lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1469/27

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1469/27
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineVangS § 11Ülerahvastatuse keeldAvTS § 18 lg 1Teabenõude täitmise tähtaeg ja menetlustähtaegade arvestamineHKMS § 47Kohtueelne menetlusMSVS § 2 lg 2VangS § 41Töötamine väljaspool vanglatVangS § 45Kinnipeetava kamber

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1469/49Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium08.05.20183-17-1469/70Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.09.20183-17-1469/92Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.03.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-23-398/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.09.20233-19-1789/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.03.20203-19-1756/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.03.20203-18-498/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium05.07.20193-18-1162/31Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.12.20183-18-1162/21Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 25. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasi

M.M. kaebus avaldustele vastamise tähtaja ületamises, vaide ebapädevate isikute poolt menetlemises ja õigusaktidega vastuolus olevas ebatervislikus kambris hoidmises seisnenud Viru Vangla ning järelevalvekohustuse ja õigusaktide ettevalmistamise kohustuse eiramises seisnenud Justiitsministeeriumi tegevustes õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määrus M.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja M.M. Vastustajad Viru Vangla ja Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-17-1469

RESOLUTSIOON

Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M.M. esitas 14. märtsil 2017 Viru Vanglale pöördumise, milles ta soovis, et vangla suurendaks elukambri V703 õhuvahetust. Viru Vangla jättis 17. aprillil taotluse rahuldamata ning selgitas, et kambrites on olemas nõuetekohane ventilatsioonisüsteem. M.M. esitas taotluse rahuldamata jätmise peale 16. mail 2017 vaide, mis jäeti 16. juuni 2017. a vaideotsusega nr 612/148-2 rahuldamata. M.M. esitas 30. märtsil 2017 Viru Vanglale pöördumise, milles soovis teada, kas Viru Vangla administratsioonihoone kabinette jahutab kliimaseade. Viru Vangla vastas sellele pöördumisele
27.aprillil 2017. M.M. esitas 19. aprillil 2017 Viru Vanglale pöördumise, milles soovis teada, kui suur on õhuvahetus kambrites P113 ja V703. Lisaks tahtis ta teada, kas õhuvahetust piiratakse

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

välistemperatuuri langedes ning kui suur on õhuringlus välistemperatuuri langedes. Viru Vangla vastas pöördumisele 19. mail 2017. M.M. esitas 8. mail 2017 Viru Vanglale pöördumise, milles soovis teada, kas kinnipeetavate kambreid jahutab konditsioneer ning kui suur on Viru Vangla administratsiooni kabinettide õhuvahetus. Sellele pöördumisele vastas Viru Vangla 13. juunil 2017. Viru Vangla vabandas vastusega viivitamise pärast.

16.mail 2017 vanglale esitatud vaides oli M.M. palunud, et vangla paigaldaks duširuumi kohtäratõmbe, mis tagaks duši ja WC kasutamise ajal nõuetekohase äratõmbe ning hoiaks ära niiskuse ja haisu leviku. M.M. palus, et vangla paigaldaks ventilatsioonisüsteemi eelsoojendid, et soojendada sissetulevat õhku ning hoida ära temperatuurilangusest tingitud õhtuvahetuse languse tervistkahjustavale tasemele. Ühtlasi palus ta vanglal paigaldada kambritele avatavad aknad või kliimaseadmed, mis kontrolliksid kambri õhutemperatuuri. M.M. avaldas soovi ka ventilaatori kasutamiseks. Viru Vangla jättis 16. juunil 2017 taotlused rahuldamata.
2.M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse tuvastamaks, et vangla on korduvalt menetluse käigus ületanud seadusega sätestatud imperatiivset tähtaega avaldustele vastamisel. Lisaks tuleb vanglat kohustada täitma vaides nimetatud taotlused. Tuleb tuvastada, et vaiet on menetlenud ebapädevad isikud. Kaebaja palub tuvastada, et teda on alates 3. jaanuarist 2017 hoitud ebatervislikes ja õigusaktidega vastuolus olevates kambrites. Ühtlasi oli kaebuses esitatud nõue tuvastada Justiitsministeeriumi vanglate osakonna õigusvastane tegevus, mis seisneb järelevalvemenetluse eiramises ning tegevusetuses õigusaktide ettevalmistamisel, mis seab ohtu kaebaja tervise ja alandab inimväärikust. Kaebuse kohaselt ei vasta kambri ventilatsioon standarditele. Kinnipeetavale tuleb tagada tervislik eluruum. Kambriga ühendatud duširuumis on suured niiskuskahjustused. Pärast duši kasutamist katab akent kondensvesi. Kaebaja palub tunnistada vangistusseaduse (VangS) § 45 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see käsitleb kinnipeetava kambrit kitsalt eluruumina, arvestamata reaalseid olusid. Kinnipeetavaid hoitakse tingimustes, mis on diskrimineerivad ja vastuolus VangS § 41 lg-ga 1.
3.Tartu Halduskohus tagastas 19. juuli 2017. a määrusega M.M. kaebuse nõuded, millega kaebaja soovis Viru Vangla kohustamist vaides esitatud täiendavate nõuete täitmisele ning õigusvastasuse tuvastamist avaldustele vastamise tähtaja ületamises, vaide ebapädevate isikute poolt menetlemises ja Justiitsministeeriumi tegevusetuses. Halduskohus võttis menetlusse kaebuse õhuvahetuse suurendamiseks esitatud taotlust puudutava nõude osas kohustamiskaebusena ning ebatervislikus ja õigusaktidega vastuolus olevas kambris hoidmises seisneva tegevuse peale esitatud nõude osas tuvastamiskaebusena. Määruse põhjendustes leiti järgnevat.
3.1.Kaebaja on koostanud 16. mail 2017 talle 17. aprillil 2017 koostatud vastusele nr 6-10/163-2 vaide, milles palus luua võimaluse õhuvahetuse suurendamiseks sportimise ajal. Lisaks palus ta ka duširuumi nõuetekohast äratõmmet tagava kohtäratõmbe, ventilatsioonisüsteemi sissetulevat õhku soojendavate eelsoojendite ja kambritele avatavate akende või kliimaseadmete paigaldamist ning talle kuni nimetatud ümberehitustööde lõpuni ventilaatori eraldamist. 16. juuni 2017. a vaideotsusega nr 6-12/148-2 jäeti esimesena nimetatud nõue rahuldamata. Ülejäänuid käsitleti aga eraldiseisvatena ja anti samal kuupäeval neile ka eraldi dokumendina vormistatud keelduv vastus. Kaebuses soovis kaebaja, et vastustaja täidaks tema vaides esitatud taotlused. Samas ei ole kaebaja nende nõuete osas aga VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Seega kuulub nõue selles osas tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel.
3.2.Viru Vangla vastas kaebaja 8. mai 2017. a selgitustaotlusele 13. juunil 2017 ning ületas seega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seaduse (MSVS) §-s 6 kehtestatud 30-päevast vastamise tähtaega. Vastustaja on kaebaja ees selle eksimuse tõttu vabandanud. Kuna vastustaja on oma rikkumist tunnistanud ja õiguslik olukord on selge, ei anna tähtaja ületamise õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist. Haldusorganil on kohustus järgida seadust ning kui ta oma viga tunnistab, pole mingit põhjust arvata, et järgmisel korral ta seda uuesti kordab. Teised kaebuses loetletud pöördumised on käsitletavad kas kinnipeetava olmeküsimustes esitatud avalduse või MSVS § 2 lg-s 2 nimetatud selgitustaotlustena. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 kohaselt tuleb riiklikule pühale või muule puhkepäevale sattuv tähtpäev lugeda saabunuks esimesel sellele järgneval tööpäeval, mahuvad neile antud vastused nii Viru Vangla kodukorra p-s 11.1.5 kui MSVS §-s 6 sätestatud tähtaja piiresse. Seega tuleb vastamisega viivitamisega seotud tuvastamisnõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Sama kehtib ka vaideotsuse koostaja pädevust puudutava tuvastamisnõude kohta, sest selle on teinud üksuse juht. Vangla sisekorraeeskirja § 12 lg 21 kohaselt peab just tema läbi vaatama üksuse koosseisus oleva isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaided.

3.3.Kaebaja on esitanud ka nõude, et tuvastataks, et Justiitsministeerium on vanglate järelevalve ning õigusloome alal olnud tegevusetu. Kaebaja eesmärk on, et kambris loodaks talle sobivad elutingimused, kuid seda saab ta saavutada vaid esitades kohustamis- ja tuvastamisnõuded vangla enda vastu. Ministeeriumi õigusloome alase tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõue on samuti ilmselgelt perspektiivitu. Seadusandja ei ole andnud Justiitsministeeriumile õigust kehtestada nõudeid kinnipeetavate kambrite ventilatsiooni osas ning kinnipeetava kambri suhtes esitatavad nõuded on määratud ära juba VangS § 45 lg-ga 1. Ka selle nõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.M.M. esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määruse tühistada. Halduskohtu väide, et kaebaja peab enne vaiet esitama samasisulise taotluse, on väär. Vanglal ei ole õigust ületada seaduses menetluse pikkusele seatud kohustuslikku tähtaega. Vangla on ületanud 14. märtsi ja 8. mai 2017. a avaldustele vastamise tähtaega. Osa 19. aprillil 2017 esitatud avaldusest on teabenõue ja seda kinnitab ka vangla. Teabenõue tuleb täita või keelduda selle täitmisest viie tööpäeva jooksul (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 16 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 3). Vangla on ületanud ka teabenõudele vastamise tähtaega. Vangla eirab seadusega sätestatud imperatiivseid tähtaegu regulaarselt ning seetõttu on vaja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus lähtudes preventiivsest huvist. Seadusandja on Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale pannud kohustuse kontrollida vanglate tegevust ja kohustuse tagada kinnipeetavate ning vahistatute õiguste kaitse. Samuti on Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal kohustus töötada välja vanglate tegevust reguleerivate Vabariigi Valitsuse ja justiitsministri õigusaktide eelnõud viies need kooskõlla siseriiklike ja Euroopa õigusaktidega. Kaebaja soovib esitada hiljem kahju hüvitamise nõude.
5.Viru Vangla vastuses M.M. määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Viru Vangla nõustub täielikult Tartu Halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata.
6.Justiitsministeeriumi vastuses M.M. määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta. Kinnipeetava kambrile kehtestatud nõuded tulenevad VangS § 45 lg-st 1 ning ehitusseadustiku alusel kehtestatud üldistest nõuetest. Seega on vastav regulatsioon olemas ning Justiitsministeeriumile ei tulene kohustust ega õigust luua eraldiseisev regulatsioon kambrite ventilatsioonisüsteemide osas. Kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõue selles osas on ilmselgelt perspektiivitu. Viru Vanglas on olemas ventilatsioonisüsteem, mis tagab

nõuetekohase õhuvahetuse. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda teenistusliku järelevalve algatamist. Ka see nõue on eduväljavaadeteta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.M.M. esitas 14. märtsil 2017 Viru Vanglale taotluse, et suurendataks elukambri V703 õhuvahetust. Nimetatud taotlus jäeti 17. aprillil 2017 rahuldamata, mistõttu esitas kaebaja sellele 16. mail 2017 vaide, milles leidis lisaks 14. märtsil 2017 esitatud taotlusele, et kambril peab olema avatav aken või kliimaseade, mis kontrolliks kambri sisetemperatuuri ning duširuumis peaks olema kohtäratõmme. Samuti soovis kaebaja, et ventilatsioonisüsteemi paigaldatakse eelsoojendid, et soojendada sissetulevat õhku. Täiendavalt soovis kaebaja, et kuni ümberehituste lõpuni eraldataks talle ventilaator. Kaebuses soovis M.M. , et tema eelnimetatud nõudmised täidetaks. Halduskohus tagastas kaebaja kohustamisnõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Määruskaebuses on kaebaja seisukohal, et ta ei pea enne vaide esitamist esitama samasisulist taotlust, vaid võib otse halduskohtusse pöörduda. Kinnipeetavale tuleneb HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg-st kohustus läbida teatud nõuete puhul kohustuslik kohtueelne menetlus. Ka riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 sätestab, et taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. 14. märtsi 2017. a taotluses 16. mail 2017 esitatud vaides olevad nõuded ei ole kattuvad. Vaides esitati võrreldes varasema taotlusega mitu uut nõuet, mida vangla käsitas uue taotlusena ja jättis need rahuldamata. Seega ei ole kaebaja tegelikkuses 16. mail 2017 vaides esitatud nõuete osas vaidemenetlust läbinud.
9.Kaebaja heidab vanglale ette taotlustele vastamise tähtaegade ületamist. Väidetavalt on vangla hilinenud nii 14. märtsi kui ka 8. mai 2017. a avaldustele vastamisega. Kaebaja on esitanud tuvastamiskaebuse. Tartu Halduskohus selgitas, et kuigi Viru Vangla tõepoolest vastas 8. mai 2017. a pöördumisele hilinemisega, st 13. juunil 2017, on vangla juba vabandanud ning seetõttu ei ole vajalik veel ka kohtulikult seda asjaolu tuvastada. 14. märtsil 2017 esitas kaebaja pöördumise, et vangla suurendaks elukambri õhuvahetust. Sellele pöördumisele vastas vangla eitavalt 17. aprillil 2017. Esitatud taotlus registreeriti samal kuupäeval (tl 12). Seega hakkas vastamise tähtaeg kulgema sellele järgnevast päevast ning viimane päev vastamiseks oli
13.aprillil 2017. Vangla ületas vastamise tähtaega nelja päeva jagu. Selline käitumine on küll iseenesest õigusvastane, kuid seda ei saa pidada selliseks eksimuseks, mis tähendaks näiteks hilisemat kahju hüvitamist ning selle nõude rahuldamist. Pigem võib taolisel eesmärgil esitatud hüvitamiskaebust pidada perspektiivituks. Ka preventiivsel huvil esitatud tuvastamiskaebus ei oma erilisi eduväljavaateid. Vangla on rikkumist möönnud, mistõttu ei ole selle üle enam vaidlust ja tegemist on selge õigusliku olukorraga. Haldusorgan peab järgima seadusest tulenevaid menetlustähtaegu. Kui ta on rikkumise omaks võtnud, ei ole alust eeldada, et haldusorgan jääks oma vigu kordama. Seega ei annaks tuvastamisnõude esitamine kaebajale hetkel mingit reaalset eelist (vt Tartu Ringkonnakohtu 1. märtsi 2013. a määrus asjas nr 3-10-1551, p 10; Riigikohtu halduskolleegiumi 21. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-73-14, p 18).
10.Täiendavalt on kaebaja märkinud, et osa 19. aprillil 2017 esitatud pöördumisest on teabenõue, mis tuleb täita hiljemalt viie tööpäeva jooksul (AvTS § 18 lg 1). Vangla on teabenõudeks pöördumisest pidanud seda osa, milles kaebaja soovis koopiat kontrollaktist, mis kinnitaks õhuvahetuse suurust P1 osakonna kambris P 113 ja V7 eluosakonna kambris V703.

19. mai 2017. a vastuse pöördumisele (tl 13) on märgitud, et kontrollakt väljastati kaebajale allkirja vastu 2. mail 2017. Seega on vangla siingi ületanud teabenõude täitmise tähtaega, kuid ringkonnakohus ei leia tuginedes käesoleva määruse p-s 9 toodud põhjendustele, et selle õigusvastasuse tuvastamine aitaks kaasa kuidagi kaebaja õiguste kaitsele. Seda enam, et kaebaja on soovitud vastuse ja dokumendi saanud.

11.Kaebaja on esitanud ka nõude, et tuvastataks, et Justiitsministeerium on vanglate järelevalve ning õigusloome alal olnud tegevusetu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebuse eesmärk on, et kambri olukord oleks kooskõlas kaebaja soovidega, st parandataks kambri elutingimusi. Sellisel eesmärgil esitatud kaebuse korral on kõige paremini kaebaja õigusi kaitsvaks nõudeks kohustamisnõue. Kuna on olemas kehtivad regulatsioonid, mis sätestavad nõuded kambritele, tuleb kaebuse lahendamisel juhinduda eelkõige nendest ning ei saa nõuda, et tuvastataks see, et Justiitsministeerium oleks pidanud töötama välja uusi õigusakte, mis sätestaksid täiendavaid või paremaid nõudeid võrreldes hetkel kehtivatega. Kuigi Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ p 7 kohaselt on ministeeriumi valitsemisalas sh riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt, ei tulene sellest isikule subjektiivset nõuda teenistusliku järelevalve teostamist ega ka konkreetsete meetmete võtmist, näiteks seaduseelnõude koostamist vms.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb M.M. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. juuli 2017. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja