Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-50166
Tsiviilasi
OÜ Stanek pankrotimenetlus Pankrotihalduri vabastamise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. märtsi 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maanus Mürkhaini määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): OÜ Stanek (pankrotis), esindaja juhatuse liige Maanus Mürkhain (isikukood
esindajad
Puudutatud isik: OÜ Stanek (registrikood 10891968, pankrotis) pankrotihaldur Küllike Mitt
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
juhatuse liikmena olnud vastutav äriühingu nõudeid tõendavate dokumentide säilitamise eest, mitte pankrotihaldur. Samuti on probleemiks nõuete aegumine. Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on kohtu deposiiti makse teinud pankrotiavalduse esitanud AS Vestman Varahaldus, st pankrotimenetlust ei finantseeri OÜ Thorsten, nagu väidab Maanus Mürkhain. OÜ Thorsten ei ole ka võlgniku ainus võlausaldaja. Pankrotihaldur on selgitanud, et kuna pankrotivaras puudusid vahendid kohtumenetlustega seotud kulude katteks, andis võlgniku võlausaldajate esimene üldkoosolek haldurile õigus võtta laenu AS-ilt Vestman Varahaldus kuni 5000 euro ulatuses. Maakohus leidis, et nõude tunnustamise ning tagasivõitmise kohtuasjad on omavahel tihedalt seotud ning sama esindaja kasutamine tagasivõitmise asjas on võlgniku pankrotimenetluses rahaliste vahendite puudumist ning menetlusökonoomiat arvestades ilmselt põhjendatud. Maakohus ei tuvastanud pankrotihalduri tegevuses vastuolus OÜ Stanek pankrotimenetluse võlausaldajate ja võlgniku huvidega ning pankrotimenetluse eesmärkidega.
iseloomustanud aastaid Maanus Mürkhaini huvi puudumine äriühingu suhtes toimuva menetluse suhtes, samuti soovimatus anda kohtule ning pankrotihaldurile teavet äriühingu vara, sh kohustuste ning majandustegevuse kohta või kuidagi kaasa aidata vastavate andmete kogumisele. Pankrotihaldur on pidanud viima äriühingu pankrotimenetlust läbi olukorras, kus igasugune äriühingu raamatupidamisarvestus ja kontrollitavad andmed vara, kohustuste ning varasema majandustegevuse kohta on puudunud; 2) on pankrotihaldur teinud Maanus Mürkhainile ettepanekuid esitada pankrotihaldurile kõik võlgniku poolt OÜ-le Thorsten väidetavate ehitustööde tegemist tõendavad dokumendid. Samuti palus pankrotihaldur põhjendada, miks Maanus Mürkhain ei astunud enam kui viie aasta jooksul enne võlgniku pankroti väljakuulutamist ühtegi sammu tema poolt väidetava nõude sissenõudmiseks. Maanus Mürkhain ei ole pankrotihalduri küsimustele vastanud, vaid on selle asemel esitanud kohtule taotluse halduri vabastamiseks; 3) on asjakohatud määruskaebuse esitaja etteheited, et pankrotihaldur ei soovi täita enda seadusest tulenevaid kohustusi ning esitada nõudeid võlgniku ees kohustatud isiku vastu. Pankrotihalduri poolt kirjeldatud tegevus väidetavate nõuete selgitamisel kummutab ka määruskaebuse esitaja süüdistused halduri erapooliku tegevuse, kõigi võlausaldajate ja pankrotipesa kui terviku huvide eest mitteseismise, ühe võlausaldaja juhtnööride täitmise ning teiste võlausaldajate ja võlgniku huvide tähelepanuta jätmise kohta; 4) ei ole määruskaebuse esitaja poolt pankrotihaldurile esitatud väited ja dokumendid, arvestades ka vastaspoole vastuväiteid, piisavad selleks, et halduril oleks võimalik väidetavate nõuete olemasolu kindlalt kohtus tõendada. Jätkuvalt on aktuaalne nõuete aegumise teema. Määruskaebusest ei selgu, millele tuginedes saab väita, et tegemist on tahtliku rikkumisega, mistõttu kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Varatu pankrotipesa puhul on paratamatult aktuaalne ka kohtumenetlusega seotud kulude kandmise küsimus, mistõttu peab pankrotihaldur eriti põhjalikult kaaluma väidetavate nõuete põhjendatust.
Asjaolu, et maakohus ei tuvastanud halduri poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmata jätmist või nende mittenõuetekohast täitmist, ei anna alust väita, et kohus jättis tähelepanuta PankrS § 55 lg 1. Läbi vaadates võlgniku poolt esitatud halduri vabastamise taotlust hindas maakohus ka ühtlasi PankrS § 55 lg-s 1 sätestatu täitmist halduri poolt.
nähtu tsiviilasja materjalidest pankrotihalduri poolt menetluskulude kandmist. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.