1.A.A. (hageja) esitas 7. detsembril 2020 Tartu Maakohtule hagi B.B. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis 3270 eurot 40 senti ajavahemiku 1. jaanuar 2020 kuni 6. detsember 2020 eest ning igakuine elatis 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud tasuma elatist iga kuu 15. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Samuti esitas hageja hagi tagamise taotluse kohustamaks kostjat tasuma igakuiselt elatist 292 eurot kuus hagi tagamise taotluse esitamisest kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Tartu Maakohus rahuldas 8. detsembri 2020. a määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt, kohustades kostjat tasuma hagejale elatist 100 eurot kuus alates 8. detsembrist 2020 kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Kostja esitas 18. jaanuaril 2021 määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 8. detsembri 2020. a määruse hagi tagamise kohta ning jätta hagi tagamise taotlus täielikult rahuldamata. Kui Sotsiaalkindlustusametil tekkis hageja vastu väljamakstud elatisabi osas tagasinõue, palus kostja kohustada hagejat tasuma Sotsiaalkindlustusametile tagasi alusetult saadud menetlusaegne elatisabi. Kõik hagi tagamisega seotud menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda, samuti mõista kostja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.Hageja esitas 26. jaanuaril 2021 avalduse, milles võttis hagi tagasi, palus jätta hagi läbi vaatamata ja kostja määruskaebuse rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. Avalduse põhjenduste kohaselt ei olnud hageja emale (C.C.) teada, et hagejal on täitedokument, Soome Vabariigi kohtu otsus, millega on juba kostjalt hageja kasuks elatis välja mõistetud. Hageja ema arvas, et Eestisse kolides kaotavad varasemad kokkulepped elatise osas kehtivuse.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus lõpetas 28. jaanuari 2021. a määrusega menetluse hagi tagasivõtmise tõttu. Sama määrusega rahuldas maakohus kostja määruskaebuse ja tühistas 8. detsembri 2020. a määruse hagi tagamise kohta. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagejaks oli
käesoleval juhul alaealine ning hageja ema esitas hagiavalduse hageja huvides, on menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas 12. veebruaril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud 533 eurot (õigusabi 483 eurot ja riigilõiv 50 eurot) ja mõista need hagejalt välja. Samuti palub kostja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejalt kostja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagiavalduse ja taotluse hagi tagamiseks alusetult. Hageja võttis hagi tagasi. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 150 lg 5 kohaselt ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, mh tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist. Menetluskulude jaotuse puhul ei saa praegusel juhul olla määrav asjaolu, et hageja on alaealine. Alustatud kohtumenetlus oli alusetu ja täielikult välditav. Kuigi formaaljuriidiliselt on hageja alaealine, on selge, et X-aastane laps ei pöördunud kohtusse, vaid seda tegi tema eest ema, kes pöördus kohtusse pahatahtlikult ja pidi teadma jõustunud Soome kohtuotsusest. Ema on äärmiselt temperamentne naisterahvas, kes ärritub kiiresti ning teeb pidevalt keeruliseks kõikide lähikondsete elud. Soome kohtu otsus on tehtud 2017. aastal, mistõttu ei ole usutav, et hageja ema ei mäletanud kohtuskäimist. Hageja põhjendused ei ole vabandatavad ega õigusta Eesti kohtu poole pöördumist. Arvestades asjaolusid kogumis, ei ole menetluskulude jätmine poolte endi kanda mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Käesoleva määruskaebuse esitamisel on kostja kandnud menetluskulusid 326 eurot, s.o õigusabikulud 276 eurot ja riigilõiv 50 eurot, mille palub samuti jätta hageja kanda.
7.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja möönab, et kehtiv regulatsioon sisuliselt võimaldab menetluskulud välja mõista lapselt, kuid viitab õiguskantsleri kirjale justiitsministrile, kus õiguskantsler on asunud seisukohale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, mis võimaldavad elatise kohtuasjas kostja menetluskulud välja mõista lastelt, on vastuolus laste õiguste ja huvidega ning elatise väljamõistmise eesmärkidega. Kehtiv seadus menetluskulusid lapsevanemalt välja mõista ei võimalda. Hageja ei esitanud hagi pahatahtlikult, vaid hageja emale ei olnud teada, et tal on kohtulahend, mille alusel on võimalik alustada täitemenetlust. Kostja kantud menetluskulud oleksid olnud välditavad, kui kostja oleks hagimaterjalide ja hagi tagamise määruse
kättesaamise järel pöördunud hageja poole ning palunud menetluse lõpetada. Kostja arvamus ja kirjeldus hageja emast on asjakohatu.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
10.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu 28. jaanuari 2021. a määruse üksnes osas, millega jäeti kostja menetluskulud tema enda kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3).
11.Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena kostja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
11.1.Määruskaebuse keskne etteheide maakohtule on see, et kohus jättis käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetavas määruses menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuigi hageja esitas alusetu hagi, mille ta hiljem tagasi võttis. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-t 4 ja § 150 lg-t 5 ning et kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine on ebaõiglane.
11.2.TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtule diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole käesolevas asjas diskretsioonipiire ületanud.
11.3.Iseenesest õige on kostja seisukoht, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis menetluskulude jaotamisel arvesse, et hagejaks käesolevas asjas on alaealine, kelle huvides esitas hagiavalduse tema seaduslik esindaja (ema). Õige on hageja väide, et kehtiv seadus ei võimalda elatise vaidluses menetluskulusid välja mõista hageja seaduslikult esindajalt (eelkõige vanemalt). Seega tuleks määruskaebuses taotletud eesmärgi saavutamiseks jätta kostja menetluskulud hageja ehk lapse kanda. Ringkonnakohus rõhutab, et lapsel (alaealisel) ei ole enamasti muud sissetulekut peale tema kasuks väljamõistetud elatise, mistõttu tuleks tal menetluskulud tasuda üldjuhul elatisena väljamõistetud rahast. Käesolev asi ei ole selles suhtes erandlik. Kirjeldatud olukord, kus
hagejal tuleks kostja menetluskulud tasuda elatisena väljamõistetud rahast, ei ole ilmselgelt kooskõlas elatise maksmise eesmärkide ega mõttega. Seega oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ning kostja viidatud TsMS § 162 lg 4 kohaldamise eeldus on täidetud. Asjaolu, et hagejaks on käesolevas asjas alaealine laps, ongi selline erandlik asjaolu, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustab.
12.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.
13.Hageja ei ole määruskaebuse menetlemisega seonduvate kulude kohta menetluskulude nimekirja esitanud ning on palunud 22. veebruari 2021. a seisukohas jätta määruskaebuse menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.