Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
26. oktoober 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-14790
Tsiviilasi
O.G. kohustustest vabastamise menetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Jüri Puust Vastustaja (võlgnik/usaldusisik): O.G. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Puudutatud isik (võlausaldaja): AS SEB Pank (rk: 10004252), esindaja Valentina Nefjodova
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 2. septembri 2016 määrus muutmata. Jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohtus Swedbank AS kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ca 480 eurot on pigem sümboolne ning seetõttu puudub PankrS § 175 lg 1 p 11 kohaldamise vajalik eeldus. Kohus möönis, et võlgniku tervislik seisund (60% töövõimekaotus, krooniline südamepuudulikkus) võib mõjutada võlgniku töötamisvõimalusi ja võimekust, kuid kohtul ei ole veendumust, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, järgimaks võlausaldajate huve. Tervisetõenditest ei tulene, millise töö tegemine on võlgnikule vastunäidustatud ja millise koormusega tööd võib võlgnik teha. Tõenditest ei nähtu, et võlgnik saab töötada ainult raamatupidajana ja mitte üle kahe tunni päevas. Võlgnik on operatsiooni ootel, pärast mida võib eelduslikult tema tervislik seisund paraneda. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole tööd otsinud, vaid töötas töökohal, mis tal on olnud 20 aastat ja tervislikku seisundit arvestades veerand koormusega (2 tundi päevas). Kohus ei pidanud põhjendatuks Swedbank AS taotlust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks viimase kohustuste rikkumise tõttu. Kohtul on kahtlusi võlgniku väidete usutavuses, kuid puudub veendumus tema kohustuste rikkumise süülisuses ja tegeliku majandusliku olukorra tahtlikus varjamises. Riigikohus on selgitanud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (3-2-1-46-13, p 11; 3-2-1-19-16, p 14).
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole võlgnik PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik ei ole rikkunud võlausaldajate huve, vaid vastupidi, on tasunud võlausaldajatele võlga. Võlgnik ei varja oma sissetulekuid ja on esitanud korrektselt aruandeid. Võlgniku rahalised ning ka töötamise võimalused on väga piiratud; 2) kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta ning seega menetlust lõpetada. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-19-16 (p 14). PankrS § 175 lg 5 rakendamisel on tegemist kohtu kaalutlusotsusega ning selle vaidlustamiseks puudub võlausaldajal õiguslik alus; 3) töötab võlgnik töölepingu alusel XXX OÜ-s. Tegemist on väikese raamatupidamisettevõttega, mille sissetulekud on väikesed. Kuna võlgnik on 60% ulatuses töövõimetu, siis 40%-line tööaeg on 16 tundi nädalas ehk maksimaalselt 3,2 tundi päevas. Nimetatud aja sisse käib ka puhkeaeg. Perearst on näinud võlgnikule ette töörežiimi 10 tundi nädalas, s.o 2 tundi päevas. Pärast südameoperatsiooni on võlgnik pikemat aega töövõimetu ja töövõimetuse protsent tõuseb minimaalselt 80%-le.
hindama, kas esinevad küllaldased alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks või mitte. Maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel esitatud tõendeid ja asjaolusid hinnanud ning põhjendatult leidnud, et puuduvad alused kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus seejuures diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub ka alus määruskaebuse rahuldamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.