lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-16035/2

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 26.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-16035/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
654
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-16035

Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2015. a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

M. A.i pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

M. A. (IK xxx elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Keelduda M. A.i avalduse menetlusse võtmisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.M. A. esitas Viru Maakohtule avalduse füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks. Avaldusega informeerib M. A. kohut, et on end töötuna arvele võtnud Töötukassas, tema sissetulek on väiksem kui miinimumpalk, mistõttu on ta muutunud poüsivalt maksejõuetuks. M. A. palub välja kuulutada pankrot ning pankrotimenetluse lõppemisel algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik selgitab, et kohustuste võtmise ajal olid sissetulekud piisavad, kuid kaotas seejärel töö, ei ole suutnud uut leida ning seetõttu ei ole suuteline olemasolevaid kohustusi täitma. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustab vallast saadav toimetulekutoetus. Võlgnik osaleb küll tööotsingutel, kuid ebapiisava riigikeele oskuse, eriala puuduse ning töökohtade vähesuse tõttu ei ole õnnestunud tööd leida.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 30.09.20262-24-6753/40Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.09.20262-25-6475/54Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 24.09.20262-26-20172/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.09.20262-26-18650/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.09.20262-26-13770/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 22.09.20262-21-10020/77Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest.

3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest, kui avaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
4.Kohus peab vajalikuks selgitada maksejõuetuse mõistet. Maksejõuetus tähendab olukorda, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse põhistamisel tuleb näidata, miks võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ka tulevikus. Asjaolu, et võlgnik on töötu, ei tõenda iseenesest isiku maksejõuetust. Kohus osundab siinkohal, et M. A. on töötu olnud alates 2004. aastast, samas ei ole võlgnik end maksejõuetuna tundnud üle 10 aasta. Töötuna olemise perioodil on lisandunud täitemenetlused nr 095/2010/1651 ja nr 095/2009/1651. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tegelikkusele võlgniku väide, et kohustuste võtmise ajal oli piisav sissetulek olemas. Võlgniku esitatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt M. A.il vara puudub, kohustusi on kokku 460 eurot 26 senti. Kohus on seisukohal, et 460, 26 euro ulatuses iga töövõimeline inimene suuteline tasuma piisava soovi ja kohusetunde olemasolul oma võetud kohustusi. M. A. ei ole millegagi tõendanud, et tema töövõime oleks mingil viisil piiratud.
5.Kohus selgitab, et pankrotimenetlus ei ole tasuta menetlus. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, mitte võlgniku vabastamine oma kohustustest. Pankroti väljakuulutamisega ei kao võlgniku kohustused ära ega võlgnik ei vabane automaatselt nende tasumise kohustusest. Pankroti väljakuulutamisel moodustub võlgniku varast pankrotivara, millest tehakse võlausaldajale väljamaksed. Vara valitsemiseks määratakse pankrotihaldur, kellele läheb üle vara valitsemise õigus. Kui võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse läbiviimiseks, ei kuuluta kohus välja võlgniku pankrotti ning menetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Ka pankrotimenetluse raugemine ei vabasta võlgnikku võlgadest. Ajutisel pankrotihalduril ja pankrotihalduril on õigus saada menetluse läbiviimise eest tasu ja menetlusega kaasnenud kulude hüvitist. Tasu ja kulud kaetakse üldjuhul pankrotivara arvelt. Kui pankrotivara puudub, võib kohus tasu ja kulud välja mõista riigi vahenditest. Seejuures ei saa halduri tasu ja kulude hüvitis ületada 397 eurot + käibemaks (79, 40). Eeltoodust tulenevalt oleksid pankrotimenetluse eeldatavad kulud vähemalt samas suuruses kui võlgniku kohustused.
6.Avaldaja palub algatada kohustustest vabastamise menetlus. Ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest vabanemist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise, või algatamata jätmise otsustab kohus alles pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisel. Juhul kui kohus kohustustest vabastamise menetluse algatab, otsustab kohus kohustustest vabastamise üldjuhul pärast 5 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid tähtaega võib ka pikendada 7 aastani (PankrS § 175 lg 1 ja 51). Samuti nimetab kohus usaldusisiku, kellele võlgnik teeb makseid ja kelle kulud tuleb kanda võlgnikul.

Võlgadest vabastamine võib kõne alla tulla eelkõige vaid juhul, kui võlgnik on tõesti käitunud nö vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5-7 aastat) peab võlgnik tulema toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja muidugi käima tööl (st tegelema tulutoova tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi. Võlgnik ei vabane kohustustest lihtsalt sellepärast, et ta on töötu ja puudub sissetulek.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-23-11005/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.09.20262-26-13175/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja