Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Angelina Abol
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. aprill 2021, Rakvere
Tsiviilasja number
2-20-13322
Tsiviilasi
T K hagi R K vastu abielu lahutamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: T K (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Maris Tekkel (e-post [email protected]) Kostja: R K (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Maris Kure (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
13.10.2020 kohtuistungil
Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuasutuses. Kuna kostja on sellisest hageja ettepanekust korduvalt keeldunud, siis on hageja abielu lahutamise nõudega sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja leiab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik ning sellest tulenevalt soovib ta abielu lahutada. Kostja 02.10.2020 vastusest nähtub, et poolte abielulised suhted ei ole pöördumatult lõppenud ja neid on võimalik taastada, sest pooltel on jätkuvalt ühine elukoht ja osaletakse laste kasvatamisel. Kostja on seisukohal, et juhul, kui hageja on nõus ja leiab, et ühise perena on võimalik jätkata, siis tuleks anda pooltele kuuekuuline tähtaeg leppimiseks. Samas aga, kui hageja ei pea seda võimalikuks või ei soovi seda, siis ei vaidle kostja abielulahutusele vastu. Kostja soov on kasvatada ühiselt ja üksmeelselt üles poolte ühised lapsed. Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde, kuid leiti ühiselt, et pooltele tuleb anda kuuekuuline aeg leppimiseks, s.o kuni 13.04.2021. Kohus selgitas, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 13.04.2021, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 16.04.2021. Kohus juhtis muuhulgas poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. 13.04.2021 teatas hageja, et ta on jõudnud veendumusele, et abielu jätkamine ei ole siiski võimalik ja palub abielu lahutada. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte abielu on sõlmitud 02.10.2010 Lääne-Viru Maavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Kostja abielu lahutamisega nõus ei ole, leidis, et abielusuhteid on võimalik taastada. Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 13.04.2021. Kohus juhtis poolte tähelepanu leppimise võimalusele ja võimalusele saada nõu perenõustajalt. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud ning vastupidi on kohtule teatanud, et poolte abielu jätkamine ei ole siiski võimalik, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada.
Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.