2-15-19444/14 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

3.3.Maksu- ja Tolliameti teatel nõuded L. T. vastu puuduvad. Inventuuri andmetel oli Swedbank nõue pärandaja vastu 60 krooni (3,83 eurot). Ajutisele haldurile esitatud teabenõudes krediidiasutus oma nõudest teatanud ei ole. Muudest täitmata kohustustest ei ole teatatud ajutisele haldurile ega ka pärandvara inventuuri teostanud kohtutäiturile. Ajutisele haldurile teadaolevatel andmetel on seisuga 26.01.2016 pärandvara vastu esitatavaid nõudeid vähemalt summas 6673,82 eurot, millest osa on kindlasti aegunud ning pärijal on õigus nõude esitamisel esitada vastuväited aegumise kohta. Lähtudes eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et pärandvara arvelt ei jätku tekkinud kohustuse tasumiseks ning pärandvara suhtes on tekkinud alaline maksejõuetus. Pärandvara väärtus ei kata pärandvaral olevaid kohustusi. IV Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Maksejõuetus on ilmselt välja kujunenud pärast pärandaja surma. Ajutisel halduril puuduvad andmed selle kohta, et pärandaja maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. V Ajutise halduri arvamus edasise pankrotimenetluse kohta. Ajutise halduri hinnangul pärandvara ei kata pankrotimenetluse kulusid ning selle arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldaja nõuet. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on pärandaja vara omanikuks saanud pärija. Kuna pärand on vastu võetud inventuuriga, siis vastutab pärija pärandaja kohustuste ees ainult pärandvara ulatuses. Pärandaja kinnisvara ei ole koormatud kolmandate isikute kasuks. Arvestades, et pärandvarasse kuuluva korteri väärtus võib olla kuni 600 eurot, siis ei jätku vahendeid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Pärandvara väärtus ei kata isegi pärija kulutusi seoses pärandvara valitsemisega. Ajutise halduri hinnangul on võlausaldaja ka ise süüdi suure võlgnevuse tekkimises. Kui pärandajal puudusid otsesed pärijad, siis eelduslikult saab peremeheta kasutuseta varast esmalt teada just korteriühistu. Seega, oleks korteriühistul olnud õigus ja kohustus nõuda pärandvara suhtes hoiumeetmete rakendamist ning siis oleks eelduslikult olnud võimalik pärandvarasse kuuluv korter ka varem võõrandada. Pankrotimenetluse läbiviimiseks oleks vajalik tasuda deposiiti vähemalt 1500 eurot. Juhul, kui võlausaldajad rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole nõus tasuma, siis teeb ajutine haldur Viru Maakohtule ettepaneku PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel: lõpetada L. T. pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade väljaanded Ametlikud Teadaanded; mõista välja ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele. Viru Maakohtu 27.01.2016 määrusega määras kohus, et L. T. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1500 eurot hiljemalt 15. veebruariks 2016, kuna L. T. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1500 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus avaldas üleskutse deposiidi maksmiseks pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 29 lg 3 ja § 30 lg 1). Kohtu määratud ajaks keegi deposiiti maksnud ei ole. Kuna puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et pärandvara majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud, kogusummas 348,32 eurot, sh ajutise halduri tasu 281,50 eurot ja kulud 66,82 eurot, välja mõista riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu ja pankrotimenetluse kulud täies ulatuses, so summas 348,32 eurot (s.h maksud) Eesti Vabariigi kanda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus et L. T. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. Helgi Vinni Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/