nende Hageja (vastustaja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja A.I., lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Kostja (määruskaebuse esitaja): R.I. (isikukood R.I. ), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Oleg Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 8. juuni 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud R.I. kanda, v.a R.I. õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud ja tasu, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Määrata kindlaks R.I. poolt A.A.le hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista R.I. lt A.A. kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 180 eurot (sh käibemaks).
Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R.I. l tasuda A.A.le viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.A. (hageja) esitas 15. septembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R.I. (kostja) vastu elatise saamiseks. Kohus tegi 22. septembril 2020 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 28. septembril 2020 ja 16. oktoobril 2020 vastuväited. Pärnu Maakohus lõpetas 27. oktoobri 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 5. novembril 2020 Viru Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista alates 15. septembrist 2020 igakuise elatise 204 eurot 40 senti kuus, kuid mitte vähem kui 70% perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt põlvneb hageja kostjast, ent kostja hageja ülalpidamises ei osale ning hagejaga seonduvaid kulusid kannab tema isa.
Kostja vaidles hagile vastu.
Elatise nõue hageja pakutud suuruses pole põhjendatud, põhistatud ega tõendatud. Puuduvad andmed lapse tegelike kulutuste ja isa sissetulekute kohta. Kostja on töövõimetu, tema igakuine sissetulek on vaid 515 eurot 29 senti. Ka kostja majanduslik seisund on halb ning tema nimel olev vara ei suurenda kostja võimet elatist tasuda. Kostja igakuised laenukohustused ning majapidamisega seonduvad kulud on kokku vähemalt 676 eurot 14 senti. Selliselt ei ole kostja võimeline lapsele elatist maksma.
7.juunil 2021 toimunud kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, mille tingimused palusid nad kanda kohtuistungi protokolli.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Viru Maakohus kinnitas 8. juuni 2021. a määrusega hageja ja kostja vahel 7. juuni 2021. a istungil sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustub kostja maksma hagejale elatist hageja ülalpidamiseks alates 1. juunist 2021 kuni 11. novembrini 2022 igakuiselt 85 eurot, 2022. aasta novembri eest 31 eurot 16 senti. Kostja kohustub maksma elatise võlgnevuse 250 eurot 8 kuu jooksul alates 1. juunist 2021 kuni 30. jaanuarini 2022, tasudes igakuiselt võlgnevust 31 eurot 25 senti. Elatis tasutakse iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kuu eest ette hageja isa A.I. pangakontole. Kohustuste mittetäitmise korral on hageja esindajal õigus pöörduda kohtutäituri juurde sundtäitmise alustamiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani ning kinnitasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub 11. juunil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt avaldas hageja pärast kohtumääruse tegemist, et ta ei ela kodus ning hagejat toidavad ja majutavad tema õde, vend ja tüdruksõbra vanemad. Hageja käib ka tööl. Ka hageja ise leidis, et määrus tuleb edasi kaevata. Eelmine kuu kandis hageja isa tema pangakaardile vaid 5 eurot. Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet ning tegi otsuse isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p 1, 2). Hageja oleks kohtuistungil saanud selgitada, kui palju osaleb kostja tema ülalpidamises tegelikult. Kostja esitas 23. mail 2021 taotluse hageja isiklikult kohtusse kutsumiseks, mida kohus ei lahendanud. Kohus rikkus hageja ärakuulamata jätmisega TsMS § 5521 lg-t 1, lastekaitseseaduse (LasteKS) § 5 p 4 ja laste õiguste konventsiooni artiklit 12. Samuti pole maakohus hagejale selgitanud tema iseseisvat kaebeõigust ning talle pole isiklikult kätte toimetatud ühtki menetlusdokumenti. Kohus, tulenevalt perekonnasjade eripärast, pidi ise välja selgitama, kelle juures hageja tegelikult elab. TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi ei ole kohus seotud kompromissiga ega pea seda perekonnaasjas kinnitama. Määruskaebust tuleb lugeda kompromisslepingust taganemise avalduseks. Kostja kasutas määruskaebuse esitamisega TsMS § 4 lg 2 järgset õigust käsutada oma menetlusõigusi ja loobus kompromissi kinnitamise taotlusest. Kohus ei tohi kinnitada kompromissi olukorras, kus pole selge, et see vastab kõigi osapoolte tahtele (Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-18552, p 11 ja 11.3). Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda, kostja on menetluses korduvalt käsitlenud enda kehva majanduslikku seisu.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kompromissleping on oma iseloomult võlasuhe ning ühepoolselt saab seda tühistada või sellest taganeda või üles öelda ainult TsMS § 430 lg-s 8 sätestatud alustel. Kompromissi saab vaidlustada ainult siis, kui selle suhtes toimub täitemenetlus. Kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust, võivad pooled tulenevalt TsMS §-st 4 kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda (Riigikohtu 21. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Eeltoodust lähtuvalt saab loobuda kompromissist ainult siis, kui kohus ei ole kohtumäärusega kompromissi kinnitanud. Määruskaebuse saab esitada vaid juhul, kui kompromissi kinnitamisel oleks kohus rikkunud menetlusõiguse norme, mis puudutavad kompromissi sõlmimist ja kinnitamist. Määruskaebuses on kohtule aga ette heidetud TsMS § 656 lg 1 p 1 ja 2 rikkumist. Viited TsMS § 656 lg 1 p-le 1 ja 2 ei ole asjakohased ka seetõttu, et pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi ning vastavalt sellele lõpetas kohus menetluse lähtudes TsMS § 430 lg-st 1. Seega ei pidanud kohus kohtuistungil tsiviilasja sisuliselt lahendama, sh lahendama ka kostja taotlusi, kuna vastavalt poolte tahteavaldustele lahendati asi kompromissi sõlmimisega ning vajadus taotluste lahendamiseks puudus. Tahteavalduse kompromissi allkirjastamiseks andis kostja kohtuistungil isiklikult. Kohus on määruses põhjendatult leidnud, et sõlmitud kompromiss vastab menetlusosaliste tahtele ja on kooskõlas poolte huvidega, mistõttu kompromissi kinnitamiseks takistusi ei esine. Viited TsMS § 5521 lg-le 1 ja LasteKS §-le 5 on asjakohatud, kuivõrd käsitlevad lapse ärakuulamist hagita perekonnaasjades. Elatise väljamõistmisel ei ole millegagi lapse huvisid rikutud. Asjaolu, et 16-aastasel alaealisel lapsel on tüdruksõber, kellega ta aega veedab, ei vähenda kostja kohustust oma lapse eest hoolitsemisel ja ülalpidamisel. Samas on leidnud ka tõendamist, et kostja ise lapse ülalpidamises igakuiselt ei osale. Kompromissi arutati kohtuistungil ca 1,5 tundi. Kõik ettepanekud ja parandused viidi sisse kostja eelneval nõusolekul ja temaga läbi rääkides. Hageja vähendas korduvalt oma nõudeid, tulles kostjale igati vastu. Kostja peamised vastuväited olid seotud tema majandusliku olukorraga, mida ka kompromissi sõlmimisel arvestati. Kostjal oli piisvalt võimalusi oma arvamuse avaldamiseks, kompromissi sisuga tutvumiseks ning kohtule ja vastaspoolele küsimuste esitamiseks. Kostjat esindas õigusteadmistega isik, kes selgitas talle kõiki asjaolusid ning kompromissi allkirjastas kostja omakäeliselt. Samuti selgitas kohus korduvalt kostjale kõiki asjaolusid ning tema õigusi ja võimalusi.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus on 8. juuni 2021. a määrusega kinnitanud menetlusosaliste vahelise kompromissi ning menetluse lõpetanud. TsMS § 430 lg 8 kohaselt on kompromissi tühistamine või tühisusele tuginemine piiratud. Kostja väidab, et pärast kompromissi kohtu poolt kinnitamist on ilmnenud uusi asjaolusid, missugused tulnuks välja selgitada hagejat isiklikult kohtusse ilmuma kohustades ning TsMS § 430 lg 3 teise lause kohaselt ei pidanud kohus kompromissi käesolevas asjas kinnitama. Ringkonnakohus leiab, et kostja need väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohus ei lahendanud asja sisuliselt, mistõttu pole asjakohased kostja väited eelmenetluse ülesannete (TsMS § 392) täitmata jätmise kohta. Samal põhjusel ei ole asjakohased kostja viited TsMS § 656 lg 1 p-dele 1 ja 2, mistõttu ringkonnakohus määruskaebuse neid sätteid puudutavaid põhjendusi üksikasjalikumalt ei käsitle.
11.Kompromissmääruse tühistamise võib tingida eelkõige see, kui kohus kinnitab kompromissi, mis ei vasta seaduse nõuetele (TsMS § 430 lg 3) või kui kohus ei täida TsMS § 431 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 431 lg 1 kolmandast lausest tuleneb, et kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Praegusel juhul ei nähtu määruskaebusest ega tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mille tõttu tulnuks kohtul jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Samuti esindas kostjat menetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat, mistõttu ei pidanud maakohus selgitama kostjale enne kompromissi kinnitamist menetluse lõpetamise tagajärgi.
12.TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pooled võivad kompromissi kinnitamise avaldusest loobuda seni, kuni kohus ei ole teinud kompromissi kinnitavat kohtumäärust (vt ka Riigikohtu 21. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-12, p 14). Käesoleval juhul on maakohus kompromissi kinnitanud 8. juuni 2021. a määrusega ning kostja loobunud kompromissi kinnitamise avaldusest 11. juuni 2021 määruskaebuses. Kostja poolt hilinenult esitatud loobumisel ei ole seega kostja soovitud menetlusõiguslikke tagajärgi. Eelmärgitut arvestades ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka väide, et kompromiss ei vasta poolte tahtele. Asja materjalidest nähtuvalt olid pooled 7. juuni 2021. a kohtuistungil kompromissi sõlmimisega nõus (dtl 288) ning vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal puudus kohtul alus arvata, kompromiss ei vasta poolte tahtele.
13.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus TsMS § 5521 lg-t 1, LasteKS § 5 p 4 ja laste õiguste konventsiooni sätteid. TsMS § 217 lg 3 järgi esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist kohtus tema seaduslik esindaja. Hagejal on menetluses olnud menetluses nii seaduslik kui lepinguline esindaja ning elatisenõude lahendamisel ei olnud kohtul kohustust last isiklikult ära kuulata. Hageja ei ole maakohtu 8. juuni 2021. a määrust vaidlustanud ega oma õiguste väidetavale rikkumisele tuginenud.
Lähtudes eelmärgitust, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
15.Kuna kohus määruskaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (määruskaebuse esitaja) kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostjale on antud 15. veebruari 2021. a kohtumäärusega (dtl-d 151–154) riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad nimetatud kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi andmine ei mõjuta kostja kohustust hüvitada hagejal tekkinud kulutused (TsMS § 190 lg 1). Vastusena kostja väidetele märgib ringkonnakohus, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamine ning menetluskulude poolte endi kanda jätmine ei ole põhjendatud ega õiglane. Määruskaebuse esitamine oli kostja enda menetluslik otsustus ning kostja pidi arvestama, et kaebuse menetlemisega kaasnevad kulud, sh hageja esindajakulud. Seadus ei võimalda jätta menetluskulusid hageja asemel hageja seadusliku esindaja kanda ning seega jääksid TsMS § 162 lg 4 rakendamisel hageja lepingulise esindaja kulud hageja (st alaealise lapse) kanda. Alaealisel lapsel ei ole enamasti muud sissetulekut peale tema kasuks väljamõistetud elatise, mistõttu tuleks tal menetluskulud tasuda üldjuhul elatisena väljamõistetud rahast. Nii on see ka käesoleval juhul. Seega ei tagaks TsMS § 162 lg 4 rakendamine praeguses asjas määruskaebuse menetlemisega seotud kulude õiglast jaotamist, pigem vastupidi.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.1.Hageja esitas 21. juunil 2021 koos vastusega määruskaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulusid 375 eurot (koos käibemaksuga 450 eurot). Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust. Hageja esindaja vandeadvokaat Epp Landberg on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks) ning teinud järgmised toimingud: määruskaebusega tutvumine ja sellele seisukoha koostamine, ajakuluga 2 tundi 30 minutit. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta ka kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10).
16.2.Kostja palub kontrollida hageja toimingute põhjendatust ning vaidleb vastu hageja lepingulise esindaja tunnitasumäärale, leides, et tegemist on tavalise ja lihtsa elatise vaidlusega, mis ei eelda süvendatud õigusteadmisi, mistõttu on kohtupraktika kohaselt põhjendatud tunnitasumäär 120 eurot (lisandub käibemaks). Samuti leiab kostja, et määruskaebusega tutvumisele ei saanud kuluda üle 20 minuti ja määruskaebusele vastuse koostamisele üle 30 minuti. Vastus määruskaebusele, mille maht on vaid kaks lehekülge, sisaldab hulgaliselt seaduse teksti ja kohtupraktika tsiteerimist, uusi asjaolusid ei ole vastuses esitatud.
16.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu muutmiseks puudub alus. Riigikohus on 11. veebruari 2015. a
määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p-s 14 selgitanud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on oma praktikas põhjendatuks pidanud tunnitasu suurust 170 eurot (lisandub käibemaks), 150 eurot (lisandub käibemaks) ja 190 eurot (lisandub käibemaks) (vt Riigikohtu 16. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20; 21. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-109972, p 19.3 ja 13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Kuivõrd hagejat esindas menetluses vandeadvokaat, ei ületa tunnitasu 150 eurot (lisandub käibemaks) seega oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja väide, et kohtupraktika kohaselt on põhjendatud tunnitasumäär 120 eurot (lisandub käibemaks), ei ole põhjendatud, liiatigi ei ole kostja viidanud ühelegi konkreetsele lahendile.
16.4.Hageja toimingute põhjendatuse osas nõustub ringkonnakohus kostjaga, et määruskaebusega tutvumise ning sellele vastuse koostamise ajakulu 2 tundi ja 30 minutit saab põhjendatuks pidada üksnes osaliselt. Kompromissmääruse peale esitatud määruskaebus ei ole õiguslikult keerukas ning hageja seisukoht määruskaebusele pole mahukas. Eeltoodust tulenevalt saab hageja lepingulise esindaja ajakulu määruskaebuse menetlemisel pidada põhjendatuks ühe tunni ulatuses
16.5.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus hageja hüvitatavate kulude suuruseks 150 eurot (150 eurot × 1 tund), koos käibemaksuga (20%) 180 eurot ning mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
16.6.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.7.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.