lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-279/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 23.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-279/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1512
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHMS § 43 lg 4Menetluse lõppemine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-279

Määruse kuupäev

23. märts 2018

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

G.B.e kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju summas 1500 euro hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja G.B. Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada G.B.e kaebus.
2.Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav G.B. (kaebaja) esitas 27. novembril 2017 Tartu Vanglale vene keelse kahju hüvitamise taotluse, millele oli lisatud menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimise jm kulude kandmiseks. Kahjunõudes kirjeldati 22. novembril 2017 toimunud perearsti vastuvõttu ning märgiti, et perearst lubas vastuvõtul võtta isiklikult temalt vereproovi, ent ei teinud seda. Lisaks märkis kaebaja, et vanglal pole üleüldse õigust sundida teda vereproovi andma. Samuti märkis kaebaja, et tema arvates on vangla toit ebakvaliteetne, selles ei ole inimese tervisele vajalikke vitamiine. Selline mõnitamine kestab kaebaja väitel juba aastaid ning tekitab kahju tema tervisele. Menetlusabi taotluses selgitas kaebaja täiendavalt, et tema tervisele on kahju tekitatud Tartu Vangla ja meditsiiniteenistuse poolt. Kaebaja märkis, et tema igemed ja suu veritsevad ning hambad lagunevad. Vanglas pakutav toit on tekitanud kaebaja tervisele parandamatult kahju ja meditsiiniteenistus ei osuta vajalikku ravi.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 21.09.20263-26-2497/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.09.20263-26-1677/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 16.09.20263-26-2325/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-25-3251/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.09.20263-26-2187/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Vangla andis 20. detsembri 2017. a kirjaga nr 1-13/259-5 kaebajale kahju hüvitamise taotluse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja.

3-18-279

3.Kaebaja esitas 27. detsembril 2017 Tartu Vanglale avalduse, milles palus vanglal kahjunõude raames koostatud dokumendid vene keelde tõlkida, kuna ta ei valda eesti keelt. Kaebaja märkis, et ta ei saa vangla kirjast aru ega usalda vanglaametnike suulist tõlget. Samuti märkis kaebaja, et ta ei saa määratud tähtpäevaks kirjale nr 1-13/259-5 vastata.
4.Kaebaja esitas 3. jaanuaril 2018 Tartu Vanglale uue avalduse kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks, milles soovis täiendavalt lisada, et vangla ei osuta talle üldse arstiabi. Ta on väidetavalt korduvalt soovinud registreeruda perearsti vastuvõtule, kuid teda ei ole vastuvõtule kutsutud. Kaebajal tuleb igemetest ohtralt verd ja läbivaatus on hädavajalik. Vangla varjab tema eest haiguse põhjuseid. Kaebaja viitas normidele, mida on vangla meditsiiniosakonna tegevus ja tegevusetus rikkunud. Kaebaja asus seisukohale, et vangla ei osuta temale pahatahtlikult raviteenust ja tekitab sellega kahju tema tervisele. Ravist on keeldutud üle kahe kuu pikkuse perioodi. Kaebaja märkis, et jääb oma nõudmise juurde.
5.Tartu Vangla jättis 16. jaanuari 2018. a otsusega nr 1-13/259-14 kaebaja kahju hüvitamise taotluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 3 alusel läbi vaatamata ja luges menetluse HMS § 43 lg 4 alusel lõppenuks. Vangla märkis, et vanglale esitatud avaldustes ei vastanud kaebaja esitatud küsimustele ega selgitanud puuduste kõrvaldamise kirjas toodud asjaolusid. Vangla asus seisukohale, et vanglale esitatud dokumentidest ei selgu jätkuvalt, millised kahjulikud tagajärjed kaebajale haldusorgani tegevusega kaasnesid, mistõttu ei ole võimalik hinnata kahjulike tagajärgede saabumist ega selle ulatust. Ka ei selgita kaebaja, kas ja millise tegevusega on vangla tema tervist kahjustanud, milles on tervisekahju seisnenud ja milliste tõenditega ta tervisekahju tekkimist tõendada soovib.
6.Kaebaja esitas 6. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista Tartu Vanglalt tema kasuks välja 1500 eurot koos viivisega põhinõude summast 8,5% aastas alates kaebuse esitamise hetkest. Kaebaja märgib, et viibib Tartu Vanglas alates 15. veebruarist 2016 ning taotleb kahju 3 eurot iga vanglas viibitud päeva eest. Kaebaja heidab Tartu Vanglale ette seda, et vanglas pakutav toit ei vasta vitamiinide ja süsivesikute sisalduse normidele, mis on vajalikud hammaste ja igemete tervise säilitamiseks ning seetõttu on kahjustunud kaebaja tervist. Samuti ei saanud ta vanglas kohast arstiabi. Selle asemel, et haigust ravida, taheti kõik hambad lihtsalt välja tõmmata. Kaebaja esitas ka menetlusabi taotluse, paludes teda vabastada kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
8.Kohus peab esmalt vajalikuks märkida, et ei nõustu Tartu Vangla 16. jaanuari 2018. a otsuses nr 1-13/259-14 esitatud seisukohaga, et kaebaja poolt vanglale esitatud kahjunõudes esinesid sellised puudused, mis takistasid asja läbivaatamist. Vangla esitatud küsimustele vastamata jätmine ei takistanud kahjunõude sisulist läbivaatamist, sest kahjunõudes ja selle täienduses oli vangla väidetavalt õigusvastased tegevused ja kaebajale tekkinud kahjulik tagajärg piisavas ulatuses märgitud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui kahju hüvitamise taotlus on vangla poolt õigusvastaselt tagastatud, saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Kuna kohtu hinnangul oleks Tartu Vangla saanud kaebaja kahjunõude sisuliselt läbi vaadata, siis ei ole antud juhul põhjendatud kaebust HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada sel põhjusel, et kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

3-18-279

9.Kohtu hinnangul ei ole siiski kaebust võimalik menetlusse võtta, sest esinevad muud kaebuse tagastamise alused.
10.Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul Tartu Vangla meditsiiniosakonna tegevusega arstiabi osutamisel, eelkõige tema hammaste ja igemete ravimisel.
10.1.HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
10.2.Riigikohtu erikogu on 7. aprilli 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määrus nr 330 „“Vangistusseaduse“ alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe.“ Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on maakohtu pädevuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-53-10, p 9 ja 3-3-1-69-10, p 9). Tartu Vangla arsti tegevus kaebajale võimaliku ravi määramise osas liigitub tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Kaebajal on seega oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 1, § 9 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1 hagiavaldusega maakohtu poole.
10.3.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse tervishoiuteenuse osutamisega seonduvas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamise ei kuulu halduskohtu pädevusse.
11.Kaebaja taotleb Tartu Vanglalt kahjuhüvitist ka selle eest, et vanglas pakutav toit ei vasta kaebaja hinnangul vitamiinide ja süsivesikute sisalduse normidele, mis on muu hulgas vajalikud hammaste ja igemete tervise säilitamiseks.
11.1.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.2.Kaebuse kohaselt viibib kaebaja Tartu Vanglas alates 15. veebruarist 2016. Kohtu hinnangul ei saa pidada kaebaja õiguste riivet selles asjas intensiivseks, sest vaidlust ei ole selles, et vangla tagas kaebaja toitlustamise, kuid kaebaja hinnangul ei vastanud toit vitamiinide ja süsivesikute sisalduse normidele ning ei olnud piisavalt kvaliteetne. Kaebuses esitatud etteheited on väga üldised ning asjaoludest ei nähtu, et väidetava ebakohase toitlustamise tagajärjeks saaks olla kaebaja vaegtoitumine või muu raske tagajärg.
11.3.Vangistusseaduse § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Sama sätte lg 2 kohaselt järgib vangla toidukava koostamist ja toitlustamist arst. Tartu Vangla direktori 2. veebruari 2013. a käskkirjaga kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 9.1. kohaselt

3-18-279 toimub kinnipeetavate toitlustamine sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel. Nimetatud määruse § 1 lg-te 2 ja 4 kohaselt peab kinnipeetava päevane toidunorm katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid.

11.4.Kohtu hinnangul ei nähtu kohtuasja materjalidest, et Tartu Vanglas ligi kahe aasta vältel pakutav toit oli põhjuslikus seoses kaebaja väidetava tervisekahjuga. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et just vanglas pakutava toidu tõttu tekkis kaebajal väidetav tervisekahju. Vaegtoitumine võib kahtlemata isiku tervist kahjustada, ent kuna kinnipeetava toitlustamine vanglas on õigusaktidega väga täpselt reguleeritud ning ka arstiga kooskõlastatud, siis on ebatõenäoline, et just vanglatoit põhjustas kaebajale tervisekahju. Lisaks on kinnipidamisasutustes toitlustamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete täitmine rahvatervise seaduse § 15 lg-st 1 ja sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määrusest nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tulenevalt ka Terviseameti järelevalve all. Ka varasemas kohtupraktikas ei ole tuvastatud, et Tartu Vanglas pakutav toit ei vastaks õigusaktides kehtestatud nõuetele. Eelnevat arvestades ei pea kohus vanglas pakutava toiduga seonduvalt kahjuhüvitise väljamõistmist kaebajale tõenäoliseks.
11.5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse vanglas pakutava toiduga seonduvas osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
14.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-25-4515/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja