lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-13896/12

Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-13896/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 153 lg 2Korteriomandi enampakkumise erisusedTMS § 28 lg 2, 3Ruumide, maatüki ja võlgniku läbiotsimineTsMS § 477 lg 4Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 142 lg 1Kinnisasja arestiminePSJKS § 9 lg 1TMS § 145 lg 1Keelumärke kandmine kinnistusraamatusseTMS § 150Sundenampakkumise eseTMS § 78Avalik enampakkumine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-13896/11Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.10.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-15740/108Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.11.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-13896

Tsiviilasi

Kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvale kinnistule ja selles asuvatesse ruumidesse sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Helve Annoki määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja: Helve Annok (isikukood: XXXXXXXXX); volitatud esindaja Aivo Annok

esindajad

Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

Jätta Helve Annoki määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. septembri 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TMS § 84 lg 21Enampakkumisest teatamine
TMS § 85Õigus tutvuda müüdavate asjadega
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 478 lg 4Hagita menetluses tehtav määrus ja selle jõustumine
TsMS § 479 lg 2Määruse teatavakstegemine
1.Kohtutäitur Jane Rumjantseva (avaldaja) esitas 15. septembril 2016 avalduse Helve Annokile (võlgnik) kuuluvale territooriumile ja võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks ja seal viibimiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri juures täitmisel võlgniku suhtes sissenõudja Ülo Annoki avalduse ja Tartu Maakohtu 7. mai 2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-01-150 alusel algatatud täitemenetlus rahalise hüvitise sissenõudmiseks täiteasjas nr 189/2008/395. Koos kohtutäituri tasu ja täitekuludega on võlgnikul rahuldamata nõudeid ligi 30 000 euro ulatuses. Kuivõrd täituri poolt eelnevalt teostatud toimingud ei andnud tulemusi, on tekkinud vajadus pöörata nõude täitmine võlgnikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXX. Selle arestimiseks, s.o üleskirjutamiseks, hindamiseks ning piltide tegemiseks, on vaja pääseda kinnisasjale ja sellel asuvasse elamusse. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ela võlgnik nimetatud aadressil ning kinnisasja valdab kolmas isik. Kohtutäituril on kahtlus, et kolmas isik võib keelduda täiturit kinnisasjale ja ruumidesse lubamast.
2.Maakohus on telefoni teel ära kuulanud võlgniku, kellel ei ole vastuväiteid sellele, et täitur kinnistule läheb ja selle üle vaatab. Võlgnik elab mujal. Müüki mineval kinnistul elab võlgniku poja pere, kellega võlgnik ei suhtle. Võlgnik ei tea poja pere suhtumist täituri viibimisse kinnistul.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Maakohus rahuldas 15. septembri 2016 määrusega avalduse ja andis avaldajale täiteasja nr 189/2008/395 raames loa siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad) võlgikule kuuluvale kinnisasjale aadressil XXXXXXX ning viibida kinnistul ja selles asuvates ruumides. Maakohus andis nimetatud loa kuni 15. jaanuarini 2017. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 näeb ette, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja TMS § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku kinnistule selle hindamiseks ja arestimistoimingu läbiviimiseks, samuti kinnistul asuvas hoones olevate ruumide ülevaatamiseks. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh manukad). Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Maakohus jättis

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt lühendada loa kehtivust 15 päevale alates kohtumääruse jõustumisest. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja tagada määruskaebus ja peatada vaidlustatud määruse täitmine määruskaebuse läbivaatamise ajaks. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui ei toimetanud võlgnikule kätte kohtutäituri poolt esitatud avaldust. Seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik aru saada, mida tegelikult kohtutäitur saada soovib. Maakohus küll helistas võlgnikule, kuid ei selgitanud avalduse sisu, võlgniku õigusi ega kohustusi. TsMS § 479 lg 2 järgi hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse. Kohus toimetas määruse kätte võlgnikule, ehkki tema õigusi millegagi ei kitsendatud. Vaidlustatud määrusega kitsendas maakohus puudutatud isikute õigusi ehkki need isikud olid puudutatud isikutena menetlusse kaasamata. Maakohus ei edastanud puudutatud isikutele vaidlusalust määrust. Kohaldatud TMS § 28 lg-te 1–3 alusel saanuks maakohus vaidlustatud kohtumääruse teha üksnes siis, kui kohtutäitur taotlenuks puudutatud isikute otseses valduses oleva kinnistu ja elamu läbiotsimist. Kuna kohtutäitur ei ole soovinud läbiotsimist teha, pidanuks maakohus jätma avalduse rahuldamata. TMS § 28 lg 2 tuleb jätta kohaldamata ja kohtul tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. TMS § 28 lg 2 on maakohtu tõlgendatud kujul vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26. Maakohus andis loa sisenemiseks puudutatud isikute elu- ja tegevuskohta väga pika aja, s.o 4 kuu jooksul, võimalike ostjate, manukate või ükskõik kellega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta on andnud loa nii pikaks ajaks, s.o kuni 15. jaanuarini 2017. Maakohtu poolt valitud abinõu ei ole vajalik, sobiv ega mõõdukas puudutatud isikute eraelu puutumatuse riiveks. Vaidlusalusel kinnistul elab ka alaealine laps. TMS § 28 lg 2 alusel ei või kohus anda loa kolmandate isikute otseses valduses (elukoht) ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on vajalik võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna kindlaksmääramiseks. Samuti ei või loa anda ka võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil ruumidest fotode tegemiseks. TMS § 28 lg 2 ei näe ette, et võlgniku ruume, mis on kolmandate isikute otseses valduses ja elukohaks, tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida nende tahte vastaselt ning tehtud fotosid avaldada. Eraelu puutumatuse põhiõiguse riivet ei saa põhjendada ka TMS § 84 lg 21 kolmanda lausega, mille järgi avaldab kohtutäitur interneti-kuulutuses fotod kinnisasjast. Kinnistut on võimalik fotografeerida ka nii, et kinnistule ei siseneta. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole antud kohtutäiturile luba võlgniku kinnisasjal ega ka seal olevas elamus ja selle eluruumides, filmida ega ka fotografeerida. Luba anti vaid sisenemiseks ja kinnistu ülevaatamiseks.
21.septembril 2016 sisenesid puudutatud isikute eluruumi kohtutäitur koos manuka ja kahe politseinikuga, kuigi puudutatud isikute suhtes ei ole algatatud täitemenetlust. Kohtutäituri ja politseinike omavoli oli lubamatu.

MENETLUS MAAKOHTUS

5.Maakohus jättis 22. septembri 2016 määrusega võlgniku avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, s.o vaidlustatud määruse täitmise peatamiseks määruskaebuse läbivaatamise ajaks, rahuldamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6.Kohtutäitur vaidleb võlgniku määruskaebusele 15. septembri 2016 määruse peale vastu. Vastuse kohaselt viis kohtutäitur 21. septembril 2016 koostöös politseiametnikega Tartu Maakohtu 15. septembri 2016 määruse alusel täitetoiminguna läbi kinnisasja arestimise võlgnikule kuuluval kinnisasjal aadressil XXXXXX. Maakohus on määruse tegemisel lähtunud kehtivast seadusest. Seadusandja on ette näinud põhiseadusega tagatud põhiõiguse riive ja selle vastavalt seadustanud. Järelikult on selline riive põhiseadusega kooskõlas ja kolmandatele isikutele langeb sellise iseloomuga toimingu läbiviimise talumiskohustus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks.
8.Kohtutäituri avaldusest selgub üheselt, et täitur taotles luba võlgnikule kuuluvae kinnistule sisenemiseks, et viia läbi enampakkumiseks vajalikke toiminguid. Enampakkumise läbiviimine eeldab kinnisasja arestimist (TMS § 142), enampakkumise kohta kuulutuse avaldamist (TMS § 153) ning enampakkumise läbiviimist (TMS § 150 jj koosmõjus TMS § 78 jj). TMS §-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Arestitud kinnisasja müük täitemenetluses toimub üldreeglina enampakkumise teel. TMS § 153 lg 2 viimase lause kohaselt tuleb enampakkumise interneti-kuulutuses avaldada ka fotod kinnisasjast. TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu
29.detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 3. oktoobri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh ka viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). TMS § 28 eesmärgiks ei saa lugeda võlgniku ruumidesse sisenemise reguleerimist üksnes ruumide või isiku füüsiliseks läbiotsimiseks. Olulisemaks tuleb pidada täitemenetluse eesmärki: sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku õigustatud huvidega (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 13). TMS

§ 28 lg 3 kohaselt peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Maakohtu poolt antud luba kinnisasjale sisenemiseks ning sellel viibimiseks hõlmas mh ka enampakkumise läbiviimiseks kõikide toimingute tegemist.

9.Asjakohatu on võlgniku viide TsMS § 477 lg 4 rikkumisele. Maakohus ei ole isiku ärakuulamise kohustust rikkunud. TsMS § 477 lg 4 kolmanda lause kohaselt võib isiku ära kuulata mh telefonitsi. Võlgnik ei eita, et maakohtu ametnik on võlgnikule helistanud ning kohtutäituri avalduse osas seisukoha küsinud. Sellest tulenevalt ei vasta tegelikkusele ka võlgniku väited, et talle ei ole tutvustatud kohtutäituri avalduse sisu. Puudub vaidlus, et avalduse sisu on võlgnikule suuliselt tutvustatud. Võlgnik ei ole määruskaebuses sellele vastuväiteid esitanud, et kohtutäitur kinnistule siseneb. Sellest tulenevalt on võlgniku määruskaebuse väide, et maakohus ei ole talle avalduse sisu selgitanud, otsitud ning tõendamata.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt määratud aeg neli kuud ebamõistlikult pikk. Ringkonnakohus märgib, et asja arestimise järel on kohtutäituril kohustus saata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (TMS § 145 lg 1). Seejärel avaldab kohtutäitur enampakkumise kuulutuse ja enampakkumise teate ning kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva. Sellest tulenevalt ei ole võimalik teostada enampakkumise läbiviimiseks vajalikud toimingud võlgniku poolt taotletud aja, s.o 15 päeva jooksul.
11.Määruskaebuses palus võlgnik jätta TMS § 28 lg 2 kohaldamata ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. Kuivõrd põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise põhjenduseks on määruskaebuse kohaselt võlgnikule kuuluval kinnistul osavõtvate isikute, s.o kolmandate isikute eraelu puutumatuse õiguse riive, ei hinda ringkonnakohus võimalikku vastuolu PS §-ga 26. Võlgniku kinnitusel ta ei ela vaidlusalusel kinnisasjal, ning kinnisasjale kohtutäituri poolt sisenemisel ei toimu võlgniku eraelu õiguste riivet. TMS § 28 lg ei ole 2 antud juhul asjassepuutuv õigusnorm, mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust põhiseadusele.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võlgnikku on esindanud määruskaebuse menetluses võlgniku poeg ning kohtutäitur on esitanud vastuse määruskaebusele ise. Kohus jätab võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Eelduslikult ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud, v.a määruskaebuselt tasutud riigilõiv ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja