lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-5880/17

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-5880/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2176
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TMS § 23 lg 1, 3Täitmisavalduse ja täitedokumendi esitamineTMS § 2 lg 1, 72TäitedokumendidTMS § 24 lg 3Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamineTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTMS § 10 lg 1Dokumentide edastamineTMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 173

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-18-10222/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.09.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Iko Nõmm, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2016. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-5880

Kohtuasi

SN kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 4. aprilli 2016. a otsusele täiteasjas nr 022/2016/416

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus Menetlusosalised esindajad

Menetluse liik

ja

nende Avaldaja (võlgnik): SN (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I (sissenõudja): Eesti Advokatuur Puudutatud isik II (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 6. juuni 2016. a määrus ja jätta kohtutäitur Elin Vilippuse 4. aprilli 2016. a otsus täiteasjas nr 022/2016/416 muutmata.
2.Kohtutäitur Elin Vilippuse määruskaebus rahuldada.
3.Jätta maakohtu ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
4.Välja mõista SN-lt riigilõiv 15 eurot kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks. Muud kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kaebuse sisu ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 06.07.20262-26-8450/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 29.06.20262-25-18381/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-8918/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 3401
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus
1.SN (avaldaja või võlgnik) esitas 13. aprillil 2016. a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 4. aprilli 2016. a otsusele täiteasjas nr 022/2016/416.
2.20. jaanuaril 2016. a algatati avaldaja suhtes täitemenetlus Eesti Advokatuuri (sissenõudja) 15. jaanuari 2016. a avalduse ja Eesti Advokatuuri aukohtu 20. veebruari

2013. a otsuse alusel rahatrahvide 500 eurot tasumiseks. 25. jaanuaril 2016. a esitas avaldaja kohtutäiturile avalduse ja maksekorraldused, mis tõendavad, et Eesti Advokatuuri aukohtu 20. veebruari 2013. a otsusega määratud rahatrahv 700 eurot oli tasutud. Sissenõudja kinnitas 700 euro tasumist, kuid tasumata oli rahatrahv 500 eurot. Pärast avaldaja 9. veebruaril 2016. a esitatud kaebust kohtutäiturile selgus, et sissenõudja oli täitmisavaldusele lisanud ekslikult Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsuse asemel 8. detsembri 2012. a otsuse. Sissenõudja esitas 10. veebruaril 2016. a. kohtutäiturile õige otsuse, mille kohtutäitur luges 29. veebruari 2016. a otsusega täitedokumendiks. Parandatud täitmisteade, kohtutäituri tasu otsus ja Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsus toimetati võlgnikule kätte. Avaldaja esitas 9. märtsil 2016. a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis

4.aprilli 2016. a otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
13.aprillil 2016. a esitas avaldaja Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 4. aprilli 2016. a otsusele. Kaebuse kohaselt sisaldab 29. veebruari 2016. a täitmisteade ilmseid vigu, mistõttu pidanuks kohtutäitur tulenevalt täitemenetlusseadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-le 2 täitemenetluse lõpetama. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse printsiipi TMS § 23 lg 1, § 2 lg 1 ja lg 72 tähenduses, sest täitedokumendiks saab olla üksnes jõustunud otsus. Sissenõudja 5. detsembri 2012. a otsus jõustus 11. veebruaril 2013.a , s.o. enne 1. märtsi 2013. a, kui jõustus TMS § 2 lg 72, mistõttu nimetatud otsus ei saa olla täitedokumendiks täiteasjas nr 022/2016/416. Avaldaja on seisukohal, et sissenõudja 5. detsembri 2012. a otsuse võtmine täitetoimikusse, ilma sissenõudja nõuetekohase ametliku pöördumiseta, on kohtutäituri enda initsiatiiv ja volituste ületamine. Kohtutäituri hinnangul on võlgniku kaebus põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Lisaks väljus võlgnik kohtule esitatud kaebuses ulatuslikult oma esialgse 9. märtsi 2016. a kaebuse piiridest. Kohtutäitur palus kohtul jätta tähelepanuta võlgniku kaebuse p-des 9.2 ja 9.3 sisalduvad etteheited viidates TMS § 218 lg 1 sätestatule. Kohtutäitur rõhutas, et tulenevalt menetlusökonoomika printsiibist ning kohtupraktikast on kohtutäituril võimalik kohtuväliselt täitemenetluses selgunud ilmseid ebatäpsusi parandada. Kohtutäitur on täitmisteate parandamisel muutnud üksnes täitedokumendi tähistust. Võlgniku õigusi ei ole rikutud, kuna võlgnikule on kätte toimetatud parandatud täitmisteade ja täitedokument. Sissenõudjal oleks säilinud õigus esitada Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsus täitmisele ka siis, kui kohtutäitur oleks otsustanud täitemenetluse lõpetada. Oluline on hinnata täitmisavaldust ja algatatud täitemenetlust tervikuna, võttes sealjuures arvesse sissenõudja kinnitust, mille kohaselt oli sissenõudja soov algatada täitemenetlus Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsuse alusel. Kohtutäitur on täitmisteate koostamisel järginud nii TMS § 24 lg-s 3 sätestatut kui ka kohtutäiturimäärustiku lisaga 6 kehtestatud täitmisteate vormi. Täitedokumendi jõustumise aja märkimise kohustust TMS § 24 lg-st 3 aga ei tulene. Puudub vaidlus, et täitemenetluse algatamise aluseks on Eesti Advokatuuri aukohtu jõustunud otsus, mis kuulub TMS § 2 lg 1 kohaselt täitedokumentide loetellu. Sissenõudja ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtutäitur on oma 29. veebruari 2016. a otsuses eiranud TMS § 23 lg-t 1 ning § 2 lg-d 1 ja 72. Sissenõudja hinnangul ei oma käesoleval juhul tähtsust, et aukohtu otsuse tegemise ajal ei olnud aukohtu otsus täitedokumendina käsitletav. Kuivõrd 5. detsembri 2012. a aukohtu otsusega määratud trahvisumma on avaldajal tasumata, ei ole sissenõudja nõue rahuldatud ning puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks.

Maakohtu määrus

8.Harju Maakohus rahuldas 6. juuni 2016. a määrusega avaldaja kaebuse, tühistas kohtutäituri otsuse ning jättis menetluskulud kohtutäituri kanda.
9.30. mai 2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-3890 rahuldas kohus avaldaja kaebuse kohtutäituri 29. veebruari 2016. a otsusele täiteasjas nr 022/2016/416 ja kohustas kohtutäiturit avaldaja 9. veebruari 2016. a kaebuse uuesti läbi vaatama. Nimetatud kohtumääruses on üksikasjalikult käsitletud käesoleva tsiviilasja aluseks olevaid asjaolusid, sh täitemenetluse alustamise seaduslikkust täiteasjas nr 022/2016/416. Tulenevalt asjaolust, et käesolevas tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvad asjaolud on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-16-3890 ning neile on õiguslik hinnang antud 30. mai 2016. a kohtumääruses, võttis kohus tsiviilasja nr 2-16-3890 materjalid käesoleva tsiviilasja materjalide juurde. Kohus jäi 30. mai 2016. a kohtumääruses väljendatud seisukohtade juurde ega pidanud vajalikuks neid täiendavalt käesolevas menetluses korrata.
10.Kohtu hinnangul on kohtutäitur alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 022/2016/416 täitedokumendi Advokatuuri aukohtu 20. veebruari 2013. a lahendi alusel, jättes täielikult tähelepanuta, et avalduses on palutud pöörata täitmisele ka 5. detsembri 2012. a otsus või et avalduse lisades on esitatud ka täitedokumendina 8. veebruari 2012. a otsus. Kohtutäitur ei ole enne täitemenetluse alustamist palunud sissenõudjal täpsustada esitatud avaldust ega keeldunud täitemenetluse alustamisest. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kohtutäitur ei ole toiminud õiguspäraselt, alustades avalduse alusel täitemenetlust. Tegemist on formaalse rikkumisega ning korrektse täitedokumendi esitamisel, oleks olnud võimalik alustada uut täitemenetlust ning nõue 500 euro osas siiski täita. Samas ei muuda see kohtu hinnangul olematuks fakti, et kohtutäitur ei ole käitunud korrektselt ja uut täitemenetlust alustanud, vaid on täitedokumendi menetluse kestel „asendanud“, jättes täitemenetlust alustades kontrollimata kehtiva täitedokumendi olemasolu.
11.Käesolevas täiteasjas ei olnud oluline, et aukohtu otsuse tegemise ajal ei olnud aukohtu otsus täitedokumendina käsitletav. Täitmisavalduse esitamise hetkel (s.o 15. jaanuaril 2016. a) oli advokatuuri aukohtu jõustunud otsus täitedokument TMS § 2 p 72 mõttes. Lisaks nõustus kohus avaldajaga, et formaliseeritusse printsiibist tulenevalt ei saa kohtutäitur asuda hindama, kas advokatuuriseaduse § 19 lg 2 p 2 alusel määratud rahatrahvi näol on tegemist vandeadvokaadile kui erisubjektile määratud distsiplinaarkaristusega. Kohtu hinnangul oli tegemist materiaal-õigusliku vaidlusega, millele ei saa õiguslikku hinnangut anda käesoleva tsiviilasja raames. Kohus nõustus puudutatud isikute väitega, et asjaolu, et avaldaja on advokatuurist välja heidetud ning ei oma enam advokaadi kutsetunnistust, ei muuda fakti, et tal on advokatuuri ees täitmata kohustusi. Samas peab nende kohustuste täitmine täitemenetluse raames toimuma siiski seadust järgides. Käesoleval juhul eiras täitur seadust, jättes kontrollimata korrektse täitedokumendi olemasolu.
12.9. märtsi 2016. a kaebuses ei ole avaldaja vaidlustanud täitmisteate ebaselgust sõna „trahv“ osas või otsuse jõustumise kuupäeva puudumise osas. Seega on avaldajal nimetatud väidete osas kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu jättis kohus need avaldaja väited tähelepanuta TMS § 218 lg 1 alusel.
13.Kohus jättis tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda ning kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäituri kanda. Avaldaja palus kohtutäiturilt välja mõista menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõiv 15 eurot, mille väljamõistmine oli kohtu hinnangul põhjendatud.

Määruskaebus

14.Kohtutäitur palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta avaldaja kaebus rahuldamata ning menetluskulud jätta avaldaja kanda.
15.Sissenõudja esitas 15. jaanuaril 2016. a kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele TMS § 2 p 72 alusel Eesti Advokatuuri aukohtu otsused. Kohus jättis täielikult tähelepanuta asjaolu, et Eesti Advokatuuri aukohtu 20. veebruari 2013. a otsus vastas formaalselt seaduse nõuetele ning kuulub täitedokumentide loetellu, mistõttu jõudis kohus väärale seisukohale, mille kohaselt ei ole kohtutäitur täitemenetlust alustades kontrollinud kehtiva täitedokumendi olemasolu. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks tulnuks kohtutäituril täitemenetluse alustamisest keelduda.
16.Sissenõudja on korduvalt kinnitanud, et kohtutäiturile edastati ekslikult vale otsus, millest tulenevalt on põhjendatud asuda seisukohale, et sissenõudjal oli õigustatud huvi täitemenetluse algatamiseks Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsuse alusel ning dokumentide esitamisel tekkis ilmselge eksitus.
17.Kohus märgib ka ise, et tegemist oli formaalse rikkumisega, kuid ei selgita, millele tuginedes jõudis kohus seisukohale, et kohtutäitur oleks pidanud algatatud täitemenetluse lõpetama. Kohtutäituri hinnangul selliste formaalsete vigade parandamise võimalust teenibki kaebuse lahendamise instituut.
18.Arvestades, et võlgnikule on kätte toimetatud parandatud täitmisteade ja täitedokument, ei ole võlgniku õigusi rikutud ning täitemenetluse jätkamine Eesti Advokatuuri aukohtu
5.detsembri 2012. a otsuse alusel on põhjendatud. Samuti on oluline märkida, et täitmisteate parandamisel muutus üksnes täitedokumendi tähistus, mistõttu jääb kohtutäiturile arusaamatuks, milliste võlgniku õiguste rikkumise täitmisteate parandamine kaasa tõi. Tallinna Ringkonnakohus on 28. märtsi 2016. a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-15-14046 leidnud, et formaalne ebatäpsus tegeliku numbri ja täitmisteates märgitud numbri vahel, ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega muuda täitemenetlust ebaseaduslikuks. Seetõttu ei saa täitmisteate parandamine tuua kaasa täitemenetluse ebaseaduslikkust.
19.Lisaks märgib kohtutäitur, et sissenõudjal oleks säilinud õigus esitada Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsus täitmisele ka siis, kui kohtutäitur oleks otsustanud täitemenetluse lõpetada, mistõttu on kohtutäitur seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine ei oleks olnud kooskõlas täitemenetluses kehtiva efektiivsuse ja menetlusökonoomika põhimõttega. Menetluse edasine käik
20.Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus kuulub tühistamisele.
21.Sissenõudja nõustub kohtutäituri seisukohtadega.
22.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 2 tühistada. Kolleegium teeb uue määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja kaebuse kohtutäituri 4. aprilli 2016. a otsusele täiteasjas nr 022/2016/416 ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele.
24.Maakohus leidis, et kuigi tegemist oli vaid kohtutäituri formaalse rikkumisega ning korrektne täitedokument oli olemas täitemenetluse alustamise ajal (esmalt ekslikult esitatud täitedokument asendati täitemenetluse ajal õigega), oleks tulnud täitemenetlus lõpetada ning alustada sissenõudja uue avalduse alusel uut täitemenetlust. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu ja leiab, et kohtutäitur toimis õiguspäraselt.
25.Kohtutäitur teeb TMS § 23 lg 1 esimese lause alusel täitemenetluse toiminguid täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg 3 kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (täitemenetluse formaliseerituse printsiip). TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.
26.Praegusel juhul oli kohtutäiturile 15. jaanuaril 2016. a esitatud täitmisavaldus, mille alusel sooviti pöörata täitmisele Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a ja 20. veebruari 2013. a otsused (tl 85-86). Täitmisavaldusele oli 5. detsembri 2012. a otsuse asemel ekslikult lisatud vale sissenõudja otsus. Ringkonnakohus möönab, et kohtutäitur oleks pidanud juhtima sissenõudja tähelepanu asjaolule, et täitmisavaldusele oli lisamata õige täitedokument ning andma sissenõudjale analoogia alusel TsMS § 3401 lg-ga 1 täitmisavalduses oleva puuduse kõrvaldamise tähtaja. Samas on asja materjalist nähtuvalt kohtutäitur menetlusdokumente korrigeerinud ning need on parandatud kujul avaldajale ka edastatud.
27.Kolleegiumi arvates ei ole alust kahelda sissenõudja tahtes pöörata täitmisele 5. detsembri 2012. a otsus, kuivõrd see nähtub nii täitmisavaldusest kui ka pärast eksimusele tähelepanu juhtimist esitatud 10. veebruari 2016. a sissenõudja saadetud ekirjast kohtutäiturile, millega edastati õige otsus (tl 85-86, 95). Sissenõudja on eeltoodut korduvalt kinnitanud ka oma hilisemates seisukohtades kohtumenetluses. Kuivõrd eelnimetatud formaalne puudus kõrvaldati sissenõudja ja kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus, ei saa asuda seisukohale, et selle menetlusliku rikkumise tõttu olid täitemenetluse algatamise eeldused täitmata. Ainuüksi asjaolu, et sissenõudja algul seda dokumenti ei esitanud, ei muutnud täitemenetlust lubamatuks ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Vastupidi saaks väita, kui vaidlusalune otsus ei oleks olnud täitedokumendiks TMS tähenduses.
28.Kolleegium nõustub määruskaebuse seisukohtadega ka kohtutäituri rolli kohta kaebuste lahendamisel. TMS §-de 217 ja 218 alusel kaebuse lahendamist tuleb käsitleda kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses ning kaebuse lahendamise eesmärgiks on kontrollida senise täitemenetluse seaduslikkust ja põhjendatust. Selliselt saab kohtutäitur võimaluse vigade parandamiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks kohtuväliselt. Juhul kui kohtutäituril puuduks kaebuse lahendamise käigus võimalus parandada võlgniku kaebuses osundatud puudused või eksimused, siis muutuks kaebuse lahendamise protseduur kui kohtueelne menetlus sisutühjaks. Kohtutäituri sellekohast seisukohta toetavad ka Tallinna Ringkonnakohtu 26. septembri 2013. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-4251 ja Riigikohtu 17. märtsi 2003. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 32-1-22-03.
29.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lugeda täitemenetluses 022/2016/416 täitedokumendiks Eesti Advokatuuri aukohtu 5. detsembri 2012. a otsus ja jätkata nimetatud täitedokumendi alusel täitemenetlust võlgnevuse 500 euro sissenõudmiseks.
30.Maakohtu määruse tühistamist arvestades tuleb vastavalt TsMS § 173 lõikele 3 muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades, et kolleegium rahuldab määruskaebuse ja kokkuvõttes jääb avaldaja kohtule esitatud kaebus rahuldamata, on põhjendatud jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lõige 1). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur Elin Vilippus tasunud määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot (tl 136). Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb avaldajalt TsMS § 150 lõike 1 p-i 5 alusel väja mõista määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (riigilõivu seaduse § 59 lg 10). Määruskaebuselt ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu summas 35 eurot tagastamist on kohtutäituril õigus taotleda TsMS § 150 lg 1

p-i 1 alusel. Muid menetluskulusid toimikust ei nähtu. Õigusabikulude olemasolu ei ole alust eeldada, sest nii kohtutäitur kui sissenõudja on osalenud menetluses isiklikult.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja