et pärast karistusandmete kustutamist karistusregistrist asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes karistusregistrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga (v.a sättes loetletud kuriteokoosseisude puhul).
17.Kohtuvälise menetleja otsuse avaldamine on reguleeritud VTMS § 62 lõikes 2, mis sätestab erikorra võrreldes AvTS regulatsiooniga. Otsuse avaldamine on VTMS § 62 lõike 2 järgi lubatud pärast otsuse tegemist KrMS § 4081 lõigetes 2 ja 3 ette nähtud tingimustel, arvestades kohtuvälise menetluse erisusi. Seega ei näe seadus ette kohtuvälise menetleja otsuse Riigi Teatajas avalikustamist KrMS § 4081 lõike 1 alusel. Eelnõu seletuskirjast (Riigikogu X koosseis, 1027 SE) ilmneb, et VTMS § 62 lõike 2 eesmärk oli kõrvaldada varem valitsenud lünk, kus oli reguleerimata, kuidas toimub kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine. Seletuskirjas on selgitatud järgmist: „Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse avaldamine ei tähenda aga otsuse avalikustamist internetis nagu on kohustuslik kohtuotsuste puhul. Avaldamine VTMS § 62 lg 2 puhul tähendab eelkõige võimalust ja luba vajalikus osas tehtud otsuse kohta andmete andmist massiteabevahenditele ning kolmandatele isikutele. Oluline on aga, et sealjuures ei avaldataks andmeid suuremas ulatuses, kui on ette nähtud KrMS § 4081 lg-s 2 ja 3 kohtuotsuste avalikustamise puhul.“
18.KrMS § 4081 lõige 2 sätestab, et avaldatud kohtulahendis avalikustatakse süüdistatava nimi ja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg (esimene lause). Ette on nähtud erinormid alaealise süüdistatava kohta (teine lause). Teiste isikute nimed ja muud isikuandmed tuleb asendada initsiaalide või tähemärgiga, samuti ei avalikustata isiku elukohta (kolmas ja neljas lause). KrMS § 4081 lõige 3 sätestab, et kui lahendi põhiosa või põhjendav osa sisaldab delikaatseid isikuandmeid või isikuandmeid, mille suhtes kehtib seadusega ettenähtud muu juurdepääsupiirang ning lahend võimaldab isiku tuvastamist ka vaatamata sellele, et nimed ja muud isikuandmed on asendatud initsiaalide või tähemärgiga, avalikustatakse kas avalikustaja omal algatusel või andmesubjekti taotlusel ainult lahendi sissejuhatuse ja resolutiiv- või lõpposa.
19.VTMS § 62 lõige 2 koos seal viidatud sätetega ei anna isikule subjektiivset õigust otsuse avaldamist nõuda, vaid see annab kohtuvälisele menetlejale võimaluse otsus põhjendatud juhtudel ja vajalikus mahus avaldada. Niisugune lähenemine nähtub ka eelviidatud seletuskirjast. Samuti toetab niisugust tõlgendust asjaolu, et kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsused puudutavad üldjuhul vähemtähtsaid süütegusid.
20.Seega on kolleegium seisukohal, et VTMS § 62 lõige 2 annab kohtuvälisele menetlejale kaalutlusõiguse igal üksikjuhtumil otsustada, kas väärteootsus väljastada või mitte. Teabe väljastamiseks peab taotleja põhjendama õigustatud huvi olemasolu. Kuna andmed väärteo toimepanemise kohta ei tohi olla laiemalt kättesaadavad kui andmed kuriteo toimepanemise kohta, tuleb arvestada KarRS §-s 28 sätestatud piirangut ning keelduda väärteootsuste väljastamisest, kui andmed väärteo toimepanemise kohta on karistusregistrist kustutatud.
21.Praegusel juhul soovis kaebaja teavet isikute kohta, kes elasid korteris, mille kaasomanik ta on. Kolleegiumi hinnangul ei tulene pelgalt kaasomandist isikule õigustatud huvi nõuda välja kõik korteri elanike kohta tehtud väärteootsused. Järelikult on PPA lõpptulemusena õigesti jätnud teabe väljastamata.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium haldus- ja ringkonnakohtu otsuste resolutsioonid muutmata, muutes otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata. 4(5)
3-16-11
23.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõike 1 järgi tema enda kanda. Kuna vastustaja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist, jäävad ka vastustaja kulud HKMS § 109 lõike 1 järgi tema enda kanda. Kautsjon tuleb arvata HKMS § 107 lõike 4 järgi riigituludesse.