Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-1842

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-1842, J D hagi A M vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid kohtuistungil kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, lg 2 ja lg 8 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. 2(3)

2-15-1842 Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viru Maakohtu 07. aprilli 2015 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati 650 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda ning kuna hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud hagejalt välja riigituludesse täies ulatuses. Hagejal on kohustus hüvitada Eesti vabariigile hagiavalduse esitamiselt tasumata riigilõiv 650 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega esitas hageja kohtule taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 ja TsMS § 190 lg 7 alusel poole riigilõivu tagastamiseks ja tasaarvestuse tegemiseks ning hageja vabastamiseks poole riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hagejal on õigus seoses kompromissi sõlmimisega nõuda Eesti Vabariigilt poole riigilõivu tagastamist summas 325 eurot. Kohus leiab, et hagejalt väljamõistetava ja hagejale tagastatava riigilõivu osas tuleb teha tasaarvestus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 ja lg 2. Tasaarvestuse tulemusel ei tagastata hagejale poolt riigilõivust ning hageja vabaneb kohustusest tasuda riigituludesse pool riigilõivust 325 eurot. Pooled sõlmisid kompromissi, mille alusel kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning seega kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – poole riigilõivu 325 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised avaldasid, et loobuvad edasikaebamise õigusest. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.