Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Tsiviilasi
A.A. hagi B.B. vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. novembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja
C.C.,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen Kostja (vastustaja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Piia Roosileht
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Tartu Maakohtu 9. novembri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. 1(5)
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamta.
3.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.A. (hageja) esitas 27. septembril 2019 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu, mille hilisemaid muudatusi arvestades palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise võla 1051 eurot ajavahemiku alates 27. septembrist 2019 kuni 20. juunini 2020 eest. Elatis tuleb tasuda hageja isa (C.C.) pangakontole. Hagiavalduse kohaselt kolis hageja 27. septembril 2019 elama isa juurde, mistõttu hageja palus kostjalt (emalt) alates samast kuupäevast välja mõista elatise määras pool Eesti Vabariigi miinimumpalgast kuus. Seoses hageja tagasikolimisega kostja juurde alates
20.juunist 2020 (s.o menetluse ajal) ja kostja poolt osaliselt elatise vabatahtliku tasumisega, palus hageja kostjalt välja mõista elatise võla ülalmärgitud summas.
Kostja vaidles hagile vastu osaliselt.
Kostja on võimeline elatist tasuma 150 eurot kuus. Kostjal sündis X laps (D.D.) ning ta on lapsehoolduspuhkusel (enne seda oli kostja rasedus-sünnituspuhkusel). Kostja on oma võimetele vastavalt maksnud igakuiselt elatist. Kostja hinnangul ei võimalda tema oluliselt kehvem majanduslik olukord anda lapse isaga võrdväärset ülalpidamist ning see on mõjuvaks põhjuseks vähendada elatist alla perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Hageja esindaja igakuine sissetulek ületab kostja igakuist sissetulekut, seetõttu on isa võimalused last ülal pidada märkimisväärselt paremad. Lisaks laekub lapsele riigi poolt määratud igakuine raha lapse isa arvele ning sedagi tuleks kasutada lapse ülalpidamiseks. Kuna lapsel ei ole sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kostjal puudub nii kinnisvara kui ka likviidne vallavara, kostja sissetulekuna on hetkel prognoositav üksnes emapalk.
2(5)
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas 9. novembri 2020. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku alates 27. septembrist 2019 kuni
20.juunini 2020 eest kokku summas 1050 eurot ja 67 senti ning märkis, et elatis tuleb kostjal tasuda hageja isa pangakontole selgitusega "A.A. elatis". Poolte menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus luges sellist menetluskulude jaotust põhjendatuks, arvestades kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatise suurust ja hagi rahuldamise ulatust, samuti asjaolu, et mõlemal poolel olid asjas lepingulised esindajad. Lähtudes viidatud menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 2. detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud maakohtus kostja kanda. Samuti palub hageja jätta ringkonnakohtu menetluses kantud kulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Hageja palub määrata, et hüvitatavad menetluskulud ja viivis tuleb kanda hageja isa pangakontole. Kaebuse põhjenduste kohaselt mõistis maakohus otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatise 1050 eurot 67 senti hageja poolt taotletud 1051 euro asemel. Seega jättis maakohus hagi rahuldamata 33 sendi ulatuses. Hageja hinnangul ei ole sellises osas hagi rahuldamata jätmise korral põhjendatud menetluskulude poolte enda kanda jätmine. Vähemalt pidanuks maakohus hagi osalise rahuldamise korral jaotama menetluskulud TsMS 163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata TsMS § 164 lg 3. Kostja põhjustas menetluse sellega, et ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja on kostja poolt enda sissetulekute ja varalise seisu kohta ebaõigete andmete esitamisele viidanud nii 20. mai 2020. a kui ka 17. septembri 2020. a menetlusdokumentides. TsMS § 164 lg 3 alusel oleks kohus pidanud menetluse tulemusest sõltumata jätma menetluskulud käesolevas asjas täielikult kostja kanda.
Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Maakohus ei teinud menetluskulude jaotamisel kaalutlusvigu ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest Menetluskulud tuleks TsMS § 162 lg 4 alusel jätta igal juhul poolte endi kanda. Hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane. Kuna hageja on alaealine ning elab praegu taas püsivalt kostja juures, tähendaks menetluskulude jätmine kostja kanda seda, et need kulud peab kandma hageja ema, kellega koos laps igapäevaselt elab ja kes kannab seetõttu juba igapäevaselt mõnevõrra suuremaid kulusid võrreldes hageja isaga.
3(5)
Seega võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad vähemalt ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist. Hageja isa on teinud kulusid esindajale omal riisikol. Kohtuvaidluse on põhjustanud hageja isa käitumine. Hageja isa ei teinud kostjale kordagi kohtuväliselt ettepanekut elatise tasumiseks. Hageja isa esitas hagi elatise saamiseks juba enne, kui hageja Soome isa juurde kolis. Kostja ei ole esitanud kohtumenetluses teadvalt valeandmeid enda sissetulekute või varalise seisu kohta. Ebatäpsused kostja sellekohastes väidetes olid tingitud inimlikust eksitusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Hageja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist üksnes osas, milles tema menetluskulud maakohtu menetluses jäeti tema enda kanda ning sellest lähtuvalt rahaliselt kindlaks määramata. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi seega jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
8.Apellatsioonkaebuses viidatud TsMS § 164 lg 3 on menetluskulude jaotamisel ülalpidamisasjades erinorm TsMS §-de 162 ja 163 ning § 162 lg 4 suhtes. Samas ei ole maakohus jätnud TsMS § 164 lg-t 3 ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult kohaldamata, sest selle sätte kohaldamise eeldusi ei esine. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlus oleks põhjustatud sellest, et kostja pole andnud hagejale (hageja isale) teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 164 lg 3 seondub PKS §-ga 104, mille järgi on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamisel andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja (teda esindava isa kaudu) pöördunud enne hagi esitamist kostja poole PKS § 104 kohase nõudega teabe saamiseks kostja sissetulekute ja vara kohta. Vastupidi, hagi on esitatud samal päeval, mil hageja kolis kostja juurest isa juurde elama ning kostjal elatise tasumise kohus üldse tekkis (PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Hageja isa ei ole püüdnud enne kohtu poole pöördumist uurida, kas ja millises ulatuses oleks kostja nõus ja võimeline hagejale ülalpidamist andma. Menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotamise osas näeb erisätted ette TsMS § 169, kuid ka nende kohaldamiseks ei ole ringkonnakohtu arvates asjas alust.
9.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sellest sättest tuleneb kohtule ulatuslik diskrestiooniõigus menetluskulude jaotamisel hagi osalise rahuldamise korral. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu 4(5)
diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud dikrestioonipiire. Praegusel juhul ei anna apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Poolte menetluskulude nende endi kanda jätmine on käesolevas asjas lõppjäreldustes põhjendatud ja õiglane. Lisaks maakohtu esitatud põhjendustele, õigustab kulude poolte endi kanda jätmist ka kostja poolt välja toodu, mille kohaselt on hageja alaealine, kellel endal sissetulek puudub ning kes on vanemate ülalpidamisel. Kuna hageja elab praegu taas alaliselt kostja juures (selle üle ei ole pooled menetluses vaielnud), vähendaks hageja menetluskulude kostja kanda jätmine vähemalt ajutiselt hageja enda ülalpidamist. Samuti on oluline asjaolu, et hageja isa ei ole teinud kostjale kohtuväliselt ettepanekut elatise tasumiseks. Ühisele alaealise lapsele ülalpidamise nõudmisel võiks seda vanematevahelises suhtluses ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult eeldada. Kuivõrd kostja ei ole täielikult keeldunud elatise maksmisest ning on ka kohtumenetluse ajal hagejale osaliselt ülalpidamist andnud, on nõude kohtuvälisel esitamata jätmisel samuti märkimisväärne kaal menetluskulude jaotamisel maakohtu otsustatud viisil. Ülalmärgitud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
10.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et maakohus jättis hagi rahuldamata üksnes 33 sendi ulatuses. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis hageja lõplikult formuleeritud nõude rahuldamata tõesti väga marginaalses ulatuses (33 senti). Samas on hageja menetluse käigus oma nõuet oluliselt vähendanud, kuna asus menetluse käigus uuesti elama kostja juurde. Algselt nõudis hageja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (tld 1– 3), hiljem aga üksnes ajavahemiku alates 27. septembrist 2019 kuni 20. juunini 2020 eest (tl 108 pöördel ja tl 116 pöördel). Nõude selline vähendamine ei olnud tingitud kostjast. Maakohus ei ole nõude vähendatud osa suhtes menetlust küll lõpetanud (TsMS § 428 lg 1 p 3) ega jätnud hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2), kuid hagist loobumisel või hagi tagasivõtmisel tulnuks kulud vastavas osas kandja hagejal (TsMS § 168 lg-d 2 ja 4). Eelmärgitut arvestades ei saa vähemalt menetluskulude jaotuse otsustamise aspektist asuda käesolevas asjas seisukohale, et hagi on (peaaegu) täielikult rahuldatud. Järelikult võis maakohus jaotada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmandast alternatiivist lähtuvalt.
11.Kuna vaidluse esmeks on elatise nõue alaealisele lapsele ning maakohtu otsus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas, peab ringkonnkohus põhjendatuks jätta ka apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda. Märgitud menetluskulude jaotusest lähtuvalt pole poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine vajalik.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.