A. A. ja B. B. hagi E. E. e vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5256 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I: A. A. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). esindajad Hageja II: B. B. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Hagejate seaduslik esindaja: C. C. XXX, e-post: XXX).
(isikukood: XXX, elukoht:
Hagejate lepinguline esindaja: advokaat D. D.
XXX).
(XXX, e-post:
Kostja: E. E. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kostja lepinguline esindaja F. F. (XXX, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
25. august 2020. a.
Protokollija
sekretär Jaanika Brikkel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. A. ja B. B. hagi E. E. e vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
Välja mõista E. E. elt A. A. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 13.05.2020. a kuni A. A. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
3.Välja mõista E. E. elt B. B. kasuks elatis 292 eurot kuus alates 13.05.2020. a kuni B. B. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
4.A. A. l ja B. B. l ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14.05.2020. a hagi tagamise määruse alusel tsiviilasjas nr 2-20-6998 elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses.
5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E. E. e poolt alates 14.05.2020. a C. C. pangakontole A. A. ja B. B. elatise katteks kantud summadega.
6.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 1-8)
1.Hagiavaldusest nähtuvalt ei täida kostja enda ülalpidamiskohustust hagejate ees alates septembrist 2019. a. Kostja on tasunud perioodil juuli kuni august 2019. a hagejate ülalpidamiseks kokku 430 eurot.
2.Laste isa on kandnud laste kulud vabaajale, meelelahutusele, toidule ning eluasemele. Miinimumkulutused hagejate kohta olid 2019. a septembris 322 eurot, oktoobris 167 eurot, novembris 369 eurot, detsembris 254 eurot, 2020. a jaanuaris 320 eurot, veebruaris 185 eurot, märtsis 322 eurot ja aprillis 153 eurot. Seega on kostja elatisevõlgnevus perioodil september 2019. a kuni aprill 2020. a 2092 eurot. Lisaks on kostja kontole laekunud lapsetoetus, mida kostja ei ole kasutanud hagejate kasvatamisega seonduvate kulutuste katmiseks ning seega on kostja võlgnevuses ka lastetoetustele vastava summa, mis on alates novembrist 2019. a kuni jaanuarini 2020. a 360 eurot.
3.Hagejate ligikaudsed kulutused ühes kuus kokku on ligikaudu 1200 eurot, so 600 eurot hageja kohta. Kuludeks on kooli kohatasu 205 eurot, lasteaia tasu 75 eurot, vaba aja veetmisele kulub keskmiselt 160 eurot, toidule keskmiselt 400 eurot kuus, treeningu aastamakse ühe kuu kohta on 34 eurot, transpordikulu 100 eurot. Laste tarbeesemetele kulub keskmiselt ühes kuus 230 eurot ning ainuüksi laste poolt kasutatavad interneti, televiisori ning mobiiltelefonidega seonduvad püsikulud on 20 eurot kuus. Kui mitte võtta arvesse eluasemega seonduvaid kulusid, on hagejate igakuised kasvatamise kulud keskmiselt 1224 eurot, so 612 eurot lapse kohta. Seega peab kumbki vanem panustama mõlema lapse ülalpidamiseks igakuiselt 306 eurot.
4.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis alates 01.09.2019. a kuni hagi esitamiseni kokku summas 2452 eurot (s.o hageja kohta 1226 eurot) ja edaspidi elatis miinimummääras s.o 292 eurot kuus ühele hagejale, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE (I kd, tlk 40-45)
5.Kostja ja laste isa abielu lahutati XX.XX.XXXX. a ja kuni XX.XX.XXXX. a elas laste isa suurema osa ajast XXXs ja lapsed elasid koos emaga kuni XX.XX.XXXX. a, mil laste isa tuli XXXst ära ja võttis kostjalt tema tahte vastaselt lapsed ära. Seega on põhjendamatu nõuda kostjalt tagasiulatuvat elatist alates 01.09.2019. a ehk siis selle aja eest, mil mõlemad hagejad olid kostja kasvatamisel ja hooldamisel. Laste isa leppis kostjaga kokku, et lapsed on koos oma emaga kolmapäeval ja reedel peale kooli/lasteaeda. Nii see toimis kuni 2019. a jõuludeni.
6.Kuigi lapsed elasid koos oma emaga kuni XX.XX.XXXX. a, nõudis laste isa, et kostja maksaks tema isiklikule kontole laste kooli- ja lasteaia õppemaksu rahad ning kostja kandis nõutud summa 430 eurot 09.09.2019. a laste isale. Seega on põhjendamatu laste isa väide, et kostja ei ole panustanud laste ülalpidamisse. Samuti laekub laste kasvatamiseks mõeldud peretoetus 120 eurot kuus alates 01.03.2020. a laste isa kontole.
7.Hagejate nõuded tagasiulatuva elatise saamiseks summas 2452 eurot alates 1. septembrist 2019. a ja lastetoetuse nõue summas 360 eurot perioodi november 2019. a kuni jaanuar 2020. a eest ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna peretoetus on mõeldud lapse kasvatamiseks mõlemale vanemale, siis saab kohustatud vanema poolt lapsele makstavat elatist vähendada vähemalt 1⁄2 peretoetuse võrra.
8.Hagejate kulutused on üle paisutatud ja tõendamata. Kostja igakuiseks sissetulekuks on keskmiselt 619,20 eurot (brutos), kostja tasub eluruumi üüri igakuiselt 400 eurot, kommunaalmakseid 100-120 eurot. Kostja sissetulekud ei võimalda maksta lastele ülalpidamiseks kokku 584 eurot kuus, kuna sel juhul on ohustatud tema enda ülalpidamine.
9.Arvestades kostja igakuiseid kohustusi ja sissetulekut, siis on kostjal võimalik maksta lastele ülalpidamiseks kokku 200 eurot kuus, s.o 100 eurot lapsele. HAGEJATE SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (I kd, tlk 56-64)
10.Kostja on tasunud laste kulutuste katteks 9. septembril 2019. a 430 eurot, tegemist on laste juuli-augusti kulutustega. Alates septembrist 2019. a ei ole kostja laste ülalpidamises osalenud.
11.Laste isa ei ole kunagi XXX s elanud, ta on seal vaid tööl käinud. Lapsed on katkematult alates XX.XX.XXXX. a elanud koos isaga, mitte ei ole elanud emaga kuni XX.XX.XXXX. a nagu väidab kostja. Kuna lapsed on enamuse ajast viibinud koos isaga, siis on tagasiulatuva elatise nõue alates 1. septembrist 2019. a põhjendatud. Ühe lapse muude kulude eelarvena ühes kuus lepiti lahutuse jõustudes kokku 200 eurot kuus, mis jaguneb vastavalt sellele, kumma vanema juures laps ühes kuus rohkem viibib. Tegelikult viibisid lapsed juba lahutuse jõustumise hetkest koos emaga vähem kui 15 päeva kuus.
12.Kostja on andnud lastele raha 2020. aasta 11. mail 200 eurot ning 26. mail 2020. a 100 eurot. Pärast kohtu poolt hagi tagamise määruse tegemist on kostja 10. juunil 2020. a ja 8. juulil 2020. a üle kandnud 2 x 200 eurot. Kostja poolt B. le ostetud jalgratast käsitlevad hagejad kingitusena, mitte asjana, mida lapsel vaja oli.
13.Peretoetust Sotsiaalkindlustusametist laste isa kontole ei laeku ning põhjus, miks seda alates
1.märtsist kumbki vanem saanud ei ole, ei ole teada.
14.Kostja on küll välja toonud enda töötasu XXX is, kuid on jätnud märkimata, et kostja on XXX omanik ning peab XXX, kus ta töötab ka ise XXXna. Hagejate hinnangul kostja enda toimetulek elatise maksmisel ei ole ohustatud, arvestades, et kostja on juunis 2020. a soetanud uue sõiduauto, mille väärtus on üle 10 000 euro.
KOHTU SEISUKOHT
15.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
16.Kohtule esitatud sünnitunnistusest ja sünnitõendist (I kd, tlk 9-10) nähtuvalt on A. A. ja B. B. ülenejateks sugulasteks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad C. C. ja E. E. , olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.
17.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad isaga.
18.Seadusandja on lapse vajaduste kaitseks näinud PKS § 101 lõikes 1 ette elatise miinimumsuuruse, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, 2019. aastal 270 eurot ja alates 01.01.2020. a 292 eurot. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama.
19.Kostja on seisukohal, et arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid ei ole ta võimeline elatist ettenähtud miinimummääras maksma ning avaldas kohtuistungil, et on nõus maksma elatist 168 eurot kuus lapse kohta, kokku 336 eurot kuus. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt (II kd, tlk 3-34) on kostja töötasu septembris 2020. a 732,94 eurot. Tõendeid kohustuste ja lisa sissetulekute kohta kohtule kostja esitanud ei ole.
20.Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui
vanema vara hulka kuuluvate vahendite ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).
21.Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
22.Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).
23.Kostja on palunud arvestada kohustuste hulka peretoetus, mida makstakse hagejatele riigi poolt. Kohus leiab, et kuna kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada riiklikke lapsetoetuste tõttu ning ka kohtupraktika järgi tuleb peretoetustega arvestamise põhjendatust hinnata asjapõhiselt, leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud elatise väljamõistmisel arvestada peretoetustega.
24.Kohus, on seisukohal, et antud juhul ei esine selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid elatist välja mõista alla kehtiva miinimummäära. Kohtule esitatud tõenditest (I kd, tlk 125-152) nähtuvalt on kostja ilusalongi omanik ja on kohtule kinnitanud, et ta osutab seal ka ise teenust. Seega on kostjal võimalus oma sissetulekut suurendada ja tagada enda toimetulek.
25.Hagejad nõuavad kostjalt elatist tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2019. a kuni hagi esitamiseni kokku summas 2452 eurot (s.o hageja kohta 1226 eurot).
26.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
27.Kohus leiab, et arvestades lapsevanemate erimeelsusi laste elukoha suhtes ning asjaolu, et lapsed on viibinud ka ema juures, siis ei ole põhjendatud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine, kuna tagasiulatuva elatise kostjalt väljamõistmine antud juhul ei taga oma eesmärki. Praegusel juhul on oluline, et kostja suudaks maksta elatist väljamõistetud ulatuses.
28.PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
29.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab E. E. elt A. A. kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates hagi esitamisest 13.05.2020. a kuni tema täisealiseks saamiseni ja B. B. kasuks elatise 292 eurot kuus alates hagi esitamisest 13.05.2020. a kuni tema täisealiseks saamiseni.
30.14.05.2020. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas E. E. t maksma tsiviilasja menetluse ajal igale hagejale elatist 200 eurot kuus.
31.Vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 57 lg 1 läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohus juhib tähelepanu, et hagejatel ei ole õigus nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel Tartu Maakohtu 14.05.2020. a hagi tagamise määruse alusel elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Kohtumenetlusaegse elatisabi saaja kohustused on sätestatud PHS § 55 lõikes 1, mille kohaselt on elatisabi saaja kohustatud teatama Sotsiaalkindlustusametile lisaks PHS §-s 9 sätestatule viivitamata järgmistest asjaoludest, mis mõjutavad elatisabi maksmist: 1) hagi tagamise määruse tühistamine; 2) kohtumenetluse lõpetamine, sealhulgas kohtumenetluse
lõpetamine elatisnõude rahuldamata jätmisega ja elatise väljamõistmisega; 3) lapse kasvatamise lõpetamine; 4) võlgniku asumine ülalpidamiskohustust täitma; 5) ülevaade võlgniku poolt lapsele makstud elatisest ja muud andmed, mis on kohtumenetlusaegse elatisabi maksmise ja elatise tagasinõude seisukohalt olulised; 6) elatise kohtuotsuse muutmine; 7) välisriigis toimuva lapse elatise sissenõudmise täitemenetluse lõpetamine.
32.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada E. E. e poolt alates 14.05.2020. a C. C. pangakontole A. A. ja B. B. elatise katteks kantud summadega. Menetluskulud
33.TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
34.Arvestades asjaolusid, nõude rahuldamise ulatust ning seda, et tegemist on laste ülalpidamisnõudega, on kohus seisukohal, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.