Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

(p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Kohtuotsuse põhjendustel peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11). Esmalt tuvastas kohus asjaolud, millised olid aluseks kompromissi tegemisel. Kompromissi muutmiseks tuleb tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-67-17, p 11). Tsiviilasja nr 2-15-1016 (NNa hagi JJ vastu elatuse suurendamiseks) materjalide kohaselt olid hageja kulutused üle 400 euro kuus (eluasemekulud 122,50 eurot, kulutused toidule 50 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, sidekulud 5 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 5 eurot, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 139 eurot ning kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot). Kostja oli esile toonud, et ta ei olnud 2 aastat töötanud ja hetkel töötas oma firmas miinimumpalgaga. Veel selgitas kostja, et ta ülalpidamisel on 3 alaealist last: S, G ja M. Neil tingimustel nõustus hageja 25.05.2015 istungil tasuma kostjale elatist alates jaanuarist 2015 miinimumsuuruses. Praeguses vaidluses on hageja välja toonud elatise vähendamise aluseks oleva asjaoluna, et tal on peale kostja veel kaks alaealist last ning et hageja varaline seisund on muutunud. Maakohus leidis, et kui kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal lisaks kostjale veel 2 alaealist last, siis olukord praegusega ei ole muutunud. Lisaks on poeg S saanud 16.06 2018 täisealiseks. Hageja ei ole ka välja toonud, et teiste ülalpeetavate kulud oleksid võrreldes 2015. aastaga sedavõrd suurenenud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks kostja suhtes. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata ka teiste laste igakuiseid vajadusi ja kulutusi, s.h hageja poolt esitatud tõendeid nimetatud kulude tasumise kokkulepete kohta. Hageja sissetulek ei ole kohtu hinnangul võrreldes 2015. aastaga sedavõrd muutunud, et see annaks aluse elatise vähendamiseks. Hageja poolt tsiviilasjas antud kinnitusel töötas ta siis miinimumpalgaga 390 eurot kuus ja praeguses asjas avaldas ta, et töötab xxxxxx OÜ-s xxxxxxxxina palgaga 500 eurot kuus. Käesoleval aastal on miinimumpalgaks 500 eurot. Seega ei ole hageja sissetulek võrreldes 2015. aastaga muutunud. Hageja selgituste kohaselt on ta sooviks tegeleda üksnes ettevõtlusega, mitte töötada kellegi alluvuses. Kostja igakuised vajadused ja kulutused ei ole vähenenud võrreldes 2015. aastaga. Kostja 01.10.2018 menetlusdokumendis välja toodud kulud suuruses 789 eurot 10 senti on olnud ajas kasvanud ning eeldus nende vähenemise osas, mis oleks aluseks elatise vähendamiseks, ei ole täidetud. Kostja on kulusid tõendanud (tl 77-86) ja hageja ei ole kuludele ega nende suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole välja toonud, et tema majanduslik seis oleks võrreldes 2015. aastaga oluliselt muutunud. Hageja kinnitas 08.10.2018 istungil, et nii 2015 kui ka käesoleval ajal elab ta koos vanematega, kes tasuvad kõik tema kulud. Kohus selgitas, et laenukohustuse olemasolu ei vabasta hagejat elatise maksmise kohustusest. Samuti on ka kostja seaduslikul esindajal laenukohustus.

Tähtsust ei oma ja kohus ei hinda kostja esitatud xxxxxxx OÜ majandusaasta aruannet, töökuulutust, maksekorraldust, äriregistri väljavõtet, konto väljavõtet, kohtutäituri kirja, konto väljavõte kohtutäiturile elatise tasumise kohta (tl 27, 28, 35, 37, 38, 94-98). Apellatsioonkaebus

TsMS § 459 järgi on võimalik muuta jõustunud kohtuotsust korduvate perioodiliste maksete suuruse osas juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja need asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-17, p-d 32, 36). Hageja kohustus tasuma elatist Harju Maakohtu 25.05.2015 kompromissi kinnitava määruse alusel tsiviilasjas nr 2-15-1016 PKS-is ettenähtud miinimummääras, s.o ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Maakohus olulist põhjust elatise suuruse muutmiseks ei tuvastanud. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud väiteid, millised ta esitas maakohtu menetluses ja neid kõiki on maakohus menetluses käsitlenud ning otsuses veenvalt ja jälgitavalt selgitanud, miks hagi rahuldamisele ei kuulunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt ei ole muutunud asjaolud, mis annaksid aluse muuta kompromissimääruses määratud elatise suurust. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 459 kohaldamise aluseks olevate asjaolude hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohtul on võimalik sekkuda vaid diskretsiooni piiride ületamise korral. Praegusel juhul ei näe ringkonnakohus alust seda maakohtule ette heita. Hageja tugines peamiselt kahele asjaolule: tema ülalpidamisel on kolm last ja ta sissetulek on vähenenud. Maakohus on hageja väiteid hinnanud ja õigesti märkinud, et kompromissi sõlmimise ajal oli hagejal ülalpidamisel kolm alaealist last, kuid tänaseks on hagejal ülalpidamiskohustused vähenenud, kuna maakohtu menetluse kestel sai üks laps täisealiseks ja tema suhtes ei kohaldu PKS § 101 lg 1. Seega ei andnud esimene argument alust järeldada, et asjaolud on muutunud sedavõrd, mis annaks aluse hagi rahuldada. Sissetuleku väidetava vähenemise osas märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja sissetulekute kõikumised, sissetulekuallikate vahetused ja ajutine töötus ei ole sellised asjaolud, mis tooksid kaasa seadusega kehtestatud minimaalmäärast oluliselt väiksema elatise maksmise. Hageja otsus kord tegeleda ettevõtlusega ja siis jällegi töötada töölepingu alusel, ei tohi kahjustada alaealiste laste huve. Valides vahendeid ja viise sissetuleku hankimiseks, peab vanem alati arvestama ka alaealiste laste ülalpidamiskohustusega. Pelgalt vanema soov teostada end ettevõtluses, mitte kellegi teise alluvuses, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse laste ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-160 12, p 17). Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.