Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Asja läbivaatamine
Viru Maakohus Kaire Pullerits 16. märts 2021, Rakvere kohtumaja 2-20-15793 E. L. hagi G. P. vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes 7000 eurot Hageja: E. L., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress: xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Landberg, e-posti aadress: [email protected] Kostja: G. P., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Lääne-Viru maakond kohtuistungil 09.03.2021; istungil osalesid: hageja, hageja lepinguline esindaja ja kostja
Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
Lahutada E. L. ja G. P. abielu, milline on registreeritud xx.xx.1994 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx.
Abielu ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest selliselt, et lugeda E. L. osa suuruseks 86,35% ja G. P. osa suuruseks 13,65% abielu ühisvarast, mis koosneb korteriomandist asukohaga xxx xx-xx xxx vald Lääne-Virumaa, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg. osa nr xxxxx.
Jagada abieluühisvara selliselt, et jätta korteriomand asukohaga xxx xx-xx xxx vald Lääne-Virumaa, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg. osa nr xxxxx E. L. ainuomandisse.
Mõista E. L.lt välja hüvitis G. P. kasuks summas 3412,50 eurot.
Kohustada G. P.t andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande
1(5)
muutmiseks selliselt, et kustutada senine omanikukanne E. L. kohta ja kanda E. L. sisse kinnistu ainuomanikuna. Kohtuotsus asendab G. P. tahteavaldusi.
Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Välja mõista G. P.lt E. L. kasuks menetluskulu 650 eurot (riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 450 eurot), mis kanda E. L. a/a-le xxxxxx Swedbank AS-s.
Välja mõista G. P.lt E. L. kasuks viivis menetluskuludelt (650 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust 1⁄2, so 200 eurot E. L. a/a-le xxxxxx Swedbank AS-s.
Edasikaebamise kord Pooled on kaebeõigusest loobunud (TsMS § 630 lg 2).
Asjaolud ja menetluse käik E. L. (hageja) esitas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse G. P. (kostja) vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Kohus jättis 06.11.2020 ja 18.11.2020 kohtunõuetes hagiavaldus käiguta ja andis hagejale tähtaja hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas 23.11.2020 hagiavalduses puudused. Hageja esitas hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid ning nõuetena: lahutada E. L. ja G. P. abielu, milline on registreeritud xx.xx.1994 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx; abielu ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest selliselt, et lugeda E. L. osa suuruses 86,1 % ja G. P. osa suuruseks 13,9% abielu ühisvarast, mis koosneb korteriomandist asukohaga xxx xx-xx, xxx vald, LääneVirumaa ja mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg osa nr xxxxx; jagada abieluühisvara selliselt, et jätta korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx vald, Lääne-Virumaa ja mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg osa nr xxxxx E. L. omandisse; mõista E. L.lt välja hüvitis G. P. kasuks summas osa 3412,50 eurot; kohustada G. P.t andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande muutmiseks selliselt, et kustutada senine omanikukanne E. L. kohta ja kanda E. L. sisse kinnistu omanikuna. Kohtuotsus asendab G. P. tahteavaldusi. Hageja taotles jätta menetluskulud kostja kanda. 23.11.2020 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Kohus selgitas, et vastavalt TsMS § 346 lõikele 2 kohustab maakohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagile hiljemalt 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Kostja hagile vastust ei esitanud. Hageja on 07.12.2020 esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et ei ole õiglane jätta kohtukulud poolte kanda olukorras, kuna hageja on teinud enne kohtusse pöördumist ettepaneku asja lahendamiseks kokkuleppel. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna hageja on teinud 2(5)
kostjale ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks, ent kostja on sellest keeldunud, palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja teavitab, et hagiavalduse esitamise seisuga on hageja kandnud menetluskulusid summas 850 eurot järgmiselt:
korteriomand asukohaga xxx xx-xx xxx vald Lääne-Virumaa, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnisturaamatus avatud reg. osa nr xxxxx E. L. ainuomandisse; mõista E. L.lt välja hüvitis G. P. kasuks summas 3412,50 eurot; kohustada G. P.t andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxxx teises jaos omandiõiguse kohta senise kande muutmiseks selliselt, et kustutada senine omanikukanne E. L. kohta ja kanda E. L. sisse kinnistu ainuomanikuna. Kohtuotsus asendab G. P. tahteavaldusi. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Rahalised nõuded tuleb samuti täita kohtuotsuse jõustumisel. Hagejal on kohtuotsuse jõustumisel õigus esitada otsus koos hageja poolse avaldusega täitmiseks Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi (lg 2). Kohus on selgitanud ka TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda TsMS § 164 lg 2 alusel. Kostja on sellega nõustunud. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv kokku 400 eurot ja esindajatasu 450 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on esitatud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hageja on taotlenud TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 200 euro tagastamist. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulu summas 650, s.o riigilõiv 200 eurot ja esindajatasu 450 eurot. Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 4 alusel. Osundatud sätte kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt (650 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuistungil. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja esitas taotluse tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1⁄2 ulatuses so 200 eurot E. L. a/a-le xxxxxx Swedbank AS-s. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad apellatsioonkaebuse esitamisest, seega ei ole käesolev kohtulahend edasikaevatav.
4(5)
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.