Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. jaanuar 2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-104578
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. oktoobri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
450 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Angela Jürgenson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2018 otsus muutmata, parandades otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX omaniku nimi, lugedes p 4 kirja panduks järgmises sõnastuses: „Võlgnetav elatis ja kalendrikuu elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks XX kontole
4.Rahuldada XX apellatsioonimenetluse kulude suuruse kindlaksmääramise ja YY-lt väljamõistmise taotlus osaliselt.
5.Määrata XX menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 120 eurot ning mõista YY-lt XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulu katteks 120 eurot (käibemaksu ei lisandu). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas CC (ema) vahendusel Pärnu Maakohtule 6. märtsil 2018 maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt (kostja) igakuise elatise 250 euro saamiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 12. aprilli 2018 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas ema vahendusel 25. aprillil 2018 maakohtule hagi kostja vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis 250 eurot. Hageja on ema ja kostja ühine laps. Hageja vanemad kolisid lahku veebruaris 2018 ja sellest ajast ei ole kostja hageja ülalpidamises osalenud. Hageja vajadused ühes kuus on kokku 525 eurot: eluasemekulu 175 eurot, toidukulu 170 eurot, tervishoiukulu 25 eurot, hügieenikulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, lasteaiakulu 65 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja märkis, et pole elatist tasunud, kuna ootas kohtulahendit. Kostja soovib, et hageja elaks võrdselt mõlema vanema juures ja kumbki vanem teisele vanemale elatist maksma ei pea. Hageja viibis 2018. aasta märtsis kostja juures 4 päeva ja aprillis 6 päeva. Kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Samuti tuleb arvestada, et ema saab riikliku lapsetoetust. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 19. oktoobri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatise 210 eurot alates 6. märtsist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ühtlasi märkis maakohus, et alates 6. märtsist kuni 31. oktoobrini 2018 on tasumata elatis 1 540 eurot. Elatis tuleb tasuda kuue kuu jooksul alates novembrist 2018 kuni aprillini 2019, tasudes igas kuus 257 eurot. Koos võlgnevuse tasumisega tuleb igas kuus tasuda ka kalendrikuu elatis. Elatise summad tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks ema arveldusarvele. Hageja menetluskulud jättis maakohus 84% ulatuses kostja kanda, kuid hageja ei taotlenud menetluskulude väljamõistmist.
5.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1, §-dele 99 ja 102. Hageja põhjendatud ja tõendatud kulud ühes kuus on kokku 474 eurot (eluasemekulu 169 eurot, toidukulu 130 eurot, tervishoiukulu 25 eurot, hügieenikulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 eurot, lasteaiakulu 60 eurot), millest kumbki vanem peab kandma 237 eurot. Riikliku lapsetoetuse suurus pere esimese lapse kohta on 55 eurot. Kuna vanemate kohustused lapse ülalpidamisel on võrdsed, siis lapsetoetusest on kummagi vanema ülalpidamiskohustusest kaetud 27,50 eurot. Kostjal on lisaks hagejale XX.XX.XXXX sündinud tütar, kellele kostja peab maakohtu 4. juuni 2012 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-12-11260 tasuma igas kuus elatist 160 eurot. Kostja töötasu on 1 049 eurot (bruto) ja tema vajadused ühes kuus 706,4 eurot: eluasemekulu 50 eurot, toidukulu 250 eurot, transpordikulu 50 eurot, sidekulu 20 eurot, majapidamisvahendite kulu 10 eurot, hügieenikulu 20 eurot, tervishoiukulu 10 eurot, mänguasjad ja riided lastele 40 eurot, hobid ja meelelahutus 60 eurot, riided-jalanõud 40 eurot, mootorratta koht ja hooldus 30 eurot, erakorralised sündmused 35 eurot, panga tarbijakrediidileping 91,40 eurot. 2 (7)
Ema töötasu ühes kuus on 396 eurot (bruto). Sellest ei ole võimalik teha kulutusi meelelahutusele. Samas on kostjal võimalik kulutada hobidele ja meelelahutusele. Kostja on varaliselt hagejast ja hageja emast mõnevõrra paremas olukorras. Arvestades hageja vajadusi, ema võimalust hagejat üleval pidada ning seadusest tulenevat ühetaolise ülalpidamise nõuet, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 210 eurot (≈ 237 – 27,50). Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osaliselt ja teha uus otsus, millega mõista hageja kasuks välja igakuine elatis 160 eurot ning määrata tasumata elatiseks 1 254 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates novembrist 2018 kuni oktoobrini 2019 igakuiste 104,50 euro suuruste maksetena. Ühtlasi palus kostja määrata, et elatis tuleb tasuda iga kuu 14. kuupäevaks. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks hindas maakohus ebaõigesti tõendeid ja kohaldas vääralt õigusnorme (PKS § 99 lg-d 1, 2, § 100 lg 2, § 102 lg 2, TsMS § 230 lg 4). Hageja ülalpidamiskulud on hagiavalduses märgitust tegelikult tunduvalt madalamad, sest ema sissetulek ei võimalda ilmselgelt katta maakohtu poolt põhjendatuks loetud 474 euro suurust kulu. Maakohus ei tuvastanud hageja tegelikke vajadusi, arvestades ema sissetuleku ja maksevõimega ega kohustanud hageja ema kulutuste katmist tõendama. Teiseks ei arvestanud maakohus sellega, et kostja soovib anda hagejale igas kuus regulaarselt ka vahetut ülalpidamist. Kostja soovib hagejaga koos aega veeta ja põhjendamatu on seda takistada ainuüksi seetõttu, et tal puudub omaette elamispind. Kui kostja üüriks endale kalli elamispinna, nagu on seda teinud hageja ema, siis oleksid kostja elatise maksmise võimalused oluliselt piiratumad. Kolmandaks määras maakohus kostjale liiga lühikese perioodi tekkinud elatise võlgnevuse tasumiseks. Kostja jaoks on ülemäära koormav tasuda igas kuus 257 eurot võlgnevuse katteks. Kostja suudaks tasuda tekkinud võlgnevuse ühe aasta jooksul, alates novembrist 2018 kuni oktoobrini 2019. Parandada tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omaniku nimi. Pangakonto omanik on hageja. Hageja vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ühtlasi palus hageja muuta vaidlustatud otsust, mõistes kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise, mis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga (1. jaanuarist 2019 alates 540 eurot, seega elatis 230 eurot), kuid mitte vähem kui 210 eurot. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omanikuks on hageja. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata, v.a vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 märgitud pangakonto omaniku nime paranduse osas (vt käesoleva otsuse p 13.1).
9.Kolleegium selgitab esiteks, milline on apellatsioonimenetluse ese. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 210 eurot alates 6. märtsist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Lisaks sellele määras maakohus kindlaks sissenõutavaks muutunud elatise tasumise osamaksetena, elatise tasumise kuupäeva ja märkis pangakonto andmed. 3 (7)
Vastuses kostja apellatsioonkaebusele taotles hageja vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2 muutmist selliselt, et igakuiselt välja mõistetud elatis on seotud poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammääraga, kuid mitte vähem kui 210 eurot kuus (tl 111 ja pöördel). Kuna hageja vastus esitati ringkonnakohtule 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest, siis palus ringkonnakohus hagejal täpsustada, kas hageja soovib esitada vastuapellatsioonkaebuse TsMS § 635 lg 1 mõttes. Hageja oma seisukohta ei täpsustanud. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et maakohtu otsuse on vaidlustanud üksnes kostja.
10.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
11.PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, saab kohus arvesse võtta üksnes juhul, kui pool sellele tugineb. Seega on eelduslikult lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid tõendada tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 otsus asjas nr 3-2-1111-16, p 27.1 ja selles viidatud kohtupraktika). Maakohus on tuvastanud hageja igapäevaste vajaduste suuruseks 474 eurot kuus, mis jääb alla seaduses sätestatud miinimummäära. Samuti on maakohus tuvastanud vanemate varalise seisundi. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole hageja igakuise elatise suuruse määramisel ega vanemate varalise seisundi tuvastamisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse normi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega (TsMS § 654 lg 6).
12.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.1.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hageja tegelikud vajadused on väiksemad kui 474 eurot kuus, sest hageja ema ei ole võimeline sellises ulatuses kulutusi igakuiselt kandma. Esmalt märgib kolleegium, et hageja ema ei peagi kandma üksi lapse kulutusi 474 eurot kuus, sest PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades. Nii on hageja taotlenud vanematelt ülalpidamist võrdselt, kuigi maakohus leidis, et hageja ema varaline seisund on kostja omast halvem. Hageja ei ole soovinud, et ema peaks talle ülalpidamist võimaldama vähemas määras, kui seda näeb ette PKS § 101 lg 1. Teiseks tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
4 (7)
12.2.Elatise suuruse määramisel on maakohus võtnud aluseks vaidlustamata asjaolu, et laps elab alaliselt emaga. Kostja heidab maakohtule ette, et elatise määramisel pole arvestatud, et kostja soovib kanda ülalpidamiskulusid vahetult selliselt, et lapsel oleks vahelduv elukoht ning elatist ei tulegi välja mõista. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja sellekohane väide edukas, sest elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks sel ajal ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 3. juuni 2015 otsus asjas nr 3-2-156-15, p 11). Kohus saab ülalpidamiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Maakohus on võtnud arvesse, et kohtumenetluse ajal viibis laps kostja juures kaks nädalat. Kostja on võtnud maakohtu istungil omaks, et täiendavalt pole ta lapsele elatist tasunud ega talle muul viisil ülalpidamist andnud (tl 88 pöördel). Seega arvestas maakohus õigesti asjaoluga, et lapse ülalpidamiseks on kulutusi teinud üksnes hageja ema. Kostja ei ole katnud poole lapse ülalpidamiseks tehtavatest kulutustest ning kohus ei saa arvestada üksnes kostja väitega, et ta soovib seda tulevikus teha. Kui asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning kostja hakkab lapse kasvatamises rohkem osalema, saab kostja esitada TsMS § 459 järgi hagi kohtulahendi muutmiseks või kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega.
12.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kohaldanud vääralt PKS § 102 lg-t 2. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Selliseks mõjuvaks põhjuseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Muuhulgas ei ole välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Maakohus on tuvastanud, et kostjal on lisaks hagejale veel üks laps, kellele kostja peab kohtulahendi alusel maksma elatist 160 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja üksnes väitnud, et kuna tal on ka teine laps, siis on õiglane maksta hagejale elatist 160 eurot kuus. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Üksnes asjaolu, et kostja teisele lapsele on välja mõistetud elatis 160 eurot kuus, ei anna alust mõista hageja kasuks välja elatis samas summas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasuks elatise 210 eurot kuus väljamõistmisel jääks tema teine laps hagejast halvemasse varalisse olukorda. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja teine laps ei ole mõjuv põhjus ülalpidamise andmiseks väiksemas ulatuses kui 210 eurot kuus. Maakohus on arvestanud kostja muid kohustusi ja varalist seisundit ja leidnud, et hagejale elatise 210 eurot kuus maksmine ei kahjusta kostja enese tavalist ülalpidamist. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega.
12.4.Maakohus on põhjendatult arvestanud hageja emale makstava lapsetoetusega 55 eurot kuus ning arvestanud, et selles ulatuses on hageja vajadused osaliselt kaetud.
13.Kuna kostja menetluse ajal hagejale elatist ei maksnud, siis määras maakohus kindlaks otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1). Tegemist on kohtu diskretsiooniga, kaaludes mõlema poole õigustatud huve. Praeguses asjas on maakohus andnud kostjale võimaluse tasuda sissenõutavaks muutunud elatisevõlgnevus osamaksetena.
5 (7)
Maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja tulnud kostjale vastu, et tasuda elatisevõlgnevust osamaksetena (tl 89 pöördel). Kostja ei ole avaldanud seisukohta ei maksegraafiku ega igakuiselt makstava elatise kuupäeva osas. Kolleegiumi hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid maakohtu poolt määratud maksegraafiku ega elatise maksmise kuupäeva muutmiseks, sest maakohus ei ole otsuse täitmise korra kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsioonipiire.
13.1.Mõlemad pooled on viidanud, et vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 4 on viga. Nimetatud vea saab ringkonnakohus käesoleva otsusega parandada. Resolutsiooni p-s 4 tuleb parandada pangakonto omaniku nimi. Pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX omanik on XX, mitte hageja ema. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
15.Maakohus on jätnud hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 (maakohtu otsuses on ekslikult jaotuse aluseks märgitud TsMS § 162 lg 1) alusel 84% ulatuses kostja kanda. Kuna hageja ei taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist, siis jättis maakohus nende suuruse kindlaks määramata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et maakohus rikkus menetluskulude jaotuse määramisel menetlusõiguse norme või ületas diskretsioonipiire. Seega pole kolleegiumil alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab kolleegium kindlaks hagejale hüvitatavate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 8 t ja õigusabi osutati tasumääraga 3 t 20 eurot tunnis ja 5 tundi 40 eurot tunnis, kokku 260 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on neist kuludest põhjendatud ja vajalik õigusteenuse osutamine 5. detsembri 2018 menetlustoimingu eest 3 t ulatuses, mis hõlmab nii kaebusega tutvumist, analüüsi ja sellele vastamist. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, mis toiminguid on tehtud 31. oktoobril 2018 ajakuluga 3 t, sest apellatsioonkaebus on ringkonnakohtule esitatud 22. novembril 2018 ja vastus sellele 5. detsembril 2018. Seega pole põhjendatud panna kostjale kohustust hüvitada enne seda kantud hageja menetluskulu.
17.Tunnitasu määr 40 eurot on põhjendatud. Ringkonnakohtule esitatud taotluses ei ole hageja märkinud, kas menetluskulu tuleb välja mõista käibemaksuga või ilma. Kuna taotluses ei ole hageja käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb kostjalt mõista hageja menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt. Lähtudes põhjendatud ja vajalikust õigusabi osutamise mahust 3 t, tunnitasust 40 eurot, kujuneb hüvitatavaks summaks 120 eurot ( = 3 x 40). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 140 euro ulatuses. Hageja ei ole taotlenud, et kostja tasuks hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).
18.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab 6 (7)
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). / allkirjastatud digitaalselt Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.