XX hagi YY vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2018 otsus, parandatud 04.05.2018 määrusega
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1192, 50 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anne-Jana Prantzusova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2018 otsus, parandatud 04.05.2018 määrusega, väljamõistetud elatise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas ning muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
3.1.Hagi rahuldada osaliselt. 3.2 Mõista YY-lt välja XX kasuks alates 18.08.2017 kuni 31.12.2017 igakuiselt elatis 210 eurot kuus, alates 01.01.2018 kuni 31.12.2018 205 eurot kuus ja alates 01.01.2019 200 eurot kuus kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o 25. juulini 2026.
3.3.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt eelmise kuu viimasel päeval. Elatis tuleb kanda XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega: „elatis“, näidates ära kuu ja aasta, mille eest elatis tasutakse. 1(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320
3.4.Jätta hagi rahuldamata elatise nõudes ajavahemiku 1.08.2017 - 17.08.2017 eest.
3.5.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada sellega, et YY on tasunud elatist 31.01.2018 100 eurot ja 28.02.2018 100 eurot.
3.6.Maakohtu menetluskulud jätta YY kanda.
3.7.Mõista YY-lt välja hageja kasuks menetluskuluna ekspertiisitasu 171 eurot. Lepingulise esindaja kulu XX-l maakohtus puudub.
3.8.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta YY kanda.
3.8.Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 60 eurot.
3.9.Välja mõista YY-lt XX kasuks menetluskulu 60 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (60 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja, laps) esitas 18.08.2017 Harju Maakohtusse hagi YY (kostja) vastu isaduse tuvastamiseks ja miinimummääras elatise välja mõistmiseks.
2.Kostja ei ole hagejaga kunagi koos elanud ega teda toetanud. Alles veebruarist 2017 alates maksis kostja hagejale elatist 100 eurot kuus.
3.Kostjale kuulub osalus kahes toimivas äriühingus. Kostja enda otsustus on maksta endale töötasuna miinimumpalka. Hageja ema ainus sissetulek on Sotsiaalkindlustusameti makstavad toetused kokku 576 eurot, lisaks peab peret ülal hageja ema elukaaslane. Hageja ema kasvatab kolme last, kellest väikseim ei olnud hagi esitamise ajaks veel kaheaastane ning seetõttu ei olnud hageja emal veel võimalik tööl käia. Samuti puudub hageja emal vara, mille arvelt last ülal pidada. Hageja oli nõus, et kohus arvestab elatise väljamõistmisel lapsetoetusega. Hageja oleks nõus kompromissiga, mille kohaselt tasub kostja elatist 200 eurot kuus ning see tõuseks igal aastal minimaalselt 50 euro võrra.
4.Hagiavalduses märkis hageja koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 70 eurot ning kulutusteks riietele ja jalanõudele 170 eurot kuus. Kohtuistungil täpsustas hageja oma ülalpidamiskulusid: eluasemekulu 43 eurot (perel kokku 200 eurot + küttekulu 10– 15 eurot), toidukulu 100 eurot, rõivaste ja jalatsite kulu 25 eurot, koolitarvete, kooli väljasõitude ja transpordikulu 40 eurot, huvitegevuse (tantsutrenn) kulu 47 eurot, 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320 ravimikulu 3 eurot, hügieenitarvete kulu 5 eurot, sidekulud 10 eurot ning sõprade sünnipäevadega seotud kulu 4,20 eurot. Hageja püsikulu on veel taskuraha 40 eurot kuus ning pikapäevarühma söögiraha 14–16 eurot kuus. Hageja arvelduskontole eraisikutelt laekuvad summad ei ole hageja ema sissetulek, vaid erinevad sugulased on kandnud raha sinna selleks, et hageja ema saaks neile selle sularahas välja võtta või nende isikute eest poes ostusid teha. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja tunnistas isadust, kuid ei ole võimeline maksma lapsele miinimummääras elatist. Kostja igakuine sissetulek on 412 eurot (neto), kuna ta elab Saaremaal ja seal on raske leida tasuvamat tööd. Kostja tegutseb rannakalurina. Kostja igakuised vältimatud kulutused on eluaseme laenukulud 177,12 eurot, III pensionisamba sissemaksed 75,36 eurot, laenukindlustus 14,9 eurot, kodukindlustus 10,5 eurot. Kõigi summade korral on toodud kostja osa (pool) kogu kohustusest, v.a pensionisammas. Lisaks on kostjal toidukulu 100 eurot kuus, ravimikulu 25 eurot kuus, elektrikulu 30 eurot kuus pooleks arvestatuna, küttekulu 60 eurot kuus (2 inimest 120 eurot) ja maamaks 32,51 eurot.
6.Kostja hinnangul on lapse põhjendatud eluasemekulu 20 eurot, toidukulu 75 eurot ning rõivaste ja jalanõude kulu 16,70 eurot. Ülejäänud kulutustele kostja vastu ei vaielnud ja möönis kohtuistungil, et põhjendatud hageja ülalpidamiskulu kokku on 360 eurot. Lapsele elatise välja mõistmisel tuleb arvestada ka riiklike toetustega, mida saab hageja ema. Kostja soovis sõlmida kompromissi, mille kohaselt ta maksab lapsele elatist 100 eurot kuus. Kui hageja ei nõustu kompromissiga, palus kostja kindlaks teha hageja ema sissetulekud ja varaline seis, selleks, et kindlaks teha proportsioon, milles kostja ülalpidamist andma peab. Vahepealne menetlus
7.Maakohus rahuldas hagi isaduse tuvastamise osas 05.12.2017 hagi õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Kohtuotsus on jõustunud. Esimese astme kohtu otsus
8.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 102,50 eurot kuus alates 18.08.2017 ja jättis elatise välja mõistmata perioodi 01.08.2017-17.08.2017 eest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ekspertiisitasu 171 eurot, ülejäänud menetluskulud jättis poolte endi kanda.
9.Maakohus leidis, et kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 74–77) nähtuv teave seab kahtluse alla kostja vastuväited, mille kohaselt tal peale töötasu 412 eurot kuus muud pidevad sissetulekud puuduvad ning tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole ta suuteline elatist nõutud määras tasuma. Kontoväljavõtte järgi on kostja teinud makseid AS-le Eesti Loto septembris 2017 kokku 85 euro, oktoobris 2017 kokku 64 euro ning novembris 2017 kokku 96 euro ulatuses. Samuti nähtub väljavõttest, et kostja on saanud endale lubada korduvalt väljaminekuid pubides ja kohvikutes. Samuti viitas maakohtu hinnangul asjaolu, et kostja igakuised väljaminekud on vähemalt kaks korda suuremad, kui väidetav sissetulek, sellele, et kostja on harjunud ja arvestanud igakuiselt suurema sissetulekuga kui töötasu ning 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320 ainult töötasust 412 eurot kuus elamine ei kuulu tema tavalise elustandardi juurde. Kostja saaks reguleerida oma igakuiseid väljaminekuid, jättes ära põhjendamatud kulutused lotopiletitele ning selle asemel pidada ülal oma abivajavat last.
10.Maakohus leidis kostja sissetulekuid ja elustandardit hinnates, et kostja on suuteline vähemalt mingis ulatuses senisest suuremat sissetulekut teenima ja hagejat ülal pidama ning et kostja tegelik sissetulek on suurem kui ta kohtule väitis. Maakohtu hinnangul ei olnud kostja varalise võimekuse täpne tuvastamine võimalik, kuid kostja kohustusi ja vajadust ka iseennast ülal pidada ning pensionipõlve kindlustada arvestades ei olnud tõenäoline, et kostja saaks hagejale kuus 250 eurot tasuda.
11.Tuvastamaks, kas kostja taotlus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla põhjendatud tulenevalt lapse tegelike ülalpidamiskulude mittevastavusest elatise miinimumile, tegi maakohus kindlaks lapse põhjendatud ülalpidamiskulud. Hagejal ei olnud vajaduste rahuldamise kulude suurust vaja tõendada, kuna ta palus elatise välja mõista miinimumsummas. Maakohtu hinnangul olid hageja igakuised kulud põhjendatud vähemalt 360 euro ulatuses. Kuna see summa on väiksem kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär, esines ka sellest tulenevalt alus mõista elatis välja alla miinimummäära.
12.Maakohus arvestas kostja taotlusel sellega, et osa hageja vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega ja et hagejale makstakse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Käesoleval juhul on kostja tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad. Maakohus arvestas, et hagejale makstakse toetust kokku 155 eurot (55+100 (hageja osa 300 eurost)). Sellest tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise 102,50 eurot (360 eurot – 155 eurot perehüvitised / 2) alates 18.08.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus elatise välja mõista alates augustist 2017. Maakohus jättis elatise välja mõistmata perioodi 01.08.2017–17.08.2017 eest, kuna hagi oli esitatud 18.08.2017. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu 23.04.2018 otsuse tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise väiksemas summas kui elatise miinimummäär ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus siduda elatise suuruse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
14.Maakohus tuvastas ebaõigesti kostja tegeliku varalise seisundi ja kostja tavalise ülalpidamise kahjustamise ning kostjale kuuluvate ettevõtete kaudu endale töötasu suuruse määramise võimaluse ning jättis tuvastamata kostja muud võimalused sissetuleku saamiseks. Maakohus ei arvestanud kostja elustandardit. Lisaks asus maakohus välja selgitama hageja ülalpidamiskulu miinimumelatise nõude puhul, minnes vastuollu Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt miinimummääras elatise nõudmisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. 4(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320
15.Kostjalt on õigusnormide ja kohtupraktika väära kohaldamise tagajärjel elatis ebaõiges suuruses väljamõistetud ning elatist tuleb suurendada ja siduda palga alammäära muutumisega, sest vastasel korral ei ole hageja igapäevased vajadused rahuldatud ja tema kasvatamiseks ning arenguks piisavad vahendid tagatud. Lasterikka pere toetusega arvestamine elatise vähendamiseks ei olnud õiglane. Riigikohtu seisukoht on, et peretoetuse suurenemine ei too endaga seaduse kohaselt automaatselt kaasa elatise vähendamist.
16.Hageja ülalpidamiskulud on madalad seetõttu, et perekond elab rahalises kitsikuses. Hageja on peagi 10-aastaseks saav teismeline, kelle tegelik ülalpidamiskulu on vaieldamatult suurem kui otsuses märgitud 360 eurot. Materiaalse kitsikuse tõttu peab hageja pere elama soodsas, kuid 5-liikmelise pere jaoks ilmselgelt liiga väikeses mugavusteta 2-toalises korteris. Suurema elamispinna saamiseks puuduvad perel rahalised vahendid, mis aga ei tähenda, et apellandi vajalik elamiskulu on 40 eurot kuus. Hügieenitarvete kulu on kordades suurem kui 5 eurot kuus ning tulenevalt asjaolust, et tegemist on kasvava neiuga, siis kasvab lähiajal veelgi. Hageja kannatab toitumishäire all, mille tõttu vajab toitumisnõustaja abi, mille kulusid maakohus ei analüüsinud. Tulenevalt toitumishäirest, on hageja toidukulu märkimisväärselt suurem teiste pereliikmete omast. Väljas söömiseks tuleb aga selleks puhuks anda kaasa rohkem taskuraha, millega kohtumenetluses pole üldse arvestatud. Üldtuntud asjaolu on, et 10-aastasele lapsele antakse igapäevaselt taskurahaks 3–5 eurot, mis on kokku rohkem kui 40 eurot kuus. Kulude arvestamisel ei arvestanud maakohus hageja enda sünnipäeva jm tähtpäevade tähistamisega kaasnevate kuludega. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada väljamõistetud elatise suuruse osas ja menetluskulude jaotuse osas ning muuta ka kohtuotsuse põhjendusi.
18.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude elatise saamiseks perioodi eest 01.08.2017-17.08.2017. TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Samuti ei ole vaidlustanud kostja ekspertiisikulu 171 eurot väljamõistmist temalt.
19.Apellatsioonkaebuse lahendamisel võtab ringkonnakohus aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle ei ole pooled vaielnud: hageja, kelle isa on kostja ja ema CC, on sündinud XX.XX.XXXX ja elab koos emaga; kostja on tasunud hagejale elatist 31.01.2018 100 eurot ja 28.02.2018 100 eurot.
20.Hageja esitas nõude elatise saamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras ja kostja vaidles nõudele vastu põhjustel, et ta ei ole võimeline kohustust täitma tulenevalt varaliste võimaluste puudumisest, hageja enda esiletoodud vajaduste katteks tehtavad kulutused on väiksemad, kui on eeldatavad miinimumelatise väljamõistmisel (s.o kahekordne miinimumelatise määr) ja elatise väljamõistmisel tuleb arvestada peretoetusi.
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320
21.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ja lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-160-12, p 17). Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem (vt Riigikohtu lahendit nr 3 2-1-124-15, p 15). PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-17-16, p 11; nr 3-2-1-124-15, p 15). Muuhulgas ei ole PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-174-16, p 13; nr 3-2-1-3517, p 28.2). Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, s.t ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-35-17, p 28.1).
22.Maakohus põhjendas elatise vähendamist alla miinimummäära sellega, et kostja sissetulek ei võimalda anda kostjale ülalpidamist miinimummääras ja hageja põhjendatud igakuised kulud on 360 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga osas, kus maakohus tuvastas lapse vajaduste suuruse. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi tuleb hagiavalduses esitada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Kuna PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, siis oli vajalik hagiavalduses tuua esile hageja vajadused ja nende katmiseks kuluv. Hagiavalduse kohaselt on hageja vajaduste katteks kuluv 340 eurot. Kohtuistungil tõi hageja esile lisaks, et lisada tuleks taskuraha ca 40 eurot. Kostja nõustus, et hageja vajaduste katteks kulub 360 eurot, millest maakohus lähtus otsuse tegemisel. Kuna elatis on ettenähtud lapse tegelike vajaduste katteks, siis on see, kui lapse vajadused on väiksemad kui miinimumelatise puhul üheks aluseks, mis võimaldab välja mõista elatise alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra.
23.Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu järelduse, mille kohaselt ei ole kostja võimeline tasuma miinimummääras elatist, kuna tema varaline seisund seda ei võimalda. Kolleegium leiab, et maakohtu sellekohane järeldus ei ole õige. Riigikohus on elatise asjades tehtud otsustes selgitanud, et alaealist last ülal pidama kohustatud vanem peab võimalusel tagama sissetuleku, mis tagaks lapse ülalpidamise PKS § 101 6(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320 lg-s 1 toodud määras. Vaidlust ei ole, et kostja on lisaks Q OÜ-le, mis maksab talle igakuiselt juhatuse liikme tasu 412 eurot, ka P OÜ juhatuse liige. Samuti on kostja mõlema äriühingu ainuke osanik (tl 91-92). Kohtule esitatud äriühingute majandusnäitajate väljavõtete kohaselt seisuga november 2017 on mõlema äriühingu tegevus kasumlik (tl 80-81). Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kostja mõjusfääris on suurendada oma sissetulekut temale kuuluvatest äriühingutest kas juhatuse liikme tasuna või dividendina. Kostja on viie kinnisasja omanik, sh üks kinnisasi on ühisomandis ja kaks kaasomandis. Kostja selgitas, et neid ei saa müüa, kuna kaasomanikud pole nõus, üks on kostja elukoht ja tegemist on kostja nn pensionisammastega. Kolleegiumi arvates ei ole eeltoodud põhjendused veenvad. Kostja vanaduspõlve kindlustamine on kindlasti oluline, kuid lapsele elatise andmise kohustus tuleb täita kostjal esmaselt. Kostja ei ole selgitanud, miks ei ole võimalik kinnisasju anda rendile ja sellel moel neist tulu saada. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kontole on tehtud sularahas sissemakseid (11.09.2017 150 eurot, 16.09.2017 100 eurot) ja Q OÜ ning eraisik on tagastanud laenu. Väljaminekuid on kostja mh teinud OÜ-le Eesti Loto perioodil september – november üle 50 euro kuus. Eeltoodust järeldub, et kostja tegelikud sissetulekud on suuremad, kui kostja väidab, ja isegi kui eeldada, et kostja elab majanduslikus kitsikuses, on ta teinud mittevajalikke väljaminekuid. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et kostja on võimeline tasuma elatist miinimummääras.
24.Järgnevalt analüüsib kolleegium, millises määras on kostja kohustatud elatist maksma, arvestades lapse vajadusi, mis on kohtumenetluses esile toodud.
25.PKS § 105 lg 2 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lapse ema ja isa peavad ülapidamiskohustust täitma osavõlgnikena. Hageja ema kasvatab kolme last, kellest väikseim on alla kaheaastane, mistõttu ema tööl ei käi ja sissetulekut ei saa. Hageja ema on esile toonud ja tõendanud, et tema sissetulek koosneb ainult peretoetustest ning muu sissetulek temal puudub. Vastavalt sotsiaalkindlustusameti õiendile on hageja ema igakuine sissetulek 14.08.2017 seisuga 576,72 eurot, millest on lapsetoetused 200 eurot ja lasterikka pere toetus 300 eurot. Lapsetoetus ja lasterikka pere toetus on laste vajaduste katteks ja neid ei saa arvestada ema sissetulekuna. Seega oli hageja ema CC sissetulek 76,72 eurot (lapsehooldustasu 19,18 eurot ja 38,36 eurot ning üksikvanema toetus 19,18 eurot, mille maksmine pärast isaduse tuvastamise hagi rahuldamist lõppes). Kohtumenetluses ei ole esile toodud, et hageja emal oleks muid sissetulekuid või vara, mille arvel hagejat ülal pidada. Hageja enda pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja kontole on pidevalt teinud ülekandeid isikud, kellel ei ole hageja ülalpidamiskohustust ja samuti on sealt tasutud igapäevaste ostude (kauplused, bensiinijaamad jne) ning kohustuste eest (kindlustusmaksed). Kohtuistungil selgitas hageja seaduslik esindaja, et ta majandab hageja konto kaudu ja sinna kantud summad on sugulaste või vanemate poolt selleks, et hageja ema teeks neile sisseoste või ajaks nende asju, muist ülekannetest on tehtud hageja ema elukaaslase või tema tööandja poolt pere vajaduste katteks. 08.12.2017 e-kirjas on hageja ema kohtule selgitanud, et tal puudub pangakaart, mistõttu ei saa ta oma arvelt teha tehinguid (tl 69). Seega ei 7(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320 saa ka hageja arvelduskonto väljavõttest järeldada, et hageja ema sissetulek oleks suurem. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludel ei ole hageja ema ajal, kui ta töötasu ei saa, võimeline hagejat ülal pidama ja PKS § 105 lg 2 järgi peab hagejat ülal pidama tema isa (kostja).
26.Järgnevalt määrab kolleegium igakuiselt kostja poolt tasumisele kuuluva elatise suuruse. Kuna kostja palus elatise suuruse kindlategemisel arvestada lapse emale laekuvate toetustega, mis on ette nähtud lapse vajaduste katteks, siis kolleegium sellega ka arvestab. 2017. aastal oli lapsetoetus perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 järgi 50 eurot ja alates 01.07.2017 maksti hageja emale PHS § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot, millest hageja kulude katteks saab arvestada 100 eurot. Seega oli lapse vajaduste katteks tehtavad kulud katmata 210 euro ulatuses. 2018. aastal oli lapsetoetuse suurus 300 eurot ja lapsetoetus hagejale 55 eurot, mistõttu jäid hageja kulud katmata 205 euro ulatuses. Alates 01.01.2019 on lapsetoetus 60 eurot ja lasterikka pere toetuse hageja vajaduste katteks langev osa on 100 eurot ning hageja vajadused on katmata 200 euro ulatuses. Osas, milles hageja vajadused on katmata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis.
27.Kui elatis on PKS § 102 lg 2 järgi välja mõistetud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral, kuna lisaks miinimumelatisele suurenevad ka peretoetused ja nende suuruse muutumist ei ole kohtul võimalik etteulatuvalt määratleda. Seetõttu jätab ringkonnakohus hageja sellekohase taotluse rahuldamata.
28.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 459 § lg 1 p 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
29.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Apellant palus kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakkus kompromissina, et kostja tasub elatist 200 eurot kuus, millega kostja ei nõustunud. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohtu arvates põhjendatud jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda. Kuna hagejal ei ole seoses elatise nõudega menetluskulusid tekkinud, siis kostjalt väljamõistetavad kulud puuduvad.
30.Ringkonnakohus rahuldas hageja nõude ja apellatsioonkaebuse osaliselt määras, mis vastab hageja poolt pakutud kompromissile. Eeltoodu tõttu tuleb TsMS § 163 lg 2 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
31.Hageja menetluskuludeks on apellatsioonimenetluses kulud õigusabile 60 eurot. Hagejat esindas lepinguline esindaja Angela Jürgenson ja menetluskulude nimekirja järgi on ta kulutanud apellatsioonkaebuse koostamiseks 3 tundi, teenuse tunni hind on 20 eurot, kokku 60 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist 8(9)
Tsiviilasi nr: 2-17-12320 menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et vaidluse keerukust ja dokumentide mahtu arvestades on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
32.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejatelt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.