Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja põhjendused P.P. esitas 22.11.2020 Tartu Maakohtule hagi oma vanavanemate T.P. ja M.P. vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 17.11.2017 otsusega tsiviilasjas nr XXX mõistetud kostjate pojalt, P.P.lt kui kohustatud vanemalt hageja kasuks välja elatis mitte vähem kui pool Vabariigi Valituse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kalendrikuu kohta alates 01.10.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmiseks on algatatud täitemenetlus nr XXX. Täitemenetlus on edutu, kohtutäituri kinnitusel puudub kohustatud vanemal pikema aja vältel ametlik sissetulek. Samuti puudub kohustatud vanemal registervara, mille arvelt täitmisele antud kohustus täita. 28.07.2020 saatis hageja lepinguline esindaja kostjatele kohtuvälise ettepaneku ülalpidamiskohustuse ülevõtmiseks asenduskohustuse korras, et tagada hageja heaolu ja vajaduste kaetus. Alates augustist 2020 on vanaisa täitnud ülalpidamiskohustust summas 175 eurot kuus ja alates 10.02.2021.a 200 eurot kuus. Vanaisa poolt laekunud summa 1621 eurot on arvestatud perioodi 01.12.2019 kuni 30.11.2020 tagasiulatuva elatisvõla katteks. Seega on tagasiulatuva elatise võlg 1861 eurot. Vanaemalt ei ole elatise laekumisi tulnud. Antud juhul hageja isalt ei ole võimalik saada kohtuotsusega väljamõistetud tingimustel ülalpidamist. Täitemenetluses on laekunud 15.02.2021 ja 15.03.2021 kokku 635,59 eurot, kuid see läheb 2018nda aasta elatisvõla katteks. Kuna lapse isalt ei ole võimalik elatist saada, on ülalpidamiskohustus vanavanematel so kostjatel. Hageja palub mõista T.P.elt ja M.P. lt kui osavõlgnikelt välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.12.2019 kuni 30.11.2020 kohta hageja P.P. kasuks summas 1861 eurot ning edasiulatuva elatise nõue perioodi 01.12.2020 kuni 05.05.2021 kohta summas 1752 eurot ja igakuiselt elatis 292 eurot ning edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni 27.09.2033. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivised alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras. Kostja, T.P.e seisukoht hagi osas Kostja, T.P. vastuses hagile teatab, et esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta tema osas rahuldamata. Hageja isa P.P. on alates 25.01.2021 asunud tööle XXX ja töötab käesoleva ajani. Kohtutäitur on täitemenetluse nr XXX raames nõudnud hageja elatise nõude täitmiseks sisse juba märkimisväärse summa, mis igakuiselt suureneb. Seega puudub hagejal alus nõuda kostjatelt elatist asenduskohustuse täitmisena ja esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja osundab ka sellele, et hageja tegi lepingulise esindaja kaudu alles 28.07.2020 kostjale ettepaneku asenduskohustuse täitmise korras hagejale elatise maksmiseks. Kostja on alates 2020.a aasta augustist tasunud vabatahtlikult ja oma majanduslike võimaluste piires hagejale igakuiselt elatist ning on maksmist jätkanud ka kohtumenetluse ajal, suurendades summat 200 euroni kuus. Kostja on jätkanud elatise maksmist ka siis kui taastus hageja isa poolt elatise maksmine. Kostja leiab, et hagis sisalduv elatise tasumine tagasiulatuva perioodi osas koos jooksva elatise osalise tasumisega on kõiki asjaolusid arvestades kostjale ebamõistlikult koormav. Seega puudub hagejal hagi esitamise nõudeõigus kostja vastu ning hagi tuleks jätta täies ulatuses T.P.e osas rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja, M.P. seisukoht hagi osas Kostja, M.P. märgib, et talle teadaolevalt on hageja isa P.P. asunud tööle alates 25.01.2021 XXX, seega puudub hagejal alus nõuda kostjatelt elatist asenduskohustuse täitmisena. Kostja täidab ülalpidamiskohustust juba kahe isiku suhtes, tasub isa hooldekodu osamaksu, kasvatab alaealist tütart ning asenduskohustus käesoleva hagi raames oleks kostjale kolmas ülalpidamiskohustus. Kohustuste lisandumine asenduskohustuse näol kahjustaks kostja enda ja oma alaealise lapse igapäevast ülalpidamist. Hagi rahuldamise korral oleks elatis välja mõistetud samal ajal mitmelt isikult, mis ei ole kooskõlas seaduse mõttega. Käesoleval juhul on võimalik lapse isalt P.P. elatist saada. Kostja taotleb TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tulenevalt jätta esitatud hagi läbivaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kostjad on esitanud kohtule taotluse, milles paluvad TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta esitatud hagi läbi vaatamata. Kohus on antud menetluses eelnevalt asunud seisukohale, et on põhjendatud esitatud hagi lahendada sisuliselt ja jättis taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et esitatud hagi tuleb lahendada sisuliselt ja arvestades menetluse staadiumit, kus kohus on määranud kohtuotsuse teatavaks tegemise aja, jätab kohus kostjate taotluse rahuldamata. Kohus, hinnanud asjas esitatud menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid, on seisukohal et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Käesolevast asjast nähtub, et: -

-

-

Hageja vanemateks on K.-L.A. ja P.P.. Kostjad on P.P. vanemad. Tartu Maakohtu 17.11.2017 kohtuotsusega, tsiviilasjas nr XXX on P.P. välja mõistetud elatis alates 01.10.2017 P.P. e kasuks 235 eurot kuus ning edaspidi mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni P.P. e täisealiseks saamiseni 27.09.2033. Kohtutäitur, R.R. algatas 16.01.2018 kohtuotsuse täitmiseks kohustatud vanema suhtes täiteasja nr XXX Täitemenetluse raames ei ole P.P. väljamõistetud elatist otsuse kohaselt tasunud, tekkinud on elatise võlgnevus. P.P. on asunud alates 25.01.2021 tööle XXX ja sellest ajast on taastunud täitemenetluse raames elatise maksed (tl. 107-109).

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. PKS § 106 lg 1 järgi tekib asenduskohustus eelkõige siis, kui ülalpidamist andma kohustatud sugulane on oma varalise seisundi tõttu ülalpidamise andmisest vabastatud. Isik vabaneb PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Viidatud sätte mõjualast jääb aga PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi välja vanema kohustus pidada ülal oma alaealist last. Seega ei vabane vanem ka kehva varalise seisundi korral oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustusest PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane, ei saa ka vanavanematel

tekkida PKS § 106 lg 1 järgset kohustust pidada vanema asemel ise last ülal, kui vanemal ei ole lapse ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Vanavanematel võib tekkida oma lapselapse suhtes ülalpidamise kohustus PKS § 106 lg 2 alusel. PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Antud asjas on hagi esitatud, kuna lapse isalt ei ole õnnestunud täitemenetluse abil järjepidevalt ülalpidamist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses saada. Hagiavaldusele lisatud kohtutäituri R.R. 12.11.2020 e-kirja (tl. 10) kohaselt on täitemenetlus P.P. suhtes elatise sissenõudmiseks algatatud 16.01.2018, raha laekus võlgniku töökohast. 18.06.2018 esitas sissenõudja täiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. 09.07.2018 on täitemenetlus lõpetatud ja kogu võlgnetav summa seisuga 30.06.2018 tasutud. 07.02.2019 sissenõudja avalduse alusel jätkati täitemenetlust, sissenõudmiseks esitati elatise võlgnevus perioodil juuli 2018 kuni veebruar 2019 summas 1300 eurot. 12.10.2020 on sissenõudja esitanud täiturile avalduse igakuise elatise arvestamise lõpetamiseks, kuna igakuist elatist tasub edaspidi vanavanem ja palus jätkata tekkinud elatisvõla sissenõudmist. Kostja, T.P. on tasunud vabatahtlikult 2020.a augustikuust elatist. Nimetatud kostja poolt tehtud makseid on arvestanud ka hagjea oma elatise võlgnevuse nõude kindlaksmääramisel (tl. 150, pöördel). Mõlemad kostjad kinnitavad, et lapse isa, P.P. on alates 2021.a jaanuarikuust asunud tööle XXX (tl. 107-109), ning täitemenetluse raames on kohtutäitur täitnud P.P. suhtes elatise otsust. Nimetatud asjaolule hageja vastuväiteid ei esita ja kinnitab, et ta teab, et lapse isa on kohtumeneltuse ajal asunud tööle. Samas asub hageja seisukohale, et esitatud hagi tuleb jätkuvalt rahuldada. Hageja leiab, et 2-3 kuud teenida sissetulekut pole piisav, et uskuda, et see nii ka jätkub. Vastuseks hageja seisukohale, et lapse isa ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole jätkusuutlik, märgib kohus, et asenduskohustuse puhul elatise väljamõistmisel ei saa lähtuda eeldusest, et lapse isa lõpetab töötamise ja seega ei ole täitemenetluses võimalik elatise nõuet täita. Elatise väljamõistmine vanavanematelt asenduskohustisena kohaldub eelkõige siis, kui täitemenetluse raames ei ole võimalik kohustatud isiku suhtes kohtulahendit täita, st sissenõuet ei ole kohustatud isiku varale võimalik pöörata. Antud asjas on leidnud tõendamist, et täitementluse raames toimub P.P. kohtuotsuse alusel elatise nõude rahuldamine, sh elatise võlgnevuse sissenõudmine. Kohus nõustub kostjatega, et seaduse mõttega ei ole kooskõlas seisukoht, et elatis mõistetakse välja mitmelt isikult, st kohustatud vanemalt ja asenduskohustuse korras vanavanematelt. Toodud asjaoludel, jätab kohus hagi asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks hageja vanavanematelt, rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et menetluse kestel olid mõlemad kostjad valms sõlmima hageja esindajatega kompromissi elatise tasumise osas, kuid kohtuväliselt peetud läbirääkimised ebaõnnestusid. Olukorras, kus puudub seaduslik alus kostjastelt elatise väljamõistmiseks, oleks alaealise hageja huivdega olnud kooskõlas kokkuleppe sõlmimine. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.