Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. detsember 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-15582
Tsiviilasi
MM, KK ja MM hagi VV vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 21. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
VV apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
6 345 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hagejad (vastustajad) MM (isikukood XXXXXXXXXXX), KK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja MM (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC ja riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kadi Sitska Kostja (apellant) VV (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagejate 16. novembri 2018 taotlus apellatsioonivastusele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks.
2.Harju Maakohtu 21. septembri 2018 otsus jätta muutmata.
5.Mõista VV-lt välja riigituludesse 180 eurot MM-le, KK-le ja MM-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude katteks. Riigi õigusabi kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele lisatud makseinfolehele. Riigi õigusabi kulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MM (hageja I), KK (hageja II) ja MM (hageja III, koos hagejad) esitasid CC (ema) vahendusel 18. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi VV (kostja) vastu elatise saamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista igakuine elatis hageja I kasuks 422 eurot, hageja II kasuks 371 eurot ja hageja III kasuks summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale, vastavalt kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise 18. oktoobrist 2016 kuni 18. oktoobrini 2017 eest 1 200 eurot. Hagejad on ema ja kostja ühised lapsed, kes elavad peale vanemate lahutust koos emaga. Kostja on tasunud hagejatele elatist, kuid väiksemas määras, kui pool miinimumpalka. Hageja I igakuised püsikulutused on: eluasemekulud 230,25 eurot, kulutused toidule 250 eurot, sidekulud 14,59 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, hügieen 15 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulud 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, huviringid 95 eurot, vaba aeg 45 eurot, kulutused majapidamistarvetele 10 eurot, kulutused kodutehnikale 10 eurot. Kokku 844,84 eurot. Hageja II igakuised püsikulutused on: eluasemekulud 230,25 eurot, kulutused toidule 175 eurot, sidekulud 14,59 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, hügieen 15 eurot, koolikohustuse täitmisega seotud kulud 60 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 80 eurot, huviringid 93 eurot, vaba aeg 45 eurot, kulutused majapidamistarvetele 10 eurot, kulutused kodutehnikale 5 eurot. Kokku 742,84 eurot. Hageja III igakuised püsikulutused on: eluasemekulud 230,25 eurot, riided, jalanõud jms 20 eurot. Kokku 250,25 eurot. Kostja tasus ajavahemikul oktoober 2016 – juuni 2017 lastele elatist väiksemas määras, kui pool miinimumpalka. 2016 oktoobris maksis 250 eurot; 2016 novembris – 215 eurot; 2016 detsembris – 230 eurot; 2017 jaanuaris – 235 eurot; 2017 veebruaris – 250 eurot; 2017 märtsis – 250 eurot; 2017 aprillis – 376 eurot; 2017 mais – 363 eurot; 2017 juunis – 250 eurot. Kokku on kostja maksnud 2 419 eurot. Alates juulist 2017 ei ole kostja elatist tasunud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. Kostja keskmine igakuine sissetulek on erinev ning sõltub kostja tööhõivest, s.o keskmiselt 1 000–1 200 eurot kuus. Hagiavalduses nõutav summa on ligilähedane kostja igakuise sissetuleku suurusele. Elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud määras tähendaks seda, et kostja enese tavaline ülalpidamine saab kahjustatud. Tasumata jääks lisaks muudele kohustustele ka igakuine laenu tagasimakse pangale, mis seaks ohtu hagejate kodu olemasolu. Kostja on perioodil oktoober 2016 kuni juuli 2017 tasunud hagejatele elatist 2 180 eurot. Lisaks on kostja kandnud hagejate teisi kulutusi riiete, toidu, huviringide eest kokku 12 298,08 eurot ning perioodil juuli–august 2017 viibis hageja I kostja juures täielikul ülalpidamisel.
2 (5)
Kostja igakuised vajadused ja kulud on kokku 286 eurot: toidukulud 90 eurot, eluasemekulud 100 eurot, telekommunikatsioonikulud 20 eurot; riided 10 eurot, ravimid 1 euro, sidekulud 64 eurot, majapidamistarbed 1 eurot. Lisaks kostjapoolsele toetusele hagejatele saab ema igakuiselt lastetoetust 500 eurot. Maakohtu lahend ja põhjendused
3.Maakohus rahuldas 21. septembri 2018 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja hagejate I ja II kasuks igakuise elatise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses ning kostja III kasuks igakuise elatise 123,25 eurot alates hagi esitamisest kuni vastavalt iga hageja täisealiseks saamiseni. Kohus määras, et elatise summad tuleb kanda iga kuu 8. kuupäevaks ema arveldusarvele. Hagejate nõue tagasiulatuva elatise osas jäi rahuldamata. Ühtlasi märkis maakohus, et kostja poolt menetluse kestel hagejatele tasutud elatis, s.h tasutud arved seoses korteriga aadressil XXX Tallinnas (kommunaalkulud, elektrikulud, AS-ile STV tasutud kulud) ning hagejate trenni ja kooli kulud kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1, §-dele 99 ja 100 ning leidis, et kostja poolt osaliselt teenuste eest tasumine ning aeg-ajalt raha ülekandmine hagejatele ja nende emale ei täida elatise eesmärki. Ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju ja tasuda teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Maakohus sellist kokkulepet ei tuvastanud. Seega on kostja täitnud ülalpidamiskohustust üksnes osaliselt ja elatise nõudmine hagejate poolt on õiguslikult põhjendatud. Kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Hagejate I ja II igakuised vajadused saab osaliselt lugeda kaetuks ka riikliku toetusega (perehüvitiste seaduse § 17), vähendades väljamõistetava igakuise elatise suurust hagejate I ja II osas kuni miinimummäärani. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kostja on enne menetlust ning ka menetluse ajal osaliselt oma ülalpidamiskohustust täitnud. Miinimumelatise suurus tagab käesoleval juhul hagejate I ja II vajaduste katmise ilma hagejaid kahjustamata. Mõlemad vanemad on suutelised lastele andma ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Põhjendatud ei ole aga vähendada hageja III osas elatise suurust, kuna tema kulutused on käesoleval ajal väiksemad miinimumelatisest, kuid võib eeldada, et kulutused on ajas kasvavad (lapse kasvamisel suurenevad ka tema kulutused). Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuses jääb kostja selle juurde, et ta täidab vabatahtlikult laste ülalpidamise kohustust, mistõttu puudub alus hagi rahuldamiseks. Lisaks tuleb arvestada sellega, et ema pangakontole laekub igakuiselt lastetoetus 500 eurot, mis on mõeldud laste vajaduste 3 (5)
rahuldamiseks. Täiendavalt palub kostja arvestada, et tema palgapäev on 10. kuupäeval, mistõttu ei ole tal võimalik tasuda elatist 8. kuupäeval. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
8.Hagejad esitasid koos apellatsioonkaebuse vastusega maksekorraldused kommunaalkulude tasumise kohta oktoobris–novembris 2018 ja kostja poolt elatise tasumise kohta septembris 2018. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjassepuutuvate tõenditega. Hagejad on saanud maakohtu menetluses esitada tõendid kulude kandmise kohta ning käesoleva apellatsioonkaebuse lahendamisel ei oma esitatud maksekorraldused enam asjas tähtsust. Seetõttu jääb hagejate taotlus TsMS § 238 lg 1 alusel rahuldamata. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
9.Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on otsust põhjalikult põhjendanud ja selles on käsitletud ka apellatsioonkaebuses esitatud väited. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata (TsMS § 654 lg 6). Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei anna alust otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme, mis võiksid anda aluse kostjalt elatise väljamõistmise osas otsuse tühistamiseks.
10.PKS § 100 lg 2 järgi, kui vanem ei ela lapsega koos, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Seega on põhjendamatu kostja seisukoht, et lastest lahus elava vanemana võib ta valida, kuidas ülalpidamist lastele annab. Hagejate ema soovib, et elatis kantakse üle tema pangakontole ning ei ole andnud nõuolekut ega heaks kiitnud, et ülalpidamiskohustust täidetakse muul viisil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause kohaselt on alla 18-aastasel füüsilisel isikul piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud sellisele isikule, siis loetakse kohustus võlaõigusseaduse § 79 lg 2 esimese lause järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt Riigikohtu 21. märtsi 2007 otsus asjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Eeltoodust tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et elatise maksmise viis tuleb määrata kindlaks selliselt, et kohustada laste isa maksma elatist laste ema pangakontole.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus pole arvestanud hagejate emale makstava riikliku peretoetusega. Samas tuleb arvestada, et riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus asjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2 kolmas lõik). 4 (5)
Maakohus tegi asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks laste igapäevased vajadused ning tuvastas, et hagejate I ja II osas on need vajadused miinimummäärast suuremad (vt vaidlustatud otsuse p 6.13). Maakohus arvestas elatise väljamõistmisel asjaoluga, et hagejate I ja II vajadused on osaliselt kaetud peretoetusega ning vähendas hagejate I ja II osas väljamõistetava igakuise elatise suurust seaduses sätestatud miinimumini (vt vaidlustatud otsuse p 8). Hageja III osas arvestas maakohus, et kuivõrd lapse kulutused on niigi alla miinimummäära, siis elatise vähendamine pole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab esinema mõjuv põhjus, mille hindamisel tuleb arvestada sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Kohus peab mõjuva põhjuse tuvastamiseks arvestama iga üksikjuhtumi asjaolusid. Käesoleval juhul ei anna ainuüksi riikliku peretoetuse maksmise fakt alust, et hageja III osas elatist täiendavalt vähendada. Nagu kolleegium märkis, siis riikliku peretoetuse maksmine võib olla elatise vähendamiseks mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga hageja III elatise suuruse määramisel esile toonud.
12.PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks. Kuivõrd hagejad soovisid elatise maksmist iga kuu 8. kuupäevaks, ei ole alust maksmise tähtaega muuta.
13.Apellatsioonkaebuse menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. Hagejaid esindas kohtumenetluses riigi õigusabi korras määratud advokaat. Maakohtu
4.jaanuari 2018 määruse kohaselt anti hagejatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018 määrusega on rahuldatud advokaat Kadi Sitska taotlus ja määratud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 180 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Kostjalt tuleb TsMS § 190 lg 3 esimese lause alusel välja mõista riigituludesse 180 eurot riigi õigusabi tasu ja kulude katteks.
14.TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Eeltoodule tuginedes tuleb hagejal riigi õigusabi kulud tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur
/ allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar
/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.