Viru Maakohus Kaire Pullerits
Kohtujurist
Gerli Luik
Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number
25. märts 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-16318
Kohtuasi
S. O. ja A. O. hagi P. O. vastu elatise nõudes
Kohus
Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Hagi läbivaatamata jätmine Hageja I: S. O., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond Hageja II: A. O., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xxxx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond Hagejate seaduslik esindaja: S. L., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx vald, xxxxx Lääne-Viru maakond, eposti aadress: xxx Kostja: P. O., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx küla, xxx vald, xxxxx xxx maakond
06.11.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejatele tähtaja so 14 päeva hagiavalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejaid esitama nõuetekohane hagiavaldus (sh hagi ese, hagi asjaolud ja tõendid). 19.11.2020 esitasid hagejad hagiavalduse koos lisadega ning kõrvaldasid Viru Maakohtu 06.11.2020 kohtumääruses märgitult hagis esinenud puudused. Viru Maakohtu 27.11.2020 määrusega võeti hagi menetlusse. Kostja esitas hagile vastuse 18.12.2021, milles hagi ei tunnistanud. Kohus küsis hagejatelt seisukohta kostja vastusele, millele hagejad vastust ei esitanud. Tulenevalt kostja vastusest ja asjaolude selgitamise vajadusest, määras kohus asja arutamiseks kohtuistungi 23.03.2021, saates pooltele kohtukutsed. Pooled on kohtukutsed kätte saanud. 23.03.2021 määratud kohtuistungile ilmus kostja, hagejate seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja enne istungit kohtule ei teatanud istungile mitteilmumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist. TsMS § 345 sätestab, et kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 422 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat (lg 1). Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (lg 2). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus ei välista haiguse põhistamist muude tõenditega (lg 3). Kohtuistungil avaldas esmalt kostja, et oli suhelnud telefoni teel hagejate seadusliku esindajaga kuu aega tagasi, ja hagejate seaduslik esindaja oli öelnud, et ta ei tule kohtuistungile. Kohus helistas täiendavalt kohtuistungil hagejate seaduslikule esindajale, kes kinnitas, et ta oli selliselt kostjale öelnud. Hagejate seaduslik esindaja ütles, et hetkel on karantiinis ja sellepärast istungile ei tulnud, unustas sellest kohut teavitada. Oli nõus, et kohus jätab hagi läbivaatamata. Seega, kuna hagejad (hagejate seaduslik esindaja) ei ole ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile, mille toimumisest oli ta teadlik, hagejad ei ole teatanud enne kohtuistungit mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks, kostja on esitanud taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, siis leiab kohus, et S. O. ja A. O. hagi P. O. vastu elatise nõudes tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 412 lg 3 alusel kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama 2(3)
kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kohus selgitab ka, et TsMS § 142 lg 1 ja 2 alusel kajalt, menetlustähtaja ennistamise avalduselt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kohus selgitab, et hagihind ei ole nõude ehk elatise väljamõistmise summa ja selle tasumise kohustust pooltele ei teki. Viidatud sättest tulenevalt on hagihind käesolevas asjas 5256 eurot (2x292x9). Kautsjon tuleb tasuda iga ülalpidamist saama õigustatud lapse kohta. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kautsjon poolelt hagihinnalt on 2628/2=1314 eurot, milliselt summalt tasumisele kuuluv riigilõiv on 200 eurot. Käesolevas asjas tuleb menetluse taastamise taotluse esitamisel tasuda kautsjonina 400 eurot (2x200). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgituseks märkida: Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti. Kautsjoni tasumise kohta tuleb kohtule esitada maksekorraldus. Kohus selgitab, et kui hageja ei taotle menetluse taastamist või kui hageja taotlus menetluse taastamiseks jäetakse rahuldamata ning määrus jõustub, on hagejal võimalik esitada sama hagi uuesti kohtusse arvestades TsMS § 426 sätestatut. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hagejate kanda. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kohtutoimikust menetluskulude kandmist ka ei nähtu. (allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.