Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar 27. juuni 2017, Tartu 3-16-875
Haldusasi
Signe Vaheri kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a otsuse nr 314 ja Kohanimenõukogu 11.04.2016. a vaideotsuse tühistamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsus Signe Vaheri apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant Signe Vaher, esindaja v.adv Tambet Laasik Vastustaja I Tartu linn Vastustaja II Kohanimenõukogu
RESOLUTSIOON
1.Tagastada S. Vaheri 20. aprilli 2017. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid.
2.Jätta Signe Vaheri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. juuli 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsusega nr 314 määrati Tartus Kvissentali tee XX, Lootsi tänav XX, Kvissentali tee XX, Kvissentali tee XX katastriüksustel Tartu Linnavolikogu 11. juuni 2009. a otsusega nr 516 kehtestatud Kvissentali tee X, Kvissentali tee X ja Kvissentali tee X ning nende lähiala detailplaneeringu ja Tartu Linnavolikogu 22. septembri 1999. a otsusega nr 358 kehtestatud Kvissentali piirkonna detailplaneeringu järgsele tänavale nimeks Madruse tänav.
2.Kohanimenõukogu 11. aprilli 2016. a otsusega jäeti rahuldamata Signe Vaheri vaie Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsuse nr 314 kehtetuks tunnistamiseks.
3.6. mail 2016 esitas S. Vaher Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu
18.veebruari 2016. a otsuse nr 314 ja Kohanimenõukogu 11. aprilli 2016. a otsuse tühistamiseks. Kaebuses esitas kaebaja taotlused Eesti Keele Instituudi kaasamiseks ning esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsuse nr 314 täitmise peatamiseks.
Kaebuse põhjenduste kohaselt on otsuste tegemisel lähtutud ebaõigest eeldusest nagu oleks Kvissentali tee loodesuunalisel lõigul seni nimetus puudunud ning tegemist on tänava esmakordse nimetamisega. Vaidlusalusele teelõigule on nimi juba määratud Tartu Linna TSN Täitevkomitee 6. mai 1977. a otsusega nr 150. Selles otsuses on tänavale antud nimi kogu selles ulatuses (koos loodesuunalise haruga). Vastavalt tulnuks järgida menetlusnõudeid, mis on määratud kohanime muutmisele. Seda ei ole tehtud. Hetkel Kvissentali tee järgi määratud aadressid on eksitavad ning aadressiandmete numeratsioon vajab korrastamist. Koha leitavuse tagamiseks on vajalik nii ida-lääne- kui ka loodesuunalise lõigu nimeline eristamine. Puudub aga mõistlik põhjus, miks tuleks ümber nimetada just loodesuunaline teelõik. Madruse tänava nimi on omandanud halvustava tähenduse, mis kohanimeseadus (KNS) § 13 lg 6 p 2 alusel välistab Madruse nime määramise kohanimeks. Meedias loodud ning internetikommentaarides kinnistatud kuvandi pinnalt on Madruse tänava elanik justkui ülbe ja üleolev primitiivne tõusik, mis on vaieldamatult halvustava tähendusega.
4.Tartu Halduskohtu 16. mai 2016. a määrusega rahuldati S. Vaheri esialgse õiguskaitse taotlus, kuid jäeti rahuldamata taotlus Eesti Keele Instituudi kaasamiseks.
5.Vastuses kaebusele vaidles Tartu linn kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Olenemata sellest, kas tegemist on vaidlusalusele tänavale esmakordselt nime määramisega või nime muutmisega, ei ole kaebajal subjektiivset õigust konkreetsele tänavanimele. Seega pole oluline, mida ja kuidas ajalooliselt nimetati või kui intensiivselt vaidlusalust teed möödunud sajandil kasutati, vaid asjaolu, kas otsuse tegemisel on vastustaja teinud menetlusvigu ja kas need vead rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd menetlusse kaasatud isikud ei ole teinud ühtegi nimeettepanekut ning linnavalitsus esitas volikogule otsustamiseks kaks tänavanime (UusKvissentali ja Madruse), siis otsustas iga volikogu liige, lähtudes südametunnistusest, millise esitatud nime poolt hääletada. Täitevkomitee 1977. aasta otsusega määrati tänavanimi lõigule, mis kulges Jõgeva maanteest sirgjooneliselt Emajõeni. Loodesuunalisel harul senini nimetus puudus ja tegemist on tänava esmakordse nimetamisega. Erinevate pikkustega teeharude ääres/otsas paiknevad katastriüksused on siiani saanud aadressi lähima põhitänava järgi. Katastriüksuste numeratsioon on kujunenud ebaloogiliseks ning aadresside korrastamise eelduseks on loodesuunalisele tänavale nimetuse andmine. Kehtivate planeeringute rakendumisel ei ole tegemist enam tupiktänavaga, mistõttu on vajalik vaidlusalusele teeharule nime määramine. Madruse tänava nimi ei ole omandanud halvustavat tähendust KNS § 13 lg 6 mõttes.
6.Vastuses kaebusele vaidles Kohanimenõukogu kaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Ühestki dokumendist ei nähtu, et vaidlusalusele teelõigule oleks varasemalt nimi määratud. Tõenäoliselt on teelõiguga külgnevad kinnistud saanud aadressi lähima põhitänava kaudu. Milline nimi on halvustav või labane, ei määra kohanimemääraja mitte subjektiivsete (iga isiku isiklik arvamuse), vaid objektiivsete (erapooletute) asjaolude alusel. Madrus on teada-tuntud ja pika ajalooga ametikoht laevanduses, mis ei oma erapooletult ehk objektiivselt mõistetuna halvustavat tähendust. Elanikel ei ole subjektiivseid õigusi kohanimedele, ega ka konkreetsetele tänavanimedele.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
7.Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et Kvissentali tee tänava numeratsioon vajas korrastamist. Küsimus on aga selles, kas senine Kvissentali tee nimetus hõlmas just selle loodesuunalist haru. Halduskohtu hinnangul teelõik, mida täitevkomitee 1977. aasta otsuses
nimetati Kvissentali teeks, sai olla teelõik, mis ulatus sirgjooneliselt Jõgeva maanteelt otse Emajõeni. Kuigi nimetatud otsuse juures vastav kaart puudub nähtub muudest esitatud kaartidest, et 1977. aastal oli olemas teelõik, mis ulatus otse Jõgeva maanteelt Emajõeni. Kohus pidas usutavaks, et juhul kui täitevkomitee oleks nimetanud Kvissentali teeks mitte sirget teelõiku, vaid loodesuunalist teeharu, oleks see ka otsuses märgitud. Eelnevat seisukohta toetab Kohanimenõukogu vaideotsuses toodud analüüs Kvissentali tee aadresside numeratsiooni osas. Nimelt aadressiandmete ajaloo uurijate selgituste kohaselt anti Liivimaa kubermangus paaritud numbrid paremal pool tänavat asuvatele majadele ja paarisnumbrid vasakul pool tänavat asuvatele majadele. Ka sellest põhimõttest tulenevalt sai 1977. aastal teelõiguks, mille nimeks määrati Kvissentali tee, olla sirge teelõik Jõgeva maanteest ehk Aruküla teest kuni Emajõeni. Milline teelõik oli olemas varem või millise kasutusintensiivsusega on üks või teine teelõik ajalooliselt olnud, ei tõenda, et 1977. aasta otsusega anti Kvissentali tee nimi just loodesuunalisele teeharule.
9.Halduskohus asus seisukohale, et Madruse nimel ei ole ei ajalooliselt ega selle sõna tähenduses halvustavat tähendust. Nime andmisel on Tartu linn lähtunud selle piirkonna tänavatele sarjaviisilisest nime andmisest. Eelnevalt on määratud selle piirkonna tänavatele mitmeid laevandusega seotud tänavanimed. Madrus on samuti laevandusega seotud ametikoht. Asjaolu, et Madruse nimetus on tänavale nime andmise ja selle vaidlustamise protsessis kaebaja hinnangul saanud halvustava tähenduse, ei tähenda, et Madruse nimel endal oleks halvustav tähendus. Negatiivsete ja tänava elanikke halvustavate netikommentaaride esitamist ei välista ka see, kui tänavale antakse Madruse nime asemel mõni teine nimi.
10.Kohanime määramisel on kohalikul omavalitsusel lai otsustusõigus, välistades ainult nimede paneku KNS § 13 lg 6 toodud alustel. Seejuures on kohalikud elanikud olnud kohanime määramise menetlusse kaasatud ning neil oli vajaduse korral võimalus oma seisukohad esitada. Linnavalitsus esitas volikogule kaks tänavanime varianti: Madruse ja Uus-Kvisssentali, küsides eelnevalt Kohanimenõukogult seisukohta nimede sobivuse osas sellesse piirkonda. Volikogu, kellel on pädevus nime määramisel, on otsustanud määrata loodesuunalisele tänavale nimeks Madruse tänav. Kohtu kontroll kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse alusel antud aktide õiguspärasuse üle on piiratud ja kohus ei saa hinnata otsustuse otstarbekust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.S. Vaher esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
12.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti leidnud, et loodesuunaline teelõik, mis oli 1977. a peatänav, jäi Täitevkomitee otsusega nimetamata. Loodesuunaline teelõik oli 19. saj. esimene piirkonnas rajatud tee, mis oli asumi põhitänavaks vähemalt kuni 1986. aastani. Eluliselt ei ole usutav, et Täitevkomitee soovis 1977. aastal nime anda vaid põhitänava vähemolulisele ja väiksema kasutusega kõrvalharule. Halduskohus ei ole üldse käsitlenud kaebaja seisukohta, et Täitevkomitee võis samaaegselt nimetada ühe nimega nii idalääne kui loodesuunalise teelõigu. Hinnates kumb Kvissentali tee samanimelistest tänavaharudest vajab ümbernimetamist, tuleb arvesse võtta teede ajaloolist kujunemist. Tartu Linnavalitsus on nüüd tänavanime muutmisel või määramisel lähtunud okupatsioonivõimu sellekohasest otsusest, mitte aga ajaloolisest perspektiivist. Seda on tehtud hoolimata sellest, et kohanimeseaduse eesmärk on selle § 1 lg 2 kohaselt tagada kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike kohanimede kaitse. Kvissentali tee kui nimeobjekti ajalooline tuumik on tänava loodesuunaline haru. KNS § 13 lg 8 keelab otsesõnu sellisele nimeobjektile täiesti uue nime määramise (nt Madruse), vaid selle tähistamiseks tuleb kasutada vana nime tuuma (nt Vana-Kvissentali tee).
13.Halduskohus on asunud ise andma semiootilist hinnangut tänavanime tähendusele eirates sellekohast erialaspetsialisti arvamust. Asjaolu, et madrus on ametikoht laevanduses, ei oma mitte
mingit tähendust Madruse tänavanime tähendusvälja analüüsimisel. Ekspert A. Randviir on väga selgelt jõudnud järeldusele, et just Madruse tänav kui pärisnimi on muutunud halvustavaks ning selgitanud kuidas see on toimunud. Kui on ilmne, et Madruse tänava nimetuse kehtima jäämine toob kaasa kohalike elanike täiendava mõnitamise avalikkuse poolt (nagu halduskohus möönab otsuse p-s 23), siis jääb arusaamatuks, miks on vajalik sellist nime kehtima jätta ning kuidas saab väita, et see nimi ei ole halvustav.
14.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Tartu linn apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
15.Halduskohus on õigesti leidnud, et 1977. a Täitevkomitee otsusega ei ole vaidlusalusele tänavaharule varasemalt nime määratud ning antud juhul on tegemist esmakordselt tänavale nime määramisega. Vaidlusalusele tänavalõigule nime määrates ei ole rikutud seal elavate isikute subjektiivseid õigusi. Asjaolu, et tänavale nime määramisega on kaasnenud suurem avalikkuse tähelepanu, mille käigus on kommentaariumites jagatud ka ebaviisakaid hinnanguid, ei muuda tänavalõigule nime määramise menetlust ebakorrektseks. Antud juhul on avalikkuse selline tähelepanu täiel määral tingitud asjaolust, et vaidluse käigus on vaidlustajad ise avalikkuse ees ühe argumendina välja toonud enda võimaliku alandatuse seoses Madruse tänaval elamisega.
16.Isegi kui asuda seisukohale, et antud juhul oleks tulnud valida vaidlusalusele tänavalõigule nime määramiseks teistsugune menetlus ehk nime muutmine (Tartu linn selle seisukohaga ei nõustu), siis oleks lõpptulemus tulenevalt tänapäevasest kohanimemääramise regulatsioonist olnud sama, st vaidlusalusele tänavalõigule tuleks määrata uus nimi. Nimelt sätestab KNS § 7 lg 2 p 3, et ametlikku kohanime võib muuta, kui nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu on kasutusel olev kohanimi eksitav või kui kasutusel olev kohanimi ja nimeobjekti ruumikuju ei taga üheselt mõistetavust. Antud juhul on olukord selline, et vaidlusalusel tänavalõigul on uued majavaldused saanud küll aadressi Kvissentali tee järgi, kuid kannavad kõik numbrit XXX koos lisaga.
17.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Kohanimenõukogu apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
18.Kuivõrd Täitevkomitee 1977. otsuse ja sellel ajal olukorda kujutanud kaardiandmete tõlgendamisel esineb osaliselt arvamuste lahknevust, on paratamatu, et kohus pidi otsuses selles küsimuses seisukoha kujundama. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et halduskohus ei ole seejuures arvestanud kaebaja esitatud tõenditega.
19.Vastustaja ei nõustu apellandi väitega nagu puuduks kohtul vajalik arusaam ja õigus nime tähendust hinnata. Kohanimemääraja ei saa vastutada kellegi subjektiivsete tunnete eest. Kaebaja esitatud A. Randviiru arvamuse esemeks on anonüümsed ajalehekommentaarid. Anonüümsete kommentaaride kirjutajaid ei ole võimalik tuvastada ning nende seisukohtade esinduslikkust hinnata, neid hinnanguid ei saa lugeda enamuse seisukohtadeks ega avalikuks arvamuseks. Kohanimeseaduses sisalduv mõiste „halvustav tähendus“ on määratlemata õigusmõiste ja seega õiguslik kategooria, mida on kohus pädev sisustama. On ilmselge, et tänavaelanike halvustamise on esile kutsunud mitte tänavanime määramisel antud väidetav halvustav tähendus, vaid selle vaidlustamine kaebaja poolt. Seega ei taga praegu ükski võimalik määratav tänavanimi kaebaja halvustamise lõppemise koheselt ja mööndusteta. Madruse tänava välistamine tänavanime määramisel, tulenevalt apellandi poolt viidatud tänavanime tähendusvälja analüüsi tulemustest, oleks inimese väärtuse määratlemine tema ameti- või tegevuskoha järgi, seetõttu diskrimineerimiv ja õigusvastane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust Tartu Halduskohtu
13.oktoobri 2016. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 jätab põhjendused kordamata.
Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
21.Kaebaja põhiväiteks on, et Tartu Linna TSN Täitevkomitee 6. mai 1977. a otsusega nr 150 määrati vaidlusalusele loodesuunalisele tänavalõigule nimeks Kvissentali tee, sellest tulenevalt on tegemist tänava ümbernimetamisega, mistõttu Madruse tänava nimi on määratud mittekohases menetluses ja seega õigusvastane. Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud, et Täitevkomitee 1997. aasta otsusega ei ole kaebaja elukohaks olevale tänavalõigule nime määratud. Seejuures ei ole määrava kaaluga mitte kaardimaterjali uurimisel antud arvamused selle kohta, milline tänavaharu on olnud suurema liikluskoormusega või muul põhjusel olulisem, vaid halduskohtu seisukoht Täitevkomitee otsuse tõlgendamisel. Halduskohus on vaidlusaluse otsuse napist sõnastusest (I kd, tl 105) põhjendatult järeldanud, et nimi anti Jõgeva maanteelt sirgjooneliselt kulgevale tänavale. Täitevkomitee otsuse p 4. kohaselt nimetati Kvissentali teeks teelõik Jõgeva maanteelt kuni Emajõeni. Olukorras, kus tee kulgebki Jõgeva maanteelt otse Emajõeni puudub mõistlik põhjendus arvata, et nimi anti hoopis tee loodesuunalisele harule, kui otsuses seda otseselt ei nimetata. Seejuures puuduvad andmed selle kohta, et loodesuunaline haru oli ilmselt enamkasutatav või muul põhjusel olulisem. N. Liba arvamusele lisatud kaardimaterjalilt (I kd 134p-137) nähtub, et loodesuunaline haru lõpeb Emajõest mõnevõrra eemal, samas kui otse kulgev tee lõpeb Emajõe ääres. Eeltoodu tugevdab kohtu veendumust, et Täitevkomitee otsuses on silmas peetud just sirgjooneliselt kulgevat teed, mitte selle loodesuunalist haru. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks ainuüksi kaardimaterjali analüüsi põhjal järeldada, et nimetatud ajal oleks tee loodesuunaline haru olnud sedavõrd ilmselt olulisem, et Täitevkomitee otsuses sellele nime andmine vaidlusalust lõiku nimetamata oleks iseenesest mõistetav. Ringkonnakohus peab oluliseks ka möödunud kümnenditel kujunenud halduspraktikat, kus nii kaebaja elukohta kui teisi vaidlusalusel tänavalõigu asuvaid krunte on käsitatud nimetamata teelõigu ääres paiknevatena ja neile on kinnistu nimi ja aadress määratud lähedal asuva Kvissentali tee ääres oleva maatüki järgi vastavalt kas Kvissentali tee XX või XX ühes sellele lisanduva tähelise laiendiga. Samaaegselt on Kvissentali teena käsitatud Jõgeva maanteelt sirgjooneliselt Emajõeni kulgevat tänavat. Sellega on välja kujunenud arusaam sellest milline osa teest Täitevkomitee 1977. aasta otsusega nimetati. Puudub mõistlik põhjendus sellest arusaamast kõrvalekaldumiseks käesolevas asjas isegi juhul, kui Täitevkomitee 1977. aasta otsust oleks võimalik tõlgendada ka selliselt, et nimi anti just tee loodesuunalisele lõigule või tee mõlemale harule.
23.Samas on ringkonnakohus seisukohal, et asjas ei ole määravat tähendust selles, kas Tartu Linnavolikogu 18. veebruari 2016. a otsusega sai vaidlusalune tänavalõik nime esmakordselt või oli tegemist tänavalõigu ümbernimetamisega. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 saab S. Vaher halduskohtumenetluses kaitsta üksnes talle endale kuuluvat subjektiivset õigust. Kohanimeseadus ega Tartu Linnavolikogu 9. juuni 2005 määrus nr 116 „Kohanimede määramise kord“ ei näe ette kaebaja õigust nõuda talle meelepärase nime andmist tänavale või vastupidi, õigust nõuda hoidumist kaebajale vastumeelse nime panemisest tänavale. Vaidlusaluse tänava ääres oleva kinnisasja, mille aadressandmed sõltuvad tänavale antavast nimest, omaniku ja elanikuna on kaebajal kohanimeseadusest tulenvalt õigus osaleda nimemenetluses ja esitada kohanimemäärajale oma seisukoht ja ettepanekud nime kohta. Seega on kaebajal eelkõige menetluslikud õigused. Lisaks on kaebajal õigus nõuda nime määramisele kehtestatud reeglite järgimist juhul, kui need reeglid kaitsevad tema subjektiivset õigust. Kaebajal ei ole aga õigust nõuda nimeotsuse tühistamist, kui nimeotsuse tegemisel toimunud väidetav minetus tema õigusi ei riiva.
24.Vastavalt KNS § 4 lg 1 p-le 4 peab kohanimi muu hulgas olema määratud aadressikohale ruumiandmete seaduse tähenduses, näiteks teele ja tänavale. KNS § 7 lg 2 p 3 kohaselt ametlikku
kohanime võib muuta, kui nimeobjekti või planeeringu muutumise tõttu on kasutusel olev kohanimi eksitav või kui kasutusel olev kohanimi ja nimeobjekti ruumikuju ei taga üheselt mõistetavust. Menetlusnõuete osas ei sätesta seadus erinevusi sõltuvalt sellest, kas tegemist on kohanime esmakordse määramisega või kohanime muutmisega. Mõlemal juhul on sätestatud üksnes kohustus avalikustada kohanime määramise eelnõu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras vähemalt 15 päeva enne kohanime määramise otsuse tegemist (KNS § 6 lg 8). Küll on seaduses ette nähtud tingimused, mille esinemisel on kohustuslik või lubatud nime muutmine. Asjas ei ole vaidlust selles, et katastriüksuste numeratsioon Kvissentali teel ja selle loodesuunalisel lõigul oli muutunud ebaloogiliseks ja raskesti jälgitavaks. Seega on täidetud KNS § 7 lg 2 p-s 3 nimetatud tingimus ning vastustaja oli õigustatud otsustama tänava loodesuunalisele lõigule Kvissentali teest erineva nime andmise isegi juhul, kui nõustuda kaebajaga, et Täitevkomitee 1977. aasta otsusega anti nimi lisaks otse Emajõeni kulgevale teele ka selle loodesuunalisele harule. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu vaidlusaluse tänavalõigu varasemast võimalikust nimetamisest. Olukorras, kus vaidlustatud otsuse tegemise ajaks oli välja kujunenud praktika, kus tänava loodesuunalist haru ei ole käsitatud iseseisvalt nimetatud tänavana ja sellel asuvaid kinnistuid on nimetatud lähedalasuva tänava ääres asuva aadressiobjekti järgi ning sirgjooneliselt Emajõe suunas kulgev tänav on tajutav ühtse tervikuna, ei saanud tekkida küsimust sirgjoonelise tänava ühe osa ümbernimetamisest. Seega ei ole alust pidada vaidlustatud otsust õigusvastaseks ka põhjusel, et Kvissentali teest erinev nimi otsustati anda just tee loodesuunalisele harule, mitte osale sirgjoonelisest tänavast.
25.Samuti ei ole vaidlust selles, et vastustaja teatas S. Vaherile (I kd, tl 57) vaidlusalusele tänavale nime määramise menetluse alustamisest ja kavatsusest muuta katastriüksuste aadresse. Ühtlasi osutati teates võimalusele avaldada oma arvamus hiljemalt 2. novembril 2015.
2.novembril 2015 esitatud seisukohas (I kd, tl 77-78) on kaebaja leidnud, et tänava loodesuunalisele harule nime andmine ei ole lubatud ning juhul, kui vastustaja jääb sellest erinevale seisukohale, palunud menetlusse kaasata Eesti Keele Instituudi ja Kohanimenõukogu. Ettepanekuid võimaliku uue nime kohta S. Vaher ei esitanud.
13.novembril 2015 vastustaja vastas (I kd, tl 80-81) S. Vaheri seisukohale, selgitades, et nime määramine on vajalik ning osutades, et valikusse on võimalike nimedena jäänud Uus-Kvissenatli ja Madruse ning nende sobivuse kohta küsitakse seisukohta Kohanimenõukogult. Seega oli kaebajale tagatud võimalus oma seisukoha avaldamiseks ja ettepanekute tegemiseks nime määramise menetluses, mistõttu ei ole tema menetluslikke õigusi rikutud. S. Vaheri teavitamisega kavatsusest nimi määrata kui ka võimalikest nimevariantidest oli tagatud kaebaja võimalus nimemenetluses osalemiseks. Kuna kaebaja ei teinud ettepanekuid võimaliku nime kohta, siis ei pidanud vastustaja põhjendama Vana-Kvissentali tee või mõne muu nime valituks mitteosutumist.
26.Ringkonnakohus nõustub Tartu linnaga, et kolmandate isikute ja kaebaja enda seisukohad varasemas nime määramise menetluses ei ole automaatselt kohaldatavad vaidlusaluses menetluses. Kui kaebaja soovis samadele väidetele ja seisukohtadele tugineda, muu hulgas esitada eelistuse tänavalõigu võimliku uue nime kohta, siis tuli need esitada 2. novembriks 2015. Kaebaja ei saa käesolevas asjas tugineda asjaoludele või ettepanekutele, mida ta 2. novembril 2015 esitatud seisukohas esile ei toonud. Seetõttu ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane kaebaja viide varasemas menetluses Tartu linnaga väidetavalt sõlmitud kokkuleppele, et loodesuunalise tänavalõigu nimeks saab VanaKvissentali. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et sellise kokkuleppe sõlmimine on kaheldav juba ainuüksi põhjusel, et nime määramine on linnavolikogu, s.o kollektiivse organi, pädevuses, mille liikmed ei ole seotud linnavalitsuse ametnike seisukohaga. Linnavalitsus nime määramise otsuse ettevalmistajana saab teha volikogule üksnes nime määramise ettepaneku, kuid ei saa volikogu asemel nime määramist otsustada.
27.Teise põhiväitena on S. Vaher seisukohal, et Madruse nime määramine vaidlusalusele tänavalõigule on vastuolus KNS § 13 lg 6 p-ga 2, kuna Madruse nimel on halvustav tähendus. Kaebaja on oma väite kinnitamiseks esitanud A. Randviiru ekspertiisiakti (I kd, tl 138-166), milles internetikommentaare analüüsides on jõutud järeldusele, et Madruse tänava nimi on omandanud halvustava tähenduse.
28.Ringkonnakohus nõustub, et vaidlusaluse tänavaga külgneva maatüki omaniku ja elanikuna on S. Vaheril õigus nõuda, et tänavale nime määramisel järgitaks KNS § 13 lg 6 p 2 nõudeid. Siiski ei ole käesolevas asjas alust järelduseks, et Madruse tänava nimi on halvustava tähendusega KNS § 13 lg 6 p 2 tähenduses. Halvustava tähenduse mõiste ei ole kehtivas õiguses defineeritud. Seega on tegemist määratlemata õigusmõistega, mis nime määramisel tuleb esmalt sisustada haldusorganil ja kohtumenetluses vajadusel kohtul. Ringkonnakohus leiab, et Tartu linn, Kohanimenõukogu ja halduskohus on KNS § 13 lg 6 p 2 rakendamisel põhjendatult lähtunud Madruse tänava nime objektiivsest tähendusest. Nime määramisel ei ole haldusorganil võimalik ette näha uue nime saanud tänaval elavate või maatükke omavate isikute käitumist ja avalikkuse reaktsioone sellele käitumisele. Teiseks seostub avalikkuse võimalik negatiivne reaktsioon just isikute tegevusega, mitte tänavale määratud nimega. Avalikkuses negatiivse hinnangu saanud isikute ring on määratletud isikute seotuse kaudu konkreetse füüsilise objekti – tänavaga ja nende isikute reaktsiooniga nime määramisele, mitte tänavale määratud nimega. Teisisõnu tuleneb negatiivne hinnang isikute tegevusest ega ole tingitud tänavale määratud nime negatiivsest tähendusest. Seega on põhjendatud lähtuda nime tavapärasest tähendusest, mitte võimalikest subjektiivsetest hinnangutest, mis järgnevad nime määramise vaidlustamisele.
29.Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et Madruse tänava nimi objektiivselt ei ole halvustava tähendusega. Seda ei ole väitnud ka kaebaja. Ringkonnakohus nõustub siinjuures vastustajate ja halduskohtu sellekohaste põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega ka selles, et kaebaja esitatud A. Randviiru ekspertiis ei ole asjas ainus võimalik ja määrava tähendusega tõend. Ekspertiisi analüüs toetub anonüümsetele internetikommentaaridele ega kajasta Madruse tänava nime tähendust avalikus inforuumis tervikuna. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks laiendada ekspertiisi järeldusi sedavõrd, et ainuüksi nende põhjal jaatada Madruse tn nime halvustavat tähendust olukorras, kus ei ole teada, kes on internetis avaldatud arvamuste autoriteks või kui suur on arvamust avaldanud isikute arv ja nende jaotuvus sotsiaalsetesse gruppidesse. Ekspertiisist endast nähtub, et A. Randviir on jõudnud järeldusele, et analüüsitud kommentaarid negativiseerivad Madruse tänava elanikke (I kd, tl 142p). On ilmne, et halvustav suhtumine isikutesse ei seondu vahetult mitte tänavale määratud nime, vaid isikute nime määramise vastase tegevuse ja esitatud põhjendustega. Negativiseeritud isikute grupp on seega määratletud küll tänava nime kaudu, kuid puudub alus eeldada, et tänavale teise nime määramine mõjutaks analüüsitud arvamusi neile isikutele positiivses suunas. Seega tänavale teise nime andmine muudaks üksnes negativiseeritud isikute grupi ühist nimetajat, kuid ei parandaks suhtumist neisse isikutesse. Kaebaja ei ole analüüsinud ega välistanud võimalust, et tema väidetud halvustav tähendus kanduks edasi ka tänava igale muule nimele.
30.Ringkonnakohus juhib veelkord tähelepanu sellele, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda endale meelepärase nime määramist vaidlusalusele tänavalõigule. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks tõlgendada KNS § 13 lg 6 p 2 tulenevat keeldu selliselt, et isikul on siiski võimalik saavutada tema poolt sobimatuks peetava tänavanime määramata jätmine või äramuutmine selle kaudu, et oma selgituste ja põhjendustega ise kavandatavat nime halvustades saavutada negatiivsete internetikomentaaride avaldamine ning neile tuginedes asuda väitma nime halvustavat tähendust. Sellise võimaluse möönmisega tunnustataks kaudselt isiku subjektiivset õigust tänava nimele,
mistõttu nime määramise menetluses isikute enda käitumisega kujundatud avaliku arvamuse lugemise halvustavaks KNS § 13 lg 6 p 2 tähenduses oleks vastuolus tänavale nime määramise kui avaliku ülesande olemusega.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane kaebaja väide kaevatava otsuse vastuolust KNS § 13 lg-ga 8, s.o vastuolust keeluga määrata täiesti uus nimi nimeobjekti ajaloolisele tuumikule aja- ja kultuurilooliselt tähtsa ning paikkonnas tuntud nimega nimeobjekti jagunemisel. Viidatud säte ei loo kaebajale subjektiivset õigust. Kuna isikul puudub subjektiivne õigus tänava nimele, siis vastavalt ei saa tal olla ka subjektiivset õigust tänava ajaloolisele nimele. KNS § 13 lg 8 on kehtestatud avalikes huvides ja sellisena on kohanimemäärajale järgimiseks kahtlemata kohustuslik. Võimalik kõrvalekaldumine KNS § 13 lg-st 8 ei saa aga riivata kaebaja õigusi ning tal ei ole võimalik nõuda haldusakti tühistamist väidetava vastuolu tõttu selle normiga. Ringkonnakohus märgib siiski, et norm ei keela mistahes nime panemist tänavale sellele esmakordselt nime määramisel. Lisaks on ilmne, et täitevkomitee 1977. aasta otsusega esmakordselt nimetatud tee ei ole aja- ja kultuurilooliselt tähtis ning paikkonnas tuntud nimega nimeobjekt KNS § 13 lg 8 mõistes, mistõttu ei saa vaidlustatud otsus ka sisuliselt normiga vastuolus olla.
32.S. Vaheri 20. aprilli 2017. a menetlusdokumendi lisana esitatud kaebaja ja kolmandate isikute 2016. aasta detsembris antud kinnitus, et nimena on vastuvõetav Vana-Kvissentali ei mõjuta vaidlustatud otsuste õiguspärasust, kuna on antud ca kümme kuud pärast nime määramise otsuse tegemist. Tartu linn ei saanud selle kinnitusega nime määramise menetluses arvestada. Samal põhjusel ei ole asjakohased menetlusdokumendile lisatud meediakajastuse väljatrükid ja salvestused. Ringkonnakohus ei võta neid asja juurde ja tagastab tõendid kaebajale.
33.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 13. oktoobri 2016. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks ei ole alust. S. Vaheri apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
34.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustajad ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustajate kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.