Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolt endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. ja B.B. (hagejad) esitasid 29. jaanuaril 2021 hagi C.C. (kostja, ema) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates
29.jaanuarist 2021 146 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks palusid hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise perioodi 30. jaanuar 2020 kuni 29. jaanuar 2021 eest kokku 3504 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on D.D.l (hagejate seaduslik esindaja, isa) ja kostjal kolm last: hagejad ja E.E.. Hagejad elavad koos isaga ning E.E. elab koos kostjaga X. Selline elukorraldus on olnud alates 2019. aasta juunist. Kuna laste ema ülalpidamisel on tütar E.E. ja hagejad elavad isaga, kelle suhtes ema ülalpidamiskohustust ei täida, taotlevad hagejad ülalpidamiseks elatist. Arvestades sellega, et üks laps elab emaga ja kaks isaga paluvadki hagejad kostjalt välja mõista elatist kokku kahele hagejale 292 eurot (2 x146). Kuna kostja ülalpidamisel on üks laps ning ta hagejaid ei toeta, paluvad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist. Kuna hagejad on juba pikka aega nende seadusliku esindaja ülalpidamisel, on ka tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud.
2.Kostja tunnistas jooksva elatise nõuet, kuid vaidles tagasiulatuva elatise nõudele vastu. Kostja on nõus tasuma kummalegi hagejale elatist 146 eurot kuus, kuid soovib, et laste isa tasuks elatist ka kolmandale lapsele E.E.le, kes elab koos kostjaga ja kelle ülalpidamises ei ole hagejate isa osalenud. Põhjendatud on elatise väljamõistmine alla seaduses sätestatud miinimummäära. Lastetoetused laekuvad hagejate seaduslikule esindajale. Hagejate seaduslik esindaja ei ole enne kohtusse pöördumist kordagi palunud kostjal elatist maksta. Samuti ei ole hagejate seaduslik esindaja ülal pidanud kostjaga kooselavat last. Kostja on tasunud kummalegi hagejale igakuiselt 100 eurot ning ajal, kui kostjale laekusid lastetoetused, kandis ta need edasi hagejatele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagejate hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise 146 eurot kuus alates 29. jaanuarist 2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni, hagejate vajaduste muutumiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et põhjendatud on mõista PKS § 101 lg 1 alusel kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis 146 eurot kuus. Maakohus asus seisukohale, et PKS § 108 alusel esitatud tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuna see paneks kostja ebamõistlikult raskesse olukorda ning teeb võimatuks jooksva elatise maksmise. Otsus peab olema reaalselt täidetav, st vanem peab olema suuteline seda täitma.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hagejad (apellandid) esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hagejate tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata ja hagejate menetluskulud hagejate endi kanda. Hagejad paluvad teha tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldada tagasiulatuva elatise nõue summas 3504 eurot. Menetluskulud maaja ringkonnakohtus paluvad hagejad jätta kostja kanda. Maakohtu põhjendused tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmisel ei ole piisavad (TsMS § 436 lg 1) ning on vastuolus PKS § 96 ja § 97 lg-ga 1, mille kohaselt on vanem kohustatud lapsele ülalpidamist andma. Hagejatel on õigus nõuda ka tagasiulatuvat elatist (PKS § 108). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13 selgitanud, et tagasiulatuva elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus ei ole ühtegi nimetatud asjaolu kaalunud ega ole ka põhjendanud, miks seaks tagasiulatuva elatise maksmine kostja ebamõistlikult raskesse olukorda. Kostja on teadlikult rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Kostjal oli võimalus ja kohustus elatise maksmisega arvestada juba varem. Kostja sissetulek on 1729 eurot kuus ning kostja ei satu tagasiulatuva elatise maksmisel majanduslikult raskesse olukorda. Ka kostja elukaaslane osaleb pere ülalpidamises. Kostjal on võimalik võtta tagasiulatuva elatise maksmiseks laenu. Maakohus jättis arvestamata, et kostjal on vara, mida realiseerida. Kostjale kulub Renault Megan, mille turuhind on suurusjärgus 2950-3500 eurot ja hoonestusõigus aadressil X. Järelikult puuduvad alused tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmiseks. Kuna hagejad esitasid nii tagasiulatuva kui jooksva elatise nõude, kuid kohus rahuldas vaid jooksva elatise nõude, tulnuks vähemalt 50% hagejate kuludest jätta kostja kanda.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Hagejate tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamata Kostja jäi selles osas oma varasemate vastuväidete juurde ega pidanud vajalikuks neid korrata. Vanemad olid oma tegudega väljendanud tahet ning leppinud kokku laste ülalpidamises selliselt, et ema ülalpidamisel on noorem laps ja isa ülalpidamisel kaks vanemat last (hagejad). Lisaks tasus kostja kummalegi
hagejale igakuiselt 100 eurot. Kostjal puudus kõiki asjaolusid arvestades alus eeldada, et hagejad soovivad saada kostjalt elatist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on märkinud, et kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13). Hagejate isa varaline seis ei ole nii halb nagu seda apellatsioonkaebuses kirjeldatakse – talle kuulub kinnisasi X registriosa nr X, mis koosneb kahest katastriüksusest. Lisaks kuulub hagejate isale hulganisti kasvavat metsa. Arusaamatuks jääb, miks ei ole hagejate isa osalenud oma kolmanda lapse ülalpidamises. Maakohtule on esitatud tõendid kostja majandusliku seisundi kohta, mida maakohus on hinnanud ning jõudnud põhjendatult seisukohale, et tagasiulatuva elatise maksmine paneks kostja raskesse olukorda. Elatise maksmise eesmärk on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine. Tagasiulatuv elatis ei täidaks oma eesmärki. Juhul, kui kohus peaks tagasiulatuva elatise nõude rahuldama, palub kostja arvestada kostja toonase sissetulekuga, mis oli alla 500 euro kuus. Kostja sissetulek tõusis alles X kolides 2020. a augustis. Kostja vajab sõiduautot töölkäimiseks. Kostjale kuuluv hoonestusõigus kuulub nüüdseks kostja õele, kuna kostjal oli keeruline X elades vana maja eest hoolitseda ning seda elamiskõlblikuna hoida. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on põhjendatud ja seaduslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hagejate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Hagejad on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise 3504 eurot välja mõistmiseks. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1). Osas, mille maakohus mõistis kummagi hageja kasuks välja alates hagi esitamisest elatise 146 eurot kuus, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole ja otsus on selles osas jõustunud.
7.Asjas puudub vaidlus, et hagejate emal ja isal on kokku kolm alaealist last, kellest kaks last (hagejad) elavad koos isaga X ja kolmas laps elab koos emaga X. Selline elukorraldus on kehtinud alates juunist 2019. Kostja on tasunud enne hagi esitamist kummalegi hagejale perioodil november 2020 – jaanuar 2021 100 eurot kuus, laste isa samal perioodil koos kostjaga elavale lapsele elatist tasunud ei ole. Viru Maakohtu 17. juuni 2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-21-3093 mõistis kohus tagaseljaotsusega hagejate isalt kolmanda lapse E.E. kasuks välja elatisena 292 eurot kuus. Kohtuotsus ei ole jõustunud.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, et hagejate nõude rahuldamiseks PKS § 108 alusel tagasiulatuva elatise saamiseks puudub alus. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kostja on põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. Riigikohus on märkinud, et kokkulepet tuleb eelkõige arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7813, p 13).
Kostja on tuginenud oma vastuväidetes vanemate vahelisele varasemale kokkuleppele, et olukorras, kus vanemate kolmest lapsest kaks last elavad isaga X ja üks laps emaga X, üksteise vastu elatisenõudeid ei esitata. Hagejad ei ole sellele kostja väitele selgeid vastuväiteid esitanud ega esitanud tõendeid, et nad on enne elatisehagi esitamist kostjalt selgelt enda ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuva elatise nõudmist on hagejad põhjendanud eelkõige asjaoluga, et hagejad on isa ülalpidamisel juba ammu (lk 63). Kostja on tõendanud oma väidet, et ta on maksnud mõlema lapse pangakontole elatisena kolme kuu jooksul enne hagi esitamist igakuuliselt 100 eurot. Seega ei ole täielikult põhjendatud ka hagejate väide, et kostja ei ole emana neid toetanud. Asjas puuduvad tõendid, et hagejad või hagejate isa oleks avaldanud kostjale enne hagi esitamist, et 100 euro tasumine kummagi hageja arvele ei ole nende ülalpidamiseks piisav. Seega nõustub ringkonnakohus kostjaga, et asja materjalide alusel on tuvastatav vanemate vaheline kokkulepe kõigi kolme lapse ülalpidamise korralduse osas, mistõttu ei ole põhjendatud hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas.
9.Kostja on avaldanud vastuses määruskaebusele, et tema sissetulek enne X kolimist augustis 2020 oli alla 500 euro kuus. Hagejad ei ole seda kostja väidet vaidlustanud. Ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel peab kohus hindama, kas tagasiulatuvalt nõutav elatis ei ole kohustatud isiku toonast ülalpidamisvõimet arvestades kohustatud isikule ebamõistlikult koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). Arvestades asjaolu, et kostja ülalpidamisel oli üks laps, kellele isa ülalpidamist ei andnud, nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et enne X kolimist kostja sissetulekust ei piisanud hagejatele ülalpidamise andmiseks kokku 292 eurot kuus. Ka sel põhjusel ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks nõutud ulatuses alust.
10.Ringkonnakohus märgib, et hagejate isa poolt kolmandale lapsele tasutava elatise suuruse otsustab kohus tsiviilasja nr 2-21-3093 läbivaatamise käigus ja selles osas ringkonnakohus käesoleva asja läbivaatamisel seisukohta ei kujunda.
11.Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus maakohus rahuldas hagejate nõude osaliselt, jättis maakohus põhjendatult poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuna tegemist on ülalpidamisasjaga, peab ringkonnakohus sõltumata hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest õiglaseks jätta ka apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Kostja ei ole ka menetluskulude nimekirja esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.