C OÜ hagi XX’i ja YY’i vastu ühisvara jagamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X ja YY’i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Kostja I (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja II (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Hageja: C OÜ (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Priit Pööbo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud võrdsetes osades kostjate, XX’i ja YY’i, kanda.
4.Mõista kostjalt I, XX’ilt, hageja, C OÜ, kasuks välja menetluskulu summas 165 eurot.
5.Mõista kostjalt II, YY’ilt, hageja, C OÜ, kasuks välja menetluskulu summas 165 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid
1(6)
Tsiviilasi nr 2-18-8723 teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.06.06.2018.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles hageja palus lõpetada X ja YY’i ühisomandi kinnisasjale asukohaga XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) ja jagada nimetatud kinnisasi võrdsetes osades kaasomandiks X ja YY’i vahel. Samuti palus hageja lõpetada X ja YY’i ühisomandi äriühingu osale äriühingus N OÜ ja jagada ühisomandisse kuuluv osa X ja YY’i vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt palus hageja eelnimetatud vara jagamist ja müümist enampakkumisel ning saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele ning varal lasuva solidaarkohustuse täitmist.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohus 03.04.2017.a otsuse tsiviilasjas nr 2-1513592, millega mõistis kostjalt I hageja kasuks välja käenduskohustusest tuleneva võlgnevuse. Nimetatud kohtuotsus jõustus. Kostja I suhtes algatati täitemenetlus nr 025/2017/1586, milles nõuti kostjalt I 27459,83 euro tasumist. Täitemenetluse kestel tasus kostja I nimetatud võlanõude summas 5344,31 eurot. Seisuga 22.05.2018.a oli jääk 22660,94 eurot, millele lisandus viivis. Hageja nõudis kostja I ja kostja II ühisvara jagamist. Hageja tugines TMS § 14 lg-le 2, mille kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Hageja väitis, et kostja I lahusvara arvel ei ole õnnestunud nõuet rahuldada. Hageja tugines kohtutäituri õiendile, millest nähtub, et kostjal I puudub lahusvara, mille arvel nõue rahuldada. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Kostjad leidis, et TMS § 14 lg-s 2 sätestatud eeldused ei ole täidetud. Kostjad väitsid, et täitemenetlus kostja I vastu ei ole ebaõnnestunud. Täitemenetlus on ebaõnnestunud siis, kui kohtutäitur väljastab täitemenetluse ebaõnnestumise kinnituse, mida kohtutäitur teinud ei ole. Samuti ei ole täitemenetlus ebaõnnestunud seetõttu, et kostjad teevad regulaarseid makseid võlgnevuse likvideerimiseks.
3.18.09.2018.a esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt tasus kostja I pärast hagi esitamist täitemenetluses nõutava võlasumma. Hageja saavutas seega eesmärgi, mille pärast ta kohtusse pöördus. Järelikult puudub vajadus hagimenetlust jätkata. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kostjad vastuses loobumisavaldusele nõustusid menetluse lõpetamisega, kuid ei nõustunud, et menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Kostjad leidsid, et menetluskulude nende kanda jätmine on ebaõiglane. Kostjad väitsid, et hageja esitas kohtusse alusetu ja tõendamata hagi. Hagejal puudus kohtutäituri kinnitus, millest nähtub, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel on ebaõnnestunud.
4.Harju Maakohus tegi 05.10.2018.a määruse, millega võttis hagist loobumise vastu ning lõpetas menetluse. Kohus jättis TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Maakohus leidis, et täitemenetlus kostja I lahusvara arvel oli ebaõnnestunud. Samuti ei andnud kostja II nõusolekut täita kostja I kohustust ühisvara arvel. Seega oli hageja õigustatud kohtusse pöörduma ning ühisvara jagamist nõudma. Lisaks leidis kohus, et hagi esitamisega saavutas hageja eesmärgi, mille pärast hageja kohtusse pöördus. Kostja I tasus täitemenetluses perioodil 23.08.2017.a kuni hagi esitamiseni võlgnevuse summas 5344,31 eurot. Pärast hagi esitamist tasus kostja I 27742,42 eurot. Seega täideti kostja I kohustus
2(6)
Tsiviilasi nr 2-18-8723 (suuremas osas) pärast hagiavalduse kohtusse esitamist. Kohus leidis, et kui hageja pärast hagiavalduse esitamist kostjate tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mille pärast hageja kohtusse pöördus, saab lugeda, et kostjad rahuldasid hageja nõude TsMS § 168 lg-st 5 tulenevalt.
5.17.10.2018.a esitasid kostjad maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada Harju Maakohtu määruse osas, millega kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise. Kostjad palusid teha uue määruse, millega jäetakse menetluskulud täielikult hageja kanda ning rahuldatakse kostjate avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse kohaselt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Kostjad leiavad, et menetluskulusid ei saa jätta kostjate kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. TsMS § 168 lg 5 eeldused ei ole täidetud, sest hageja nõuet lõpetada kostjate ühisomand ei rahuldatud. Seega ei saavutanud hageja hagiga taotletud eesmärki. Samuti leiavad kostjad, et menetluskulude nende kanda jätmine TsMS § 168 lg 5 alusel on ebaõiglane ja alusetu. Hageja esitas kohtusse alusetu ja tõendamata hagi. Hageja ei esitanud kohtutäituri kinnitust, mille kohaselt saab lugeda, et täitemenetlus kostja I vastu ebaõnnestus. Riigikohtu praktika kohaselt peab täitemenetluse ebaõnnestunuks lugemiseks olema kohtutäituri vastav kinnitus. Olukorras, kus kohtutäitur ei ole kinnitanud, et täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel on ebaõnnestunud, puudub sissenõudjal õigus TMS § 14 lg 2 alusel kohtusse pöörduda.
6.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
7.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
8.Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebemenetluse ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaebust esitatud. Kostjad esitasid määruskaebuse maakohtu määruse peale, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, määras kindlaks hageja menetluskulud ja mõistis kostjatelt välja hageja kasuks menetluskulude hüvitise. Kostjad ei palunud tühistada maakohtu määrust osas, millega maakohus võttis hagist loobumise vastu. Samas väidavad kostjad määruskaebuse punktis 3.1., et maakohus oleks pidanud hagist loobumise asemel jätma hagi läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt käsitleb ringkonnakohus esmalt, kas maakohus pidi hagist loobumise asemel jätma hagi läbi vaatamata. Seejärel hindab ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda, määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse ja mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.
9.Määruskaebuse punktides 3.1.5.-3.1.6. väidab kostja, et maakohus oleks pidanud jätma hagi läbivaatamata, kuna hagi oli perspektiivitu. Esiteks ei ole nimetatud väide asjakohane, kuna kostjad ei ole palunud tühistada maakohtu määrust osas, millega maakohus võttis hagist loobumise vastu. Teiseks leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus maakohtusse esitatakse avaldus hagist loobumiseks, ei saa maakohus võtta vastu nii hagist loobumist ning samal ajal jätta hagi läbivaatamata. Samuti ei pea kohus loobumisest keelduma hagi läbivaatamata jätmise kasuks. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu
3(6)
Tsiviilasi nr 2-18-8723 tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Seega peab kohus hagist loobumise avalduse esitamise korral hindama eelkõige seda, kas esineb TsMS § 429 lg-st 4 tulenev alus, mille tõttu peab kohus hagist loobumisest keelduma. TsMS § 429 lg 4 ei näe ette eeldust, et hagist loobumisest tuleb keelduda, kui esineb hagi läbi vaatamata jätmise alus. Seega seadusest tulenevalt ei ole kohus kohustatud eelistama hagi läbi vaatamata jätmist hagist loobumisele.
10.Järgnevalt hindab ringkonnakohus maakohtu määruse õiguspärasust osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostjate kanda. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Viidatud sätte alusel menetluskulude kostja kanda jätmisel tuleb hinnata seda, kas hageja esitas kohtusse põhjendatud hagi ning kas hageja loobus oma nõudest seetõttu, et kostja täitis pärast hagi esitamist hageja nõude. Esiteks leiab ringkonnakohus, et hageja esitas kohtusse põhjendatud hagi. Määruskaebuse kohaselt oli hagi põhjendamatu, kuna TMS § 14 lg 2 eeldused ei olnud täidetud. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Kostjad leidsid, et nõue oli põhjendamatu, kuna täitemenetlus kostja I vara arvel ei olnud ebaõnnestunud. Kostjad tuginesid Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.2016.a otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-74-16 p-le 15.2. Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt võib sissenõudja tõendada asjaolu, et võlgniku lahusvarast ei piisa kohustuste täitmiseks, pöördudes näiteks kohtutäituri poole, et viimane väljastaks õiendi senise täitemenetluse ebaõnnestumise kohta. Kostja asus määruskaebuses ekslikult seisukohale, et TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamise nõude esitamise eeldus on kohtutäituri kinnitus, et täitemenetlus on ebaõnnestunud. Riigikohus tõi viidatud lahendis välja, et kohtutäituri vastav kinnitus võib muu hulgas olla üks tõenditest, mida kohus saab arvestada, hinnates, kas täitemenetlus on ebaõnnestunud või mitte. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 14 lg 2 alusel hindab kohus, arvestades kõiki asjaolusid ja tõendeid, kas täitemenetlus on ebaõnnestunud või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja väide, et hagejal puudus vastav kohtutäituri kinnitus, alust lugeda, et hageja hagi oli põhjendamatu. Määruskaebuse punktis 3.1.1.-3.1.3. väitsid kostjad, et täitemenetlus ei olnud ebaõnnestunud ka seetõttu, et kostja I tegi täiteasjas regulaarseid makseid võlakohustuse likvideerimiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maksete tegemine välistas täitemenetluse ebaõnnestumise kostja I lahusvara arvel. Ringkonnakohus selgitab, et TMS § 14 lg-st 2 tulenevalt on täitemenetlus ebaõnnestunud siis, kui võlgnikul ei ole piisavalt lahusvara, et täitemenetluses nõutavat võlga ära maksta (vt ka RKTKo nr 3-2-1-9-17, p 12). Järelikult tuleb võrrelda täitemenetluses nõutava võlasumma suurust võlgniku olemasoleva lahusvara väärtusega. Kui võlgnikul puudub piisav lahusvara, mille arvel võlgnetav kohustus täita, on täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestunud. Erandlikult ei saa leida, et täitemenetlus TMS § 14 lg 2 alusel on ebaõnnestunud, kui võlgnik ja võlausaldaja on täitemenetluses kokku leppinud maksegraafikus ning võlgnik teostab vastavalt kokkulepitud maksegraafikule perioodilisi makseid. Antud juhul nähtub kohtutäituri õiendist, et kostjal I ei olnud piisavalt lahusvara, mille arvel võlakohustust täita (t I kd, lk 17). Viidatud õiendi kohaselt toimusid igakuiselt võlgniku kontolt maksed. Vastavalt võlgniku pangakonto väljavõtetele, on võlgnik teinud teatud perioodi makseid (t I kd, lk 76-78). Nende maksete tegemine ei olnud igakuine.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-18-8723 Näiteks ei teostanud võlgnik makseid perioodil 21.02.2018.a kuni 15.06.2018.a. Lisaks ei nähtu toimikust ning määruskaebusest, et võlgnik teostas makseid maksegraafiku alusel ja kokkuleppel hagejaga kui sissenõudjaga, vaid vastavalt oma soovile. Kuna hagi esitamise hetkel ei olnud võlgnikul piisavalt lahusvara, et täitemenetluses nõutavat kohustust täita, tuleb leida, et täitemenetlus oli kostja I lahusvara arvel ebaõnnestunud ning hagi esitamine oli põhjendatud. Kui kostja I tasus täitemenetluses nõutava võlasumma pärast hagi esitamist, ei näita see, et hageja pöördus kohtusse põhjendamatult TMS § 14 lg 2 alusel. Hagi esitamise hetkel oli täitemenetlus kostja I lahusvara arvel ebaõnnestunud, sõltumata sellest, et kostja hiljem täitemenetluses nõutava võlasumma tasus.
11.Teiseks leiab ringkonnakohus, et kostja I, tasudes täitemenetluses nõutava võla, rahuldas hageja nõude TsMS § 168 lg 5 tähenduses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 5 eesmärk on jätta menetluskulud kostja kanda, kui kostjast tulenevalt langeb ära vajadus jätkata hagimenetlust. Kostjad leidsid määruskaebuses, et kostjad ei rahuldanud hageja ühisvara jagamise nõuet. Sellest järeldasid kostjad, et TsMS § 168 lg 5 eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega ning leiab, et viidatud sätte eeldused on ka käesoleval juhul täidetud. Hageja esitas kohtusse ühisvara jagamise nõude TMS § 14 lg 2 alusel. Nõude esitamisega soovis hageja saada võlgnikult täitemenetluse jaoks lahusvara, millele kohtutäitur saaks sissenõuet pöörata ning kostjalt I täitemenetluses tasumata võlasumma kätte saada. Seega oli hagi esitamise eesmärk rahuldada hageja võlanõue kostja I vastu. Olukorras, kus kostja tasub nõutava võlasumma hagejale ära, langeb kostjast tulenevalt ära alus nõuda ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 alusel. Seega TsMS § 168 lg 5 eesmärgist tulenevalt ei esine alust maakohtu määruse tühistamiseks osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda.
12.Samuti palusid kostjad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus. Sellest tulenevalt saab ringkonnakohus muuta maakohtu määrust ainult siis, kui maakohus ületas diskretsiooni piire. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud olid kokku 1085 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Määruskaebusest ning toimiku materjalidest ei nähtu samuti, et maakohus oleks diskretsiooni piire ületanud. Määruskaebuses ei põhjendanud kostjad üldse, milles seisnes maakohtupoolne diskretsioonipiiride ületamine.
13.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulud määruskaebemenetluses
14.Ringkonnakohus jätab määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud võrdsetes osades TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitajate, kostjate, kanda.
15.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse määruskaebemenetluses. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev
5(6)
Tsiviilasi nr 2-18-8723 kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Hageja esitas ringkonnakohtule 20.11.2018.a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja menetluskulude hüvitist lepingulise esindaja kulude eest summas 495 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot. Hageja lepinguline esindaja kulutas 0,5 tundi Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrusega tutvumisele, 0,5 tundi kaebuse materjalidega tutvumisele, 0,5 tundi kliendiga nõupidamisele ning 3 tundi kaebuse vastuse koostamisele. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on põhjendatud tunnitasu. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt RKTKm nr 3-2-1-115-14 p 14). Samuti leiab ringkonnakohus, et 0,5 tundi Harju Maakohtu 05.10.2018.a määrusega tutvumisele on põhjendatud ajakulu, arvestades maakohtu määruse mahtu. Arvestades määruskaebuse mahtu oli põhjendatud ka lepingulise esindaja menetluskulu 0,5 tundi määruskaebuse materjalidega tutvumisele. Samuti leiab ringkonnakohus, et põhjendatud oli menetluskulu 0,5 tundi kliendiga nõupidamise eest. Kliendiga suhtlemine ja tema informeerimine määruskaebusest on vajalik, et selgitada kliendile menetluslikku situatsiooni ning võimalikke õiguslikke tagajärgi. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määruskaebusele vastuse koostamise eest ajakulu 3 tundi. Määruskaebuse vastus on 3 lehekülge pikk ning kordab varasemaid seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses.
17.Kokkuvõttes on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud õigusabikulud kokku 3 tundi tunnihinnaga 110 eurot. Seega tuleb hagejale hüvitada 330 eurot (3 tundi × 110 eurot/h). TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Vastupidiselt märkis hageja menetluskulude nimekirjas, et ta ei soovi, et menetluskuludele lisandub käibemaks. Kuna ringkonnakohus jättis määruskaebemenetlusega seotud kulud võrdsetes osades kostjate kanda, mõistab ringkonnakohus hageja kasuks kostjalt I välja menetluskulude hüvitise suuruses 165 eurot ning kostjalt II menetluskulude hüvitise suuruses 165 eurot.
Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.