lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnad
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-26-1915/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1915/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

15.07.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1915

Haldusasi

J.P esialgse õiguskaitse taotlus vaidemenetluse ajal (ravimite väljastamine ja kambri- terminal)

Menetlusosalised

Kaebaja – J.P Vastustajad – Tallinna Vangla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse J.P määruskaebus haldusasjas nr 3-261915 tehtud Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 peale.
2.Jätta J.P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Halduskohtusse saabus 26.06.2026 J.P avaldus (täiendatud 01.07.2026 ja 05.07.2026) selle kohta, et Tallinna Vangla ametnikud ei ole andnud kaebajale alates 25.06.2026 arsti määratud tablette. Kaebaja väitel on Tallinna Vangla ametnikud ja arstid valetajad. Kaebaja palub kohut kohustada Tallinna Vanglat andma talle hommikuti tabletid, nagu määras arst. Samuti palub kaebaja kohustada Tallinna Vanglat remontima enda kambri selektori – kaebaja ei saa helistada valveruumi, lülitada raadiot ega punast häirenuppu. Kaebaja viitab ka esialgse õiguskaitse taotlemisele ning palub enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna kaebajal ei ole raha.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Tallinna Vangla selgitas 01.07.2026 vastuses järgmist.

Kaebaja on esitanud seoses ravimite väidetava mitteandmisega Tallinna Vanglale pöördumise, mis on registreeritud 26.06.2026 märgukirjana. Lisaks on registreeritud 30.06.2026 kaebaja

3-26-1915 kahjunõue, mis puudutab kinnipidamise tingimusi ning ravimite mitteväljastamist 25.06.2026 ja 26.06.2026. Kumbagi pöördumist ei ole tänaseks vangla poolt lahendatud, sh ei ole tehtud menetluslikku otsust, kas 26.06.2026 pöördumine võib olla sisult vaie. Tallinna vangla esitas kohtule 29.06.2026 tehtud fotod kaebaja ravimipinalist. Sellest nähtuvalt on selleks kuupäevaks ravimipinal tervishoiuteenuse osutaja poolt komplekteeritud. Pinali pildist võib ka järeldada, et esmaspäeva hommikused ravimid on pinalist võetud. Kohtunõude täitmise piiratud aja jooksul ei ole vangla kontrollinud, kas tervishoiutöötaja üldse võis olla viidatud hommikuteks ravimit pinalisse pannud. Mis puudutab kambriterminali mittekorrasolekut (kaebaja kasutatud termin selektor), siis saades mittetöötamisest teada, anti info edasi hooldajale ning vanglale teadaolevalt 30.06.2026 sai hooldaja selle korrastatud.

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) vastas 03.07.2026 kohtunõudele ja selgitas, et ravimipinal on kaebajale komplekteeritud 15.06.2026 perioodiks 22.–28.06.2026 ja väljastatud ehk ravimipinal on antud üle vanglale ravimite väljastamiseks kinnipeetavale.

Tallinna Halduskohus tagastas 07.07.2026 määrusega J.P kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja on esitanud kohtule kohustamiskaebuse, s.o paludes Tallinna Vangla kohustamist väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist remontima kaebaja kambriterminal / selektor. Tallinna Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida kohustamisnõue eesmärki. Kohustamisnõude rahuldamine tähendaks vastustaja kohustuse tuvastamist, selleks puudub aga vajadus, kui Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda vastavaid kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest / on need täitnud. Olukorras, kus Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest, puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus kohustamisnõude tagamiseks (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.07.2026 määrusega J.P 07.07.2026 määruskaebuse, tühistas halduskohtu 07.07.2026 määruse ning saatis esialgse õiguskaitse taotluse menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on J.P esitanud 26.06.2026 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (hiljem täiendatud) Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada talle esialgse õiguskaitse korras arsti määratud tabletid ning remontida kambri terminal / selektor. Asjas ei ole esitatud kohustamiskaebust (HKMS § 37 lg 2 p 2). Kaebaja on esitanud 26.06.2026 ja 29.06.2026 pöördumised Tallinna Vanglale, milles on viidanud temale 25.06.2026 ja 25.06.2026 väljastamata jäetud ravimitele ning mittetöötavale (remonti vajavale) kambriterminal / selektorile. Vangla on kinnitanud, et vaidemenetlus nende pöördumiste osas on pooleli. Seega oli tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, mis esitati halduskohtule kohustusliku kohtueelse menetluse ajal. Eelneva tõttu on halduskohus ennatlikult tagastanud kaebuse, mida pole kohtule esitatudki. Seaduse kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ja selle tasumist tuleb kohtul kontrollida kohe esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kaebaja 26.06.2026 taotlusest nähtuvalt on ta taotlenud riigilõivu tasumisest vabastamist. Seda taotlust halduskohus lahendanud ei ole. Kui esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on tasumata seaduses ettenähtud riigilõiv, peab kohus nõudma puuduse kõrvaldamist ja riigilõivu tasumist või menetlusabi taotluse esitamise puhul selle esmalt lahendama. Seetõttu oli täitmata esialgse õiguskaitse taotluse menetluslik lubatavuse eeldus ja halduskohus lahendas ka esialgse õiguskaitse taotluse ennatlikult.

Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2026 määrusega J.P taotluse esialgse õiguskaitse taotluse eest riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja 2(5)

3-26-1915 taotluse käiguta, määrates kaebajale tähtaja riigilõivu 20 eurot tasumiseks (resolutsiooni p 3). HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg-test 1–3 tuleneb, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus võttis kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemist (k-raha) asja toimikusse väljavõtte J.P rahaliste liikumiste kohta alates 26.02.2026. Väljavõttest järeldub, et kaebaja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu tasuda riigilõivu 20 eurot. Kaebaja taotleb kohtueelse menetluse ajal esialgse õiguskaitse raames Tallinna Vangla kohustamist väljastada talle arsti määratud ravimid, samuti Tallinna Vangla kohustamist remontima kaebaja kambriterminali / selektori. Tallinna Vangla 01.07.2026 seisukohast nähtuvalt ei eita Tallinna Vangla kohustust väljastada kaebajale arsti määratud ravimid ning kinnitab arsti poolt kaebaja ravimipinalisse pandud ravimite kättesaadavaks tegemist kaebajale. Samuti ei eita Tallinna Vangla kohustust remontida kaebaja kambriterminali / selektori, st ei ole keeldunud remondist – Tallinna Vangla on kinnitanud, et vastav remonditöö on tellitud ja ka teostatud. LTKH on kinnitanud 03.07.2026 kohtule, et kõik arsti määratud ravimid on tervishoiuteenuse osutaja poolt kaebajale üleandmiseks komplekteeritud ning Tallinna Vanglale üle antud. Tallinna Vangla ja LTKH seisukohtadest nähtuvalt ei täida kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus eesmärki. Tallinna Vangla ja/või LTKH kohustamiseks puudub vajadus, kuna Tallinna Vangla ega LTKH ei eita enda vastavaid kohustusi ega ole keeldunud nende täitmisest / on need täitnud. Seega puudub kohtu esmahinnangul kaebaja õiguste tegelik riive ning sellises olukorras tuleb vaiet Tallinna Vanglale ja esialgse õiguskaitse taotlust halduskohtule pidada ebamõistlikuks. Eelnevast tulenevalt ei ole täidetud HKMS § 111 lg-tes 1–3 sätestatud eeldused menetlusabi saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.J.P palub 10.07.2026 määruskaebuses ning sellele lisatud 10.07.2026 ja 11.07.2026 seisukohtades tühistada halduskohtu määrus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel või rahuldada tema menetlusabi taotlus. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaldamine eeldab isiku subjektiivse avaliku õiguse rikkumist, milleks käesoleval juhul on põhiseaduse § 28 lg 1 alusel kaebaja tervis. Tallinna Vangla ametnikud rikuvad tema tervist. Halduskohus rikkus tema õigust kohtulikule kaitsele. Kaebaja soovib, et kohus väljastaks Tallinna Vanglast videofailid, et näidata, et ametnikud ei anna talle hommikul tablette. Kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale (dtl 14– 15). Kohus piirdus vangla arstide ja ametnike selgitustega ning ignoreeris kaebaja taotlust tõendeid koguda. Kaebaja kannatas seljavaluhoogude, peavaluhoogude ja psüühikahäirehoogude all, mis on süvenenud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud vanglas talle osutatud tervishoiuteenus nõuetekohane. Nõuetekohane ravi hoidnuks ära tema igapäevased kannatused, mis väljendusid füüsiliselt tugevates seljavaludes ja nõrkuses ning vaimselt

3(5)

3-26-1915 täiendavalt tekkinud psüühikahäiretes, depressioonis, närvilisuses, apaatias ja psühhoosides. Vastustaja rikkus tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi. Tallinna Vangla ametnike hooletus on põhjustanud kaebajale füüsilisi ja hingelisi kannatusi. Kaebajal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, sest tema mahaarvatavad kulutused ületavad tema sissetulekuid. Halduskohus rikkus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ning põhiseadusest tulenevaid printsiipe. Õigusemõistmine ei pea ainult olema, vaid ka näima õiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni punkti 1 (menetlusabi taotluse rahuldamata jätmine) peale HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Halduskohtu määruse resolutsiooni pd 2 ja 3 ei ole edasi kaevatavad.
9.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei täida eesmärki, kuna asjaoludest ei nähtu, et Tallinna Vangla ja LTKH keelduksid kohustuste täitmisest, mille täitmiseks kohustamist kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusega soovib. Kaebaja väited on paljasõnalised ja kohtul puudub mõistlik alus jõuda järeldusele, et vangla keelduks andmast kaebajale arsti väljakirjutatud tablette. Vastustaja on tõendanud fotodega, et kaebaja ravimipinal vaidlusalusel perioodil oli täidetud. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ega arusaadavalt selgitanud, mis asjaoludel ja mil viisil talle tablettide andmisest väidetavalt keelduti. Halduskohtul ei olnud põhjust rahuldada ka kaebaja menetluslikku taotlust kaamerate videofailide väljanõudmiseks olukorras, kus kaebaja ei ole vähimalgi määral põhistanud ega kirjeldanud, mis asjaoludel talle tablette väidetavalt ei antud, kas tablettide teemal toimus vanglaametnikega mingit suhtlust vmt. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Isegi kui kaamerasalvestiste läbivaatamisel selguks, et nendelt ei ole näha kaebajale tablettide üleandmist viidatud päevade hommikutel, on Tallinna Vangla 01.07.2026 kohtule kinnitanud, et ta tunnistab oma kohustust kaebajale arsti määratud ravimid väljastada, ning LTKH 03.07.2026 kinnitanud, et ravimid on komplekteeritud ja vanglale väljastamiseks üle antud. Kuna esialgse õiguskaitse korras saab kohus reguleerida kaebaja õiguste kaitset menetluse ajaks edasiulatuvalt, ei olnud varasemate päevade salvestistel esialgse õiguskaitse taotluse lahendmaisel sellises olukorras sisulist tähtsust.
10.Kaebaja etteheited piirduvad ka määruskaebemenetluses paljasõnaliste väidetega tõendite fabritseerimise kohta ning ohtrate Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite viidetega, mis ilma asjaoludega seostamata ei saa põhistada kaebaja väiteid, vaid üksnes koormavad kohtutoimikut. Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud, mis asjaoludel talle tablette ei antud (sh kas sellest keelduti sõnaselgelt, kas temaga üldse sel teemal suheldi, kas anti valed tabletid, valel kellaajal vmt). Kaebaja ei ole määruskaebuses puudutanud kambriterminali (nn selektori) väidetava mitte töökorras oleku teemat ega vaielnud vastu vastustaja 01.07.2026 menetlusdokumendis väidetule, et kambriterminal on hooldaja poolt 30.06.2026 töökorda seatud. Seetõttu ei nähtu ka ringkonnakohtule kaebaja õiguste tegelikku riivet, mille tõrjumiseks oleks esialgse õiguskaitse taotlus vajalik, ning selle rahuldamine on järelikult ebatõenäoline. Puudub alus ümber hinnata halduskohtu järeldust, et vaiet Tallinna Vanglale ja esialgse õiguskaitse taotlust halduskohtule saab pidada ebamõistlikuks. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks menetlusabi andmise eeldused täidetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

4(5)

3-26-1915

11.Praeguses asjas ei ole kohaldatav määruskaebuses viidatud RLS § 22 lg 1 p 12. Selle normi kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. J.P ei ole esitanud halduskohtule hüvitamiskaebust seoses Tallinna Vangla poolt kehavigastuse või muu terviserikke tekitamisega. J.P esitas 26.06.2026 esialgse õiguskaitse taotluse (01.07 ja 05.07.2026 täiendused), milles soovis vangla kohustamist toimingute sooritamiseks (väljastada kaebajale hommikuti tabletid, nagu määras arst; remontida kambri terminal). Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus riigilõivuvaba. Kahju hüvitamise nõude osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Tallinna Vangla peab taotluse lahendama ning kui kaebaja selle tulemusega ei nõustu, on tal õigus pöörduda 30 päeva jooksul kaebusega halduskohtusse.
12.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.07.2026 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-884/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja