Täitmine › Otsuse täitmise viisi määramine

Asjaolude kirjeldus

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

1 sätestab, et kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 (avalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioonis) lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 ja TsMS § 175 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-153-13, p 76). Seega tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kohtul kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Sissenõudja avaldas lepingulise esindaja kuludeks 410 eurot (ilma käibemaksuta). Võlgnik XXX esitas menetluskuludele lepingulise esindaja kulude osas vastuväite, mistõttu kontrollib kohus sissenõudja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

18.12.2014 kohtumäärusega kohustas kohus pooli esitama kohtule kirjalik arvamus eksperdi määramise kohta (tl-d 42, 43). 06.01.2015 esitas sissenõudja kohtule arvamuse (tl-d 49, 50). Kohus on seisukohal, et 1 tund on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida vastuse koostamiseks vajaliku infot ja koostada kohtule vastus. Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 06.01.2015 dokumendi kohtule esitamine: omani hindmaine – on põhjendatud 0,15 tunni ulatuses ehk 9 minuti ulatuses ja põhjendamata 0,15 tunni ulatuses. Sissenõudja esitas vastuse kohtule e-toimiku kaudu (ilma lisadeta). 9 minutit on mõistlik aeg vastuse edastamiseks, nimetatud aja jooksul on võimalik oma vastus kohtule esitada. Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 08.01.2015 e-kirjavahetus kliendiga. Juhtumi uuendamine – on põhjendatud ja vajalik kulu. Suhtlus kliendiga on põhjendatud ja vajalik kulu. Advokaat on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Kohus on seisukohal, et kulude nimekirjas välja toodud kulu – 21.01.2015 taotluse koostamine seoses kohtukuludega – on põhjendamata kulu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 punktis 12 märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu loeb kohus 21.01.2015 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koostamise ajakulu 0,8 tundi põhjendamatuks kuluks. Eeltoodust nähtuvalt peab kohus arves nr 20150003 väljatoodud toimingustest vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,45 tundi ning põhjendamatuks kuluks 0,95 tundi.

Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine ja hüvitatavate menetluskulude väljamõistmine

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.