Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtujurist
Gerli Luik
Määruse tegemise aeg ja koht
11.02.2022, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-15626
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finants hagi E. T. ja M. T. vastu ühisvara jagamise nõudes / M. T. vastuhagi OÜ Aktiva Finants ja E. T. vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Hageja (vastuhagis kostja I): OÜ Aktiva Finants, registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150 Harju maakond Hageja (vastuhagis kostja I) lepingulised esindajad: Alla Žulinskaja ja Marek Aunver, e-posti aadress: xxx Kostja I (vastuhagis kostja II): E. T., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Lääne-Viru maakond Kostja II (vastuhagis hageja): M. T., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, xxx, xxx vald, Järva maakond Kostja II (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: Jürgen Kirsis, e-posti aadress: xxx
Menetlusosalised
Edasikaebamise kord
Kohtumäärus ei ole kaevatav (alus: TsMS § 661 lg 4)
Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi E. T. ja M. T. vastu ühisvara jagamise nõudes / M. T. vastuhagi OÜ Aktiva Finants ja E. T. vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled on tsiviilasja menetluse ajal arutanud kompromissivõimalusi. Kohtuistungil 08.02.2022 arutati vaidluse asjaolusid ning kuulati üle tunnistaja, misjärel otsustasid pooled, et soovivad vaidluse lõpetada kompromissiga. Pooled palusid kompromissi kanda kohtuistungi protokolli. Pooled leppisid kokku, et sõlmivad kompromissi järgmiste tingimustega: 1.Pooled on kokku leppinud kompromissi summas 3500 eurot, mis tuleb maksta kostjate poolt igakuuliselt vähemalt 291,66 eurot kuni summa täieliku tasumiseni alates 15.03.2022 hiljemalt 15. kuupäevaks, arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX viitenumbriga xxxxxxx, selgitus "tsiviilasja number 220-15626".
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2(3)
Kohus asub seisukohale, et poolte poolt kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-15626 lõpetamisele. Kohus tuvastas ühe ebatäpsuse, so p-s 6 on ebaõige M. T. isikukood ja kohus parandab selle käesoleva määrusega, mis ei mõjuta poolte vahel sõlmitud kompromissi sisu. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromisslepinguga kokku leppinud, et menetluskulud, mis ei ole hõlmatud kompromissiga jäävad poolte endi kanda. Kompromissisumma sisaldab hageja menetlsukulusid, 1⁄2 tasutud riigilõiv, so 150 eurot, hagi tagamisel tasutud riigilõiv, so 50 eurot ja õigusabikulud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4). Hageja on kohtuistungil esitanud taotluse tasutud riigilõivust 1⁄2 tagastamiseks xxx xxx arveldusarvele. Kohus tagastab hagejale tasutud riigilõivust 1⁄2, so summas 150 eurot xxx xxx arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX, viitenumber xxxxxxx. TsMS § 661 lg 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kaebeõigusest loobunud, seega ei ole käesolev kohtumäärus kaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.