Kohtuotsusega väljamõistetud elatise rahasumma kuulub igakuise maksena ülekandmisele V. J. arveldusarvele.
5.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
6.Jätta rahuldamata elatise väljamõistmise sidumine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.
7.Jaotada menetluskulud ning jätta poolte endi kanda.
8.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi nõue Hageja on 01.04.2020 hagiga nõudnud kostjalt elatise väljamõistmist 300 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja soovib elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest. Kostja vastus Kostja ei vaidle vastu elatise suurusele, kuid palub hagi jätta rahuldamata, kuna on igakuiselt tasunud elatist summas 300 eurot või rohkem, seega ei ole rikkunud elatise tasumise kohustust ning alus hagi rahuldamiseks puudub. Kohtu põhjendused
1.PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2).
2.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal PKS § 100 lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes.
3.Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).
4.Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste
rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15).
5.Hageja soovib elatise väljamõistmist summas 300 eurot ning kostja ei vaidle elatise suurusele vastu.
6.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hagejal on üldse õigus nõuda elatise väljamõistmist, kui kostja on vabatahtlikult maksnud elatist vähemalt 300 eurot kuus.
7.Kostja on esitanud kohtule tõenditena maksekorraldused (tl 29-38). Tõenditest nähtub, et kostja on oktoobris tasunud hageja seadusliku esindaja pangaarvele: - 04.10.2019 130 eurot; - 15.10.2019 100 eurot; - 25.10.2019 35 eurot; - 28.10.2019 500 eurot; Novembris on kostja tasunud; - 04.11.2019 100 eurot; - 26.11.2019 335 eurot. Detsembris on kostja tasunud - 23.12.2019 300 eurot; Jaanuaris on kostja tasunud - 27.01.2020 300 eurot; Veebruaris on kostja tasunud - 26.02.2020 300 eurot; Märtsis on kostja tasunud - 26.03.2020 300 eurot.
8.Maksekorralduste juurde on märgitud lihtsalt „lapse toetus“ või „perevod“ (eesti keeles ülekanne). Maksekorralduse juurde ei ole märgitud, millise kuu eest elatist tasutakse ning ei ole ka märgitud ülekande tegemise muid põhjuseid.
9.Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on hageja seadusliku esindaja arveldusarvele kandnud igakuiselt tõesti vähemalt 300 eurot, kuid esitatud tõenditega ei ole tõendatud, millise kuu eest elatist tasuti. Samuti ei saa kohus neid makseid, mille selgituseks oli märgitud „ülekanne“, käsitleda kui elatise tasumist, kuna poolte vahel võis olla ka muid rahalisi kohustusi või tasus kostja näiteks hoopis elatise võlgnevust.
10.Hageja seaduslik esindaja põhjendab elatise hagiavalduse esitamist asjaoluga, et kostja ei maksa elatist kokkulepitud ajaks ning kostjale peab iga kuu meelde tuletama, et elatis on vaja ära tasuda (tl 43). Seega ei saa hageja seaduslik esindaja olla kindel, et kostja elatist siiski regulaarselt ja õigeaegselt tasuks.
11.Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja teeb ülekandeid lapse toetuseks kuu lõpus, kuid ei ole tõendtatud, et makse oleks tehtud järgneva kuu elatise eest. Hageja seaduslik esindaja väidab, et elatist tasutakse jooksva kuu eest alles kuu lõpus.
12.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole täitnud seadusest tulenevalt nõuet tasuda elatist iga kalendrikuu eest ette, st elatis järgmise kuu eest tuleb tasuda jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Seega leiab kohus, et kostja on rikkunud elatise maksmise kohustust, eelkõige põhjusel, et ta ei ole täitunud elatise tasumisest õigeaegselt. Samuti leiab kohus, et, kuna kostja elatise tasumine ei ole olnud õigeaegne, siis ei saa kohus jätta hagiavaldust rahuldamata põhjendusel, et kostja on elatist tasunud vabatahtlikult.
13.Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 300 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
14.Hageja soovis elatise sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammääraga. Riigikohus on ka varem juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses (Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 14). Kohus on seisukohal, et elatise sidumine kuupalga alammääraga ei täida enam oma esialgset eesmärki ning ei ole käesoleva menetluse puhul mõistlik kuna kostja on ka käesolevalt nõus tasuma seadusest tulenevast miinimumelatisest suuremat elatist (miinimum elatis käesoleval aastal on 292 eurot, kostja ei ole vastu vaielnud elatisele summas 300 eurot).
15.Hageja on esitanud hagiavalduses elatise nõude alates hagi esitamisest, so alates 01.04.2020.
16.Kostja on kohtule esitanud tõendid, et on tasunud ka menetluse kestel hagejale elatist summas 300 eurot kuus kuude aprill – august eest, kokku summas 1700 eurot (tl 81-85) . Kohus märgib ka siin, et kostja ei ole märkinud maksekorraldusele juurde, millise kuu eest elatist tasuti ning elatis on samuti tasutud kuu lõpus. Kostja peab tasuma elatise kuu lõpus järgmise kuu eest, mitte alles jooksva kuu eest. Septembris elatise maksmise kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole.
17.Ajavahemiku 01.04.2020 – 24.09.2020 (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni) tuleb elatis välja mõista hageja kasuks ühekordse summana 240 eurot (septembri 24 päeva eest (300/30)x24=240 eurot). Lisaks tagasiulatuvale elatisele jääb septembris veel tasuda elatist summas 60 eurot (25.09.2020 – 30.09.2020), ühes kuus kokku 300 eurot. Lisaks tuleb septembri viimaseks kuupäevaks tasuda ka oktoobri kuu elatis. Menetluskulud
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
20.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.