3-16-875 13. oktoober 2016 Eda Muts Signe Vaheri kaebus Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a otsuse nr 314 ja Kohanimenõukogu 11.04.2016. a vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja – Signe Vaher, esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustajad – Tartu linn, Kohanimenõukogu
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. november 2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a otsusega nr 314 määrati Ülejõe linnaosas Kvissentali tee T21, Lootsi tänav T22, Kvissentali tee T19, Kvissentali tee T9 katastriüksustel Tartu Linnavolikogu 11.06.2009 otsusega nr 516 kehtestatud Kvissentali tee 3, Kvissentali tee 5 ja Kvissentali tee 7 ning nende lähiala detailplaneeringu ja Tartu Linnavolikogu 22.09.1999.a otsusega nr 358 kehtestatud Kvissentali piirkonna detailplaneeringu järgsele tänavale nimeks Madruse tänav.
2.Signe Vaher esitas Kohanimenõukogule vaide Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a otsuse nr 314 kehtetuks tunnistamiseks. Kohanimenõukogu jättis 11.04.2016. a otsusega eelnimetatud vaide rahuldamata.
3.S. Vaher esitas 06.05.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a otsuse nr 314 ja Kohanimenõukogu 11.04.2016. a otsuse tühistamiseks. Kaebuses esitas kaebaja taotlused Eesti Keele Instituudi kaasamiseks ning esialgse õiguskaitse korras Tartu Linnavolikogu 18.02.2016. a otsuse nr 314 täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus rahuldati 16.052016. a kohtumäärusega, samas jättis kohus rahuldamata taotluse Eesti Keele Instituudi kaasamiseks.
Kaebuse esitaja põhjendused
4.Kaebaja ei ole nõus Tartu Linnavolikogu otsuses toodud seisukohaga, nagu oleks Kvissentali tee loodesuunalisel lõigul seni nimetus puudunud ning tegemist on tänava esmakordse nimetamisega. Vaidlusalusele teelõigule on nimi juba määratud 6. mail 1977. a Tartu Linna TSN Täitevkomitee otsusega nr 150. Selles otsuses on tänavale antud nimi kogu selles ulatuses (koos loodesuunalise haruga). Puudub alus eeldata, et otsuses on tänavale nimi antud just ida-läänesuunalisele lõigule ning mitte loodesuunalisele lõigule. Loodesuunaline lõik on ajalooliselt vanem, olulisem ja suurema teekasutusega. Sellepärast on tõenäoline, et täitevkomitee otsuses käsitleti just loodesuunalist lõiku. See oli viinud piirkonna tähtsaima hoone, „Quistenthali“ vabrikuni. Vabriku nime järgi ongi tee ning kogu piirkond saanud enda nime.
5.Kuigi Täitevkomitee otsus on tehtud 39 aastat tagasi, siis ei tähenda see seda, et see oleks oma kehtivuse minetanud. Kaebajale ei ole teada, et nimi oleks kustutatud või tühistatud. Linnavolikogu otsuses on eeltoodut eiratud. Tartu linn on peaaegu 40 aastat tähistanud loodesuunalist teelõiku Kvissentali tee nimega.
6.Kuna tegemist ei ole esmakordse nime määramisega, vaid nime muutmisega, siis tuleb järgida menetlusnõudeid, mis on määratud kohanime muutmisele. Seda tehtud ei ole.
7.Kaebaja nõustub, et hetkel Kvissentali tee järgi määratud aadressid on eksitavad ning aadressiandmete numeratsioon vajab korrastamist. Koha leitavuse tagamiseks on vajalik nii idalääne- kui ka loodesuunalise lõigu nimeline eristamine. Puudub aga mõistlik põhjus, miks tuleks ümber nimetada just loodesuunaline teelõik, kuna see on juba Täitevkomitee otsusega nimetatud. Asjaolu, et loodesuunaline lõik on ajalooliselt vanem ja suurema kasutusega ning et ajalooliselt on just loodesuunalist lõiku nimetatud Kvissentali teeks ning veel enne idaläänesuunalise teelõigu teket, kinnitavad veenvalt, et teenime muutmise korral tuleks muuta just ida-läänesuunalise lõigu nime.
8.Madruse tänava nimi ei ole neutraalne kohanimi. See on tänaseks omandanud halvustava tähenduse, mis Kohanimeseadus (KNS) § 13 lg 6 p 2 alusel välistab Madruse tn nime määramise kohanimeks. Subjektiivne halvustav tähendus on Madruse tn nimel tänaseks vaieldamatult olemas. Meedias loodud ning internetikommentaarides kinnistatud kuvandi pinnalt on Madruse tänava elanik justkui ülbe ja üleolev primitiivne tõusik, mis on vaieldamatul halvustava tähendusega. Tänavanime halvustav tähendus nähtub selgelt ka Tartu linna käitumisest senise haldusmenetluse vältel. Madruse tänava tänavanime määramine kinnistaks sellist halvustavat kuvandit veelgi, mistõttu vastava nime määramine KNS § 13 lg 6 p 2 alusel on välistatud. Tartu linna vastuväited
9.Tartu linn vastustajana vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Olenemata sellest, kas tegemist on vaidlusalusele tänavale esmakordselt nime määramisega või nime muutmisega, ei ole kaebajal subjektiivset õigust konkreetsele tänavanimele. Seega pole oluline, mida ja kuidas 1866 aastal nimetati või kui intensiivselt vaidlusalust teed möödunud sajandil kasutati, vaid asjaolu, kas otsuse tegemisel on vastustaja teinud menetlusvigu ja kas need vead rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi.
10.Vastustaja jääb seisukohale, et vaidlusalusele loodesuunalisele teeharule ei ole varasemalt nime määratud. Ka 1977 aasta täitevkomitee otsusega ei määratud vaidlusalusele teeharule nime, mistõttu oli põhjendatud sellele teeharule esmakordse nimemääramise menetluse läbiviimine. Täitevkomitee otsusega määrati tänavanimi lõigule, mis kulges Jõgeva maanteest sirgjooneliselt Emajõeni, mis oli ajalooliselt vanem ja suurema teekasutusega. Loodesuunalisel harul senini nimetus puudus ja tegemist on tänava esmakordse nimetamisega. Erinevate pikkustega teeharude ääres/otsas paiknevad katastriüksused on siiani saanud aadressi lähima põhitänava järgi. Katastriüksuste numeratsioon on kujunenud ebaloogiliseks ning aadresside korrastamise eelduseks on antud juhul loodesuunalisele tänavale nimetuse andmine.
11.Väär on kaebaja väide, et Tartu linn on loodesuunalist lõiku tähistanud juba 40 aastat Kvissentali tee nimega. Vastustaja on selgitanud, miks loodesuunalise teeharu ääres paiknevad katastriüksused kannavad Kvissentali tee aadressi (aadressiandmed on korrastamata), kuid sellest ei saa teha järeldust, et vastustaja on loodesuunalisele tänavaharule nime määranud. Vastustaja ei ole tänavaharule nime määranud ning katastriüksused kannavad aadressi lähima põhitänava järgi. Tulenevalt asjaolust, et tegemist on areneva elamupiirkonnaga ning kehtivate planeeringute rakendumisel ei ole tegemist enam tupiktänavaga, siis on vajalik vaidlusalusele teeharule nime määramine kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
12.Madruse tänava nimi ei ole omandanud halvustavat tähendust KNS § 13 lg 6 mõttes. Üldteada on asjaolu, et kommentaariumites halvustatakse üldjuhul kõike ja kõiki, olenemata kommenteeritavas artiklis toodule.
13.Loodesuunalisel teelõigul olevate kinnistute omanikud on olnud nimemuutmisesse kaasatud ning neil on olnud olemas võimalus omapoolse nime ettepaneku tegemiseks. Kaasatud isikud ei ole aga teinud ühtegi nimeettepanekut vaidlusalusele teelõigule ning on korduvalt märkinud, et nad ei ole nõus vaidlusalusele teelõigule uue nime määramisega ning jäävad seisukohale, et vaidlusalune teelõik saab kanda vaid „Kvissentali tee“ nime. Kuivõrd personaalselt kaasatud isikud ei ole teinud ühtegi nimeettepanekut ning linnavalitsus esitas volikogule otsustamiseks kaks tänavanime (Uus-Kvissentali ja Madruse), siis otsustas iga volikogu liige, lähtudes südametunnistusest, millised esitatud nime poolt hääletada. Ehkki kaebajale ei pruugi volikogu poolt määratud nimi vaidlusalusele tänavalõigule meeldida, ei muuda see volikogu otsust õigusvastaseks. Kohanimenõukogu vastuväited
14.Kohanimenõukogu võrdles erinevaid ajaloolisi kaarte, ning leidis, et kaartidel kujutatu ei anna alust asuda seisukohale, nagu oleks vaidlusalusele teelõigule varasemalt nimi määratud. Vaid üks geoportaalis kättesaadavatest kaartidest, so kaebaja väljatoodud kaart, kujutas loodesuunalist lõiku suuremana sirgjooneliselt jõeni viivast tänavast. Ülejäänud kaardid näitasid olulisema teena otse jõeni viivat tänavat.
15.Ühestki dokumendist ei nähtu, et vaidlusalusele teelõigule oleks varasemalt nimi määratud. Tõenäoliselt on teelõiguga külgnevad kinnistud saanud aadressi lähima põhitänava kaudu. Selline on olnud Eestis pikaajaliselt väljakujunenud praktika ning üldine arusaam. Hõreasustusega piirkonnas oli tööstusettevõte oluline kohaobjekt, vabriku nimi oligi aadress ning sinna viiv tee oli juurdesõidutee, mitte tänav. Paaris-paarituteks majanumbriteks jaotamine üks ühel, teine teisel pool tänavat on üldaktsepteeritav norm, Euroopas levinud tava.
16.Seda, milline nimi on halvustav või labane, ei määra kohanimemääraja mitte subjektiivsete (iga isiku isiklik arvamuse), vaid objektiivsete (erapooletute) asjaolude alusel. Madrus on teadatuntud ja pika ajalooga ametikoht laevanduses, mis ei oma erapooletult ehk objektiivselt mõistetuna halvustavat tähendust. Elanikel ei ole subjektiivseid õigusi kohanimedele, ega ka konkreetsetele tänavanimedele. Kohanimenõukogu on otsuses välja toonud ka asjaolu, et kaebaja ei ole nõustunud ühegi muu nimega ega pakkunud ise välja ühtegi muud nime. Kohanimenõukogu palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtu otsus ja põhjendused
17.Signe Vaheri poolt on vaidlustatud Tartu Linnavolikogu 18.02.2016 otsus, millega määrati Tartu linna Ülejõe linnaosas Kvissentali piirkonnas Kvissentali tee loodesuunalisele teeharule tänava nimeks Madruse tänav. Otsuse kohaselt toimus sellele teeharule nime esmakordne määramine. Kaebaja on vaidlustanud volikogu otsuse, asudes seisukohale, et nimetatud Kvissentali tee loodesuunaline haru kandis juba varasemalt Kvissentali tee nime ja vaidlustatud otsuse puhul ei ole tegemist teele esmakordse nime määramisega, vaid nime muutmisega, mis näeb ette erineva menetluskorra. Samuti on kaebaja seisukohal, et Madruse tänava nime puhul ei ole tegemist neutraalse tänavanimega, vaid see on omandanud halvustava tähenduse.
18.Kohanimede, kaasa arvatud tänava nimede, määramist ja kasutamist ning selle üle järelevalve teostamist reguleerib Kohanimeseadus (KNS). KNS § 4 lg 1 p 4 kohaselt peab kohanimi olema määratud ka olemasolevatele ja planeeritud tänavatele ja teedele. Kohanime panek ametliku nimeta nimeobjektile on KNS § 3 lg 7 järgi kohanime määramine. Vaidlust kohtumenetluses kaebaja kaebeõiguses ei ole.
19.Selles, et Kvissentali tee tänava numeratsioon vajas korrastamist, vaidlust ei ole. Kaebaja on ise tunnistanud, et hetkel Kvissentali tee järgi määratud aadressid on eksitavad ning aadressandmete numeratsioon vajab vaieldamatult korrastamist. Küsimus on aga selles, kas senine Kvissentali tee nimetus hõlmas just selle loodesuunalist haru. Kaebaja leiab, et loodesuunaline haru oli ajalooliselt varasem ja ka suurema teekasutusega peatänav võrreldes hiljem rajatud ning vähemolulise ida-läänesuunalise teelõiguga.
20.Kohus on seisukohal, et küsimuse, millise tee osas oli varasemalt nimi määratud ja millise osas mitte, on määrav Tartu Linna TSN Täitevkomitee 06. mai 1977 otsus nr 150 „Tänavate nimetamisest ja majavalduste numbrite kinnitamisest seoses Tartu linna administratiivpiiri kinnitamisega“, millest on õiguspäraselt lähtutud ka vaidlusaluses otsuses (tlk.102-111). Nimetatud täitevkomitee otsuse punktis 4 (tlk.110) on endise Aruküla territooriumil asuv teelõik Jõgeva maanteest kuni Emajõeni nimetatud Kvissentali teeks ja kinnitatud majavalduste (kokku 6 majavaldust) numbrid. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid, on seisukohal, et teelõik, mida täitevkomitee 1977 otsuses nimetati Kvissentali teeks, sai olla teelõik, mis ulatus sirgjooneliselt Jõgeva maanteelt otse Emajõeni. Kuigi nimetatud 1977 a otsuse juures vastav kaart puudub, vähemalt ei ole menetlusosalised seda kohtule esitanud, nähtub muudest esitatud kaartidest, et 1977 aastal oli olemas teelõik, mis ulatus otse Jõgeva maanteelt Emajõeni. Kohus peab usutavaks, et juhul kui täitevkomitee oleks 1977 aastal nimetanud Kvissentali teeks mitte sirge teelõigu, vaid sel ajal olemasoleva loodesuunalise teeharu, oleks see ka otsuses märgitud. Täitevkomitee otsuses ei ole märgitud, et Kvissentali teeks nimetatakse teelõiku Jõgeva maanteest kuni Kvissentali masinatehaseni, mille olulisust kaebaja välja toob. Esitatud andmete
järgi anti nimi põhitänavale, selle kõrvalharude ääres olevad maavaldused nimetati põhitänava järgi. Eelnevat seisukohta toetab Kohanimenõukogu vaideotsuses toodud analüüs Kvissentali tee aadresside numeratsiooni osas. Nimelt aadressiandmete ajaloo uurijate selgituste kohaselt anti Liivimaa kubermangus paaritud numbrid paremal pool tänavat asuvatele majadele ja paarisnumbrid vasakul pool tänavat asuvatele majadele. Ka sellest põhimõttest tulenevalt sai 1977 aastal teelõiguks, mille nimeks määrati Kvissentali tee, olla sirge teelõik Jõgeva maanteest ehk Aruküla teest kuni Emajõeni. Seega puudub alus järeldada, et täitevkomitee 1977 aasta otsusega nimetati Kvissentali teeks selle loodesuunaline haru. Asjaolu, et 1977 aastal oli loodesuunaline haru olemas ja selle ääres asusid mõned krundid, ei tähenda, et ilmselt (kaebaja väljend) hõlmas täitevkomitee otsus ka selle haru, antud juhul just loodesuunalist haru.
21.Kohus on seisukohal, et asjaolud, milline teelõik oli olemas varem või millise kasutusintensiivsusega on üks või teine teelõik ajalooliselt olnud, ei tõenda, et 1977 a otsusega anti Kvissentali tee nimi just loodesuunalisele teeharule. Kaebaja on kaebuses ka ise märkinud, et kuna 19. sajandi kaardil on loodesuunaline teelõik tähistatud peatänavana, siis on sellest lähtuvalt tõenäoline, et ka 100 aastat hiljem täitevkomitee otsuse vastuvõtmise ajal käsitleti loodesuunalist lõiku peateena. Selline otsitud tõenäosus ei saa kuidagi tõendada, et 1977 aasta otsusega anti tänava nimi loodesuunalisele harule. Seda enam, et näiteks kaebaja enda poolt esitatud Eesti Maaülikooli dotsendi poolt koostatud kaardimaterjali analüüsi juurde lisatud 1977 a. topograafilise kaarti järgi oli just sirge teelõik Aruküla teest kuni Emajõeni kõvakattega tee ja selle loodesuunaline haru külavahetee ehk väiksema teekasutusega kui idaläänesuunaline teelõik (tlk.136 pöördel). Sama näitab ka 1986. a ajalooline NL topograafiline kaart (tlk.137). Seega tuleb nõustuda Kohanimenõukogu seisukohaga, et selliste ajalooliste kaartide alusel ei ole võimalik üheselt järeldada, milline tee oli varasem või suurema tähtsuse ja suurema kasutusega tee. Samas ei saa ka selliste asjaolude pinnalt kuidagi järeldada, et 1977 aasta täitevkomitee otsusega anti Kvissentali tee nimetus ka selle tänava loodesuunalisele harule. Kohus on seisukohal, et nii Tartu linn kui vaideotsuse teinud Kohanimenõukogu on asunud õiguspärasele seisukohale, et vaidlusalusele Kvissentali tee loodesuunalisele harule ei ole varasemalt nime määratud. Seega on tegemist teelõigule nime esmakordse määramisega.
22.Teise asjaoluna on kaebaja volikogu otsuse tühistamise alusena välja toonud, et Madruse tänava nimetus ei ole neutraalne kohanimi, vaid see on tänaseks omandanud halvustava tähenduse KNS § 13 lg 6 p 2 tähenduses. Nii on kaebaja märkinud, et meedias loodud ning internetikommentaarides on kinnistunud kuvand justkui oleks Madruse tänava elanik ülbe ja üleolev primitiivne tõusik ning selle tänavanime määramine kinnistaks sellist halvustavat kuvandit veelgi.
23.KNS § 13 lg 6 p 2 sätestab, et kohanime määramisel tuleb välistada kohanime labast või halvustavat tähendust. Kohus on seisukohal, et madruse nimel ei ole ei ajalooliselt ega selle sõna tähenduses halvustavat tähendust. Nagu Kohanimenõukogu on märkinud, on madrus ametikoht laevanduses, mis ei oma objektiivselt mõistetuna halvustavat tähendust. Samas ka kaebaja ei väida, et madrus nimena ise oleks halvustav, vaid seda, et see on saanud halvustava tähenduse selle nime tänavale andmise menetluse käigus. Kohanimenõukogu selgituste kohaselt on Eestis kolm madruse nimelist tänavat, ning puudub teave, et nendes linnades oleks tekkinud küsimust nime sobivuse või halvustavat suhtumist tänava elanike suhtes. Vaidlusalusele tänavale nime andmisel on Tartu linn selle piirkonna tänavatele nimede andmisel lähtunud sarjaviisilisest nime andmisest. Eelnevalt on määratud selle piirkonna tänavatele mitmeid laevandusega seotud tänavanimed (Kapteni, Pootsmani, Lootsi,
Tüürimehe). Madrus on samuti laevandusega seotud ametikoht. Asjaolu, et madruse nimetus on tänavale nime andmise ja selle vaidlustamise protsessis kaebaja hinnangul saanud halvustava tähenduse, ei tähenda, et madruse nimel endal oleks halvustav tähendus. Ka on kaebuse põhjenduste järgi saanud halvustavad hinnangud selle tänavalõigu elanikud, mitte madruse nimi. Seda kinnitab ka kaebaja poolt dokumentaalse tõendina esitatud Tartu ülikooli semiootikaosakonna töötaja A. Randviiru ekspertiisarvamus (tlk.138-143). Et just Tartu linnas tänavale Madruse nime andmisel on selle omistatud teatud negatiivne kuvand, on tingitud vaidlusest endast, sellest, et loodesuunalise haru elanikud ei olnud nõus sellise nime määramisest. Suure tõenäosusega oleks netikommentaarides saanud halvustava suhtumise iga avalikkuse ette jõudnud nime vaidlustamine. Negatiivsete ja tänava elanikke halvustavate netikommentaaride esitamist ei välista ka see, kui tänavale antakse Madruse nime asemel mõni teine nimi. Eelneva alusel on kohus seisukohal, et kuna Madruse nimi ei ole vastuolus KNS § 13 lg 6 p 2 nõuetele, ehk tegemist ei ole kohanime labase või halvustava tähendusega, siis puudub selle põhjusel ka alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks.
24.Tänavale nime määramise õigus ühe omavalitsusüksuse territooriumile ulatuvale nimeobjektile on kohalikul omavalitsusel. Kohanimevaliku nõuded sätestab KNS § 13, mille lõigetes 1 ja 2 on toodud eelistused, millega tuleks nime määrajal arvestada. Seega on kohanime määramisel kohalikul omavalitsusel lai otsustusõigus, välistades ainult nimede paneku KNS § 13 lg 6 toodud alustel. Seejuures on kohalikud elanikud olnud kohanime määramise menetlusse kaasatud ning neil oli vajaduse korral võimalus oma seisukohad esitada. Nii on kohtule esitatud koopiad 15.10.2015 saadetud teavituskirjadest, mis linn on tänavanime andmisega puudutatud isikutele saatnud (tlk.53-75). Nendes kirjades on isikuid teavitatud tänavale nime määramise menetluse läbiviimisest ning võimalusest esitada omapoolseid nime ettepanekuid. Vastustaja kinnitusel kaasatud isikud ei teinud ühtegi nimeettepanekut, vaid on olnud seisukohal, et vaidlusalune teelõik saab kanda ainult Kvissentali tee nime. Õigusaktid ei kohusta tänavanimede määramise menetluses saatma puudutatud isikutele volikogu otsuse eelnõud. Lisaks selgub, et linnavalitsus esitas volikogule kaks tänavanime varianti: Madruse ja UusKvisssental, küsides eelnevalt Kohanimenõukogult seisukohta nimede sobivuse osas sellesse piirkonda. Volikogu, kellel on pädevus nime määramisel, on otsustanud määrata loodesuunalisele tänavale nimeks Madruse tänav. See on olnud pädeva organi, see on linnavolikogu otsus, mille valiku otstarbekusse kohus sekkuda ei saa. Kohtu kontroll kohaliku omavalitsuse poolt kaalutlusõiguse alusel antud aktide õiguspärasuse üle on piiratud. Tänavale nime määramisel kohus mõlema menetlusosalise menetluses menetlusvigu kindlaks ei teinud. Vaidlustatud volikogu otsus on kooskõlas KNS § 6 lg-s 2 toodud õigusaktile esitatud nõuetele, samuti haldusmenetluse seadustikust tulenevatele vormi- ja sisunõuetele. Eelneva alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud (riigilõiv 30,0 eurot ja õigusabikulud 4004,80 ja tõendite kogumise kulud 3480,0 eurot) summas 7514,80 eurot tema enda kanda. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka hinnata kulude seost kohtumenetlusega. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlusi esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.