Välja mõista A. S. alates 09.03.2021 elatis S. S. kasuks 292 eurot kuus kuni S. S. täisealiseks saamiseni.
5.Elatis tasuda iga kuu 1. kuupäevaks S. S. poolt näidatud arveldusarvele. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Tsiviilasi nr 2-21-3726 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.S. S. (hageja) esitas 09.03.2021 Tartu Maakohtule hagi A. S. (kostja) vastu elatise saamiseks. Hageja palub elatise väljamõistmist kostjalt alates 02.08.2020 miinimummääras so. 292 eurot kuus.
2.Hagiavaldusest nähtub, et hageja vanemad on S. S. ja A. S. Hageja vanemad ei ela reaalselt koos. Hagiavalduse kohaselt leppisid S. S. ja A. S. XX.XX.XXXX pärast abielu lahutust suusõnaliselt kokku, et isa toetab S. S. rahaliselt igakuiselt 100 euroga kuus. Paraku pole isa sellest kokkuleppest kinni pidanud. Lubadused last rahaliselt/mitterahaliselt toetada on olnud ebastabiilsed.
3.Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja emale auto Audi A4 ja korter XXX ning hagejale teadaolevalt kostjal vara ei ole.
4.25.03.2021 edastas hageja selgituse, mille kohaselt on S. S. 25.03.2021 seisuga XXX lasteaia nimekirjas. Lasteaia vahetumine toimub arvatavalt aprilli 2021 keskpaiku seoses S. S. naasmisega XXX kauplusesse tööle. Aprillikuu keskpaiku naaseb laps koos emaga eelmisesse elukohta XXX, siis alustab S. S. XXX lasteaias taas käimist. Sealne kohatasu on 35 eurot kuus.
KOSTJA SEISUKOHT
5.Kostja on esitanud 22.03.2020 elatise nõudele vastuväite, mille kohaselt ei käi S. S. enam XXX lasteaias vaid hakkab käima XXX külas asuvas XXX, kus oli endine elukoht ning seal ei ole lasteaia kohatasu. Kostja ei ole võimeline nõutavas suuruses elatist maksma, kuna ta on XXX.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
Hageja on esitanud kostja vastu elatise nõude miinimummääras alates 02.08.2020. Seega soovib hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodil 02.08.2020-09.03.2021 ning alates 09.03.2021 elatist kuni lapse täisealiseks saamiseni.
Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistrist nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi, olles seega ülalpidamiskohustuslaseks.
PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või alaealise lapse ülalpidamiseks makstav igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kostja alaealine laps, kes ei ela koos oma isaga.
Tsiviilasi nr 2-21-3726
10.Hageja on esitanud elatise nõude, paludes, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates 02.08.2020 miinimummääras. Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kostja on XXX ning hageja ei käi enam XXXX, kus lasteaia kohatasu on oluliselt väiksem.
11.Kohus selgitab, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
12.Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
13.Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et lapse vajadused kuus on 443 eurot. Hagiavalduse kohaselt kulub eluasemele 135 eurot, toidule 155 eurot, sidekuludeks 12 eurot, tervishoiule 5 eurot, hügieenile 5 eurot, riietele 50 eurot kuus, muud vältimatud kulud huvitegevusele 81 eurot kuus seega kokku 443 eurot (tl 1). Eelnevast tulenevalt oleks lapse põhjendatud vajadused hageja esindaja poolt esitatud andmete kohaselt 443 eurot, millest pool on 221,50 eurot.
14.Esmalt hindab kohus edasiulatuva elatise suurust.
15.Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit.
16.Kostja on esitanud vastuväite, et ta on XXX ja ei suuda sellises summas elatist tasuda.
17.Otsustamaks, kas esinevad alused elatise vähendamiseks, peab kohus esmalt hindama kostja varalist seisu ja võtma seisukoha, kas kostja on võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
18.Kohus on kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta. Täitemenetluse registri kohaselt on kostjal 17 kehtivat täitemenetlust. Kostjal puudub püsiv sissetulek. Kostja nimele pole registreeritud sõidukeid ega kinnisvara. Kostja XXX väljavõtte kohaselt on kostja kontojääk XXX eurot.
19.Hageja esindaja on märkinud, et ta asub tööle XXX kaupluses. Hageja emale kuulub korteriomand asukohaga XXX ning sõiduautod Audi A4 (1998a), Ford Mondeo (1988a), Fiat
Tsiviilasi nr 2-21-3726 Punto (1994a), Opel Vectra (1996a), Ford Focus (1796a). Täitemenetluse registri kohaselt on hageja ema suhtes algatatud XXX täitemenetlust.
20.Kohtu hinnangul ei ole hageja ema oluliselt paremas majanduslikus seisus võrreldes kostjaga. Kohus leiab, et elatise tasumisest vabastamiseks ei anna alust asjaolu, et kostja XXX. Ka XXX on võimalik elatise maksmiseks töötasu teenida. XXX(XXX) § 37 lg 1 kohaselt on XXX kohustatud töötama. XXX § 38 lg 1 kohaselt XXX kindlustab võimaluse korral XXX tööga, arvestades XXX füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui XXX ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral XXX majandustöödel. XXX § 43 lg 1 kohaselt XXX töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka XXX, keda rakendatakse XXX majandustöödel.
21.Kohus märgib, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu. Samuti ei saa XXX viibimise ajal elatise väljamõistmine kohtu hinnangul kahjustada kostja ülalpidamist. Kostja on kuni XXX vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti tuleb käesoleval juhul võtta arvesse ülalpidamist saama õigustatud lapse huve. Kuna laps peab ülalpidamist saama pidevalt, mitte aga alles kostja XXX vabanemisel, siis ei võimalda vastuväidetes esitatu jätta hagi rahuldamata. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et eelnevaga on tuvastatud, et puuduvad alused elatise välja mõistmata jätmiseks või elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel. Kohus rahuldab edasiulatuva elatise nõude täies ulatuses.
22.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
23.Järgnevalt lahendab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude.
24.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist hagi esitamisele eelnenud perioodi 02.08.202008.03.2021 eest, igakuiselt summas 292 eurot.
25.PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
26.Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ei ole täies ulatuses põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav.
27.Riigikohtu 19.06.2020 kohtuotsuse nr 2-18-6499 p 11 kohaselt PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on
Tsiviilasi nr 2-21-3726 kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
28.Kohus märgib, et hageja on hagiavalduses selgitanud, et vanemate vahel oli kokkulepe elatise tasumiseks summas 100 eurot kuus, kuid kostja pole sellest lubadusest kinni pidanud. Kostja sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et pooltel oli elatise tasumise kokkulepe alates 03.11.2020. Varasema perioodi osas ei ole hageja esitanud tõendeid, et hageja oleks kostjalt elatise tasumist nõutud.
29.Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodil 03.11.2020-08.03.2021 summas 100 eurot kuus. Seega mõistab kohus kostjalt tagasiulatuvalt välja 416,13 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ning asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluskulu kandnud, tuleb jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Osaliselt tühistatud 16.09.2021 Ringkonnakohtu lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.