Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Senine menetluskäik Hagejad M D ja V D esitasid 21.04.2017.a hagiavalduse elatise nõudes D K vastu, milles soovisid elatise seadusjärgses miinimummääras ja tagasiulatuva elatise väljamõistmist. Harju Maakohtu 18.01.2018.a otsusega rahuldati hagi ning mõisteti D K hagejate kasuks välja igakuine elatis alates 21.04.2017 summas 235 eurot, aga mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja hagejate kasuks elatise tagasiulatuvalt perioodi 21.04.2016 kuni 20.04.2017 eest. Menetluskulude kandjaks määrati kostja. Harju Maakohtu otsusele esitas 13.02.2018.a apellatsioonkaebuse kostja D K. Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018.a otsusega rahuldati D K apellatsioon osaliselt, tühistati Harju Maakohtu 18.01.2018.a otsus ning tehti uus otsus, millega jäeti M D ja V D hagid elatise nõuetes perioodi osas enne 21.04.2017.a rahuldamata. Muus osas saadeti tsiviilasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Hagejate nõue ja põhjendused 30.08.2018.a esitasid hagejad M D (hageja 1) ja V D (hageja 2) Harju Maakohtule hagiavalduse täienduse D K (kostja) vastu elatise nõudes (II kd, tl 37-42, pöördel). Hagiavalduse täienduse kohaselt soovivad hagejad välja mõista hageja M D ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 29.11.2025 elatise Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimumpalga alammääras ning hageja V D ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 19.11.2027 elatise Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimumpalga alammääras. Poolte vahel puudub vaidlus sellest, et kostja on tasunud elatist 100 eurot hageja kohta kuus. 30.08.2018.a hagiavalduse täienduse kohaselt on toidukulud 163 eurot hageja kohta kuus; kulutused riietele ja jalatsitele 37,25 eurot kuus; eluaseme ja sidekulud 98,12 eurot kuus; kulutused huviringidele, vabale ajale ja treeningutele 50 eurot kuus ning kulutused transpordile 35 eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja, isa M D , kellega hagejad koos elavad, igakuisteks sissetulekuteks on töötasu keskmiselt 1609,12 eurot kuus. Kostja vastuväited

Kostja vaidles 03.09.2018.a menetlusdokumendis hagile vastu (II kd, tl 81). Kostja on teinud hagejatele ettepaneku kompromissiks, mille kohaselt tasuks kostja mõlemale hagejale 125 eurot kuus, kahe hageja peale 250 eurot kuus. Hagejad kompromissile vastanud ei ole. Kostja keskmine palk on ca 1180,12 € kuus. Kostja töötab osalise tööajaga, töötundide hulk kuus 5 – 37,5 tundi. Praegune tavalisest suurem töötasu on seotud asjaoluga, et koolis oli suvevaheaeg ning kostjal oli võimalus töötada suurema koormusega, samuti arvestab kostja vältimatu olukorra muutusega seoses raseduse ja sünnitusega, mil tal puudub võimalus töötada ning ta töötas suveperioodil nii palju kui võimalik. Kostja igakuised vältimatud kulutused üürile, elektrile, telefonile, bussipiletile, elatisele kokku ca 775 €. Kostja üürib korterit koos oma õega, kelle nimel on üürileping. Kostja elukoht on XXX, töökoht XXX, seega peab kostja kasutama ühiskondlikku transporti, mille 2-nädala pilet maksab 56,70 €. Kostja õpib täiskoormusega ning kostja on rase 4,5 kuud, planeeritud sünnituse aeg on jaanuaris 2019. Seega on eeldatav, et mõne aja möödudes kostja sissetulekud vähenevad olulisel määral (S ei ole vanemapalka) ning kulutused suurenevad olulisel määral. Kostja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Varasemalt on kostja vastuseks hagiavaldusele vastanud, et kostja on tasunud lastele elatist vastavalt laste vajadustele ja oma võimalustele. Vanemate kooselu lõppes suvel 2012. aastal, lapsed jäid elama emaga. Hagejate seaduslik esindaja tasus kokkuleppel elatist kummagi lapse kohta 100 eurot kuus. 2014. aasta juunis kolis kostja elama S , hagejate seaduslik esindaja M D keeldus lapsi S lubamast. Vanemad sõlmisid L LOV vahendusel kokkuleppe, mille kohaselt lapsed jäid elama isaga ning leppisid kokku ka ema ja laste suhtlemisekorras. Isa nimetatud kokkulepet ei täitnud ning tegi pidevalt põhjendamatuid takistusi lastega suhtlemisele. Hagejate seaduslik esindaja M D keeldus kostja käest raha vastu võtmast lastele, suure vaidluse peale nõustus ta, et kostja tasub lasteaia arved. Alates oktoobrist 2015. aastal hakkas kostja tasuma elatist suuruses 200 eurot kuus, suhted hagejate seadusliku esindaja M D olid keerulised, isa takistas ema ja laste suhtlemist ning kostja lootis sellega olukorda leevendada. Pärast suhtluskorra kehtestamist kohtu poolt 2016. aastal ei ole hagejate seaduslik esindaja M D kordagi esitanud mingeid nõudeid ega pretensioone elatise suuruse kohta. Ka käesoleval ajal on lastega suhtlemisel pidevalt probleeme, kostja teatab isale oma tulekutest ette, kuid vaatamata sellele ei võimalda isa lastega normaalselt suhelda. Selleks, et tulla T , on kostjal töölt ja koolist puudumiseks vaja eelnevalt saada luba. See võtab aega ja raha ja kui ta tuleb, siis ei tea, kas kostja näeb lapsi või mitte, mõnikord õnnestub emal kohtuda vaid ühe lapsega. Hagejate seaduslik esindaja M D ei vasta kostja sõnumitele, milles kostja teatab oma tulekust. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud igakuised kulutused lastele on põhjendamatud ja tõendamata ning on ilmselgelt üle paisutatud. Eluasemekulud ei ole põhjendatud, korterit kasutab pidevalt 4 inimest, alates septembrist 2016. aastast 5 inimest (hagejad, hagejate seaduslik esindaja, tema ema ja isa). Kummagi lapse eluasemekuluks on hagis arvestatud 60 eurot, 5 inimese summaarne kulu on seega 300 eurot. Ebareaalne on, et 3-toalise korteri eluasemekulu on igakuiselt 300 eurot. Üldteada on asjaolu, et eluasemekulud on aasta lõikes erinevad, soojemal perioodil on kütte- ja elektrikulu märkimisväärselt madalam. Kuludokumente eluasemekulu kohta ei ole esitatud. Kostja loeb põhjendatud eluasemekuluks lapse kohta 35 eurot. Transpordi kulu ei ole põhjendatud, ühiskondlik transport on T tasuta. Lapsed käivad kodu lähedal koolis ning neil ei ole igapäevaselt mingeid transpordikulusid. Arvestades seda, et lapsed võivad liikuda ka väljaspool T , siis on põhjendatud transpordikuluks igakuiselt 5 eurot. Lapsed käivad kostja juures S , kuid need kulub kannab kostja ainuisikuliselt.

Tõendamata on igakuised kulutused tervishoiule, lapsed on terved ning ei ole usutav, et igakuiselt kulub tervishoiule 30-40 eurot. Mil on küll prillid, kuid ka need on kostja ostetud. Kostja peab tervishoiule tehtavaid kulutusi põhjendatuks 5 euro ulatuses lapse kohta. Arusaamatu ja tõendamata on igakuine kulutus koolikohustuse täitmisele 70 euro ulatuses. Lapsed käivad L V G, õppimine seal on tasuta. Koolitarvetele ning koolivormile on põhjendatud kulutus 15 eurot kuus. Põhjendamata ja tõendamata on igakuine kulu riietele ja jalanõudele 80 euro ulatuses. Lastel on koolivorm, seega on vajalik vaid vaba aja riietuse soetamine. Kulutused riietele ja jalanõudele ei ole tõendatud, V jutust teab ema, et riided saab V 3 aastat vanema sõbranna käest. Ema on ka ise ostnud lastele riideid, nt V lasteaia lõpukleidi, kingad, M on samuti ostetud riideid. Lapsed ei ole kunagi kandnud kostja ostetud riideid, isa paneb laste sõnul ema ostetud asjad kappi seisma ning lastele neid kasutada ei anta. Seetõttu ei ole ema viimasel ajal lastele riideid ostnud. Ka kostja poolt lastele ostetud mänguasjad jätavad lapsed vanaema juurde, sest nad ei julge neid koju viia. Kostja leiab, et algkoolieas oleva lapse vajadus riiete ja jalanõude järgi saab kaetud 30 eurot kuus. 02.08.-26.08.16 olid lapsed ema juures S. Lapsed tulid katkiste jalanõudega ja ilma taskurahata. Ema ostis V 3 paari jalanõusid, M jalanõud. Seega täitis vähemalt nimetatud perioodil kostja laste ülalpidamise kohustust vahetult ja täies ulatuses. Ema käib ca 1 korra kuus Eestis, lapsed veedavad emaga tavaliselt 3-4 päeva. Ema saabub alati koos kingituste, riiete, söögiga, kandes seeläbi osaliselt laste ülalpidamiskulusid vahetult. Toidukulu lapse kohta on samuti ülepaisutatud. T linnas saavad põhikooli õpilased tasuta toitu, seega on kulutused kodusele toidule väiksemad. Kostja nõustub, et igakuine toidukulu lapse kohta on 80 eurot. Kostja peab põhjendatuks hagis esitatud kulusid sidekuludele 4,50 euro, huviringidele 50 euro ja hügieenitarvetele 10 euro ulatuses. Kokku hindab kostja ühele lapsele põhjendatud kulutusteks 234,50 euro ulatuses. Arvestades vanemate erinevat majanduslikku seisu, siis on hagejate seadusliku esindaja osalus laste ülalpidamises ka seaduse mõtte kohaselt proportsionaalselt suurem. Kostjal ei oleks kahju kulutada lastele enam, võimaluse olemasolul ta seda kindlasti ka teeb. Kostja taotles, et elatise määramisel tuleb arvestada lastele riigi poolt makstavat lastetoetust ning isale laste ülalpidamisega tagastatavat tulumaksu. Kummagi lapse igakuised vajadused on peretoetuse ja tulumaksutagastuse abil kaetud 81,50 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on ühe lapse kulu igakuiselt 435 eurot ja teise lapse kulu 445 eurot, samas nõuab hagejate seaduslik esindaja kostjalt elatist vähemalt 235 euro ulatuses, ehk siis peaks kostja kandma proportsionaalselt suurema osa laste ülalpidamiskuludest. Selline seisukoht ei ole kooskõlas seaduse ega kohtupraktikaga. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek netotöötasuna on ca 800 eurot, hagiavalduse kohaselt kulutab ta lastele igakuiselt 880 eurot. Ainuüksi nimetatu tõendab, et hagiavalduses esitatud kulu arvestus ei ole tõene ega põhjendatud. Arvestades igakuiseks põhjendatud kulutuseks lapse kohta 234,50 eurot, millest peretoetuse ja tulumaksutagastuse abil on kaetud 81,50 eurot, siis on vanemate kanda 153 eurot ühes kuus. Kostja tasub igakuiselt kummagi lapse ülalpidamiseks 100 eurot, seega jääb hagejate seadusliku esindaja osaluseks ülalpidamiskuludes 53 eurot kuus lapse kohta. Kostja on nõus ka edaspidi osalema laste ülalpidamises tasudes kummalgi lapse elatiseks 100 eurot kuus.

Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda, kuivõrd kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks. 05.12.2018.a kohtuistungil Kostja pakkus kompromissi korras elatiseks 125 eurot hageja kohta kuus. Hagejad olid nõus kompromissi korras elatisega 200 eurot hageja kohta kuus. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kostja avaldas, et kuna jaanuaris 2019 sünnib tal kolmas laps, siis tema sissetulekud kuni oktoobrini 2019 on 616 eurot kuus. Selline sissetulek ei võimalda lapsi ja kostjat ennast ülal pidada. Kostja kolmanda, veel sündimata, lapse isa ei tööta ja ei saa seetõttu elatist maksta. Hagejad hindasid toidukulude suuruseks 163 eurot hageja kohta kuus. Kostja pidas mõistlikuks toidukulu suuruseks 80 eurot kuus. Kostja ei vaielnud vastu eluasemekulu 48,42 eurot hageja kohta kuus suurusele. Hagejad märkisid riietuse kulu suuruseks 37,25 eurot kuus, kostja nõustub nimetatud kuluga 30 euro ulatuses ühe hageja kohta kuus. Hageja hindas kooli-, huvihariduse ja sünnipäevadega seotud kulude suuruseks 50,89 eurot kuus. Kostja nõustus 50 euroga. TV, side ja internetiga seotud kulusid soovivad hagejad 20,98 eurot kuus. Kostja nõustus 15 euroga lapse kohta kuus. Pooltel puudus vaidlus, et ravimikulud on 5 eurot lapse kohta kuus. Pooltel oli vaidlus transpordikulu suuruse üle, mis hageja hinnangul on 17,50 eurot hageja kohta kuus, kostja hinnangul on T tasuta ühistransport. Kohtuotsuse põhjendused M D ja D K on ühine poeg, XXX sündinud M D (I kd, tl 19), kes elab koos isa M D. M D ja D K on ühine tütar, XXX sündinud V D (I kd, tl 18), kes elab koos isa M D. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista:  alates 21.04.2017 kuni hageja M D täisealiseks saamiseni, so 29.11.2025, igakuiselt elatise Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimumpalga alammääras ning  alates 21.04.2017 kuni hageja V D täisealiseks saamiseni, so 19.11.2027, igakuiselt elatise Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud 1⁄2 miinimumpalga alammääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on elatise nõude esitaja laps, kuid teda esindab seaduslik esindaja, s.o lapsevanem, kes peab last oma vahenditest üleval ning leiab, et teine vanem ei täida lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi peab vanem oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse hagejat esindanud vanemale. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kui lapse

vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha. Hagejad nõuavad elatist miinimummääras. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, kuid kui ta on kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15; Riigikohtu 29. aprilli 2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14; Riigikohtu 12. märtsi 2007.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12; Riigikohtu

Täiendavalt on kostja taotlenud, et elatise määramisel tuleb arvestada lastele riigi poolt makstavat lastetoetust ning isale laste ülalpidamisega tagastatavat tulumaksu. Seega tuleb vähendada väljamõistetavat elatist riiklike peretoetustega ja tagastatava tulumaksuga. Lähtudes eeltoodust on kummagi lapse igakuised vajadused peretoetuse ja tulumaksutagastuse abil kaetud 81,50 euro ulatuses. Kohus märgib, et ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-35-17, p 28.2.). Kuigi hagejad nõuavad elatist miinimummääras, on kostja seisukohal, et hagiavalduses esitatud igakuised kulutused lastele on põhjendamatud ja tõendamata ning on ilmselgelt üle paisutatud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal (I kd tl 6-17, 78-118, pöördel, II kd tl 43-79, II kd tl 117-124), kas laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus kohustas pooli 13.08.2018.a kirjaga (II kd tl 36) esitama tõendid oma sissetulekute suuruse kohta ning hagejad tõendid oma igakuiste vältimatute kulude kohta. 30.08.2018.a hagiavalduse täienduse kohaselt on mõlema hageja vajadused järgmised (ühe hageja kohta): - eluasemekulud 48,42 eurot; - kulutused toidule 163 eurot; - kulutused transpordile 17,50 eurot; - kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks ning muud vältimatud püsikulutused (huviringid, spordiklubid) 50,89 eurot; - kulutused riietele ja jalanõudele 37,25 eurot Kokku 317, 06 eurot hageja kohta kuus. Poolte vahel puudub vaidlus eluasemekulude (48 eurot kuus) ja koolikohustuse täitmise ning huviharidusega seotud kulude osas (50 eurot kuus). Kohus nõustub pooltega, et nimetatud kulud on hädavajalikud ning nende kandmine on tõendatud nimetatud suuruses. Kuna pooled nimetatud kulude suuruse üle ei vaidle, siis ei analüüsi kohus asjakohaseid tõendeid. 05.12.2018.a toimunud istungil puudus pooltel vaidlus selle üle, et ravimikulud on 5 eurot lapse kohta kuus. Kohus nõustub pooltega, et nimetatud kulud on vajalikud ning nende kandmine nimetatud suuruses on usutav ning tõenäoline. Pooltel on vaidlus toidukulude suuruse üle. Hagejate nõue on 163 eurot hageja kohta kuus, kostja peab mõistlikuks kuluks 80 eurot hageja kohta kuus. Kohus märgib, et kohus arvestab toidukulu osas, et tööpäevadel on hagejate toidukulu väiksem seetõttu, et hagejatele on tagatud koolis vähemalt üks tasuta toidukord. Samas tuleb arvesse võtta ka, et hagejad on kasvueas lapsed, kes käivad regulaarselt ka spordiringides. Seega leiab kohus, et põhistatud ja tõendatud on laste vajadused toidule 120 eurot lapse kohta kuus.

Kohus peab usutavaks, et hagejate seaduslik esindaja võib osa toidukuludest kanda sularaha arvelt, kuna toimiku II köites lehekülgedel 67 kuni 70 toodud tõendid toidukaupade ostmise kohta erinevatest toidupoodidest on nii väikeses summas, et neljaliikmeline pere ei saa selle eest ostetud toidukaubast söönuks. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et hagejate vanaema ostab hagejate seaduslikult esindajalt saadud sularaha eest toidukaupu. Toidukulu 4 eurot lapse kohta päevas, olukorras kus lastele on koolipäevadel tagatud üks tasuta toidukord koolis, on usutav. Tähelepanuta ei saa jätta ka perekonna mastaabisäästu, sest teadaolevalt saavutab toidu valmistamisega mitmele sööjale kokkuhoiu võrreldes sama söögi valmistamisega ainult ühele või kahele sööjale. Poolte vahel on vaidlus transpordikulude suuruse üle. Hagejate hinnangul on need 17,50 eurot hageja kohta kuus. Kostja on seisukohal, et transpordikulu ei ole põhjendatud, sest ühistransport on Tallinnas tasuta. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud, et hagejad käivad erinevates spordiklubides ja treeningutel. Tagades laste ohutuse ja turvalisuse viib ja toob hagejate seaduslik esindaja lapsed huviringidest ja spordiklubidest isikliku sõiduautoga koju. T on ühistransport tasuta, kuid õhtutundidel ei ole seal tagatud väikelaste turvalisus ja ohutus. Samuti viiakse hagejaid autoga linnast välja maale (R) kus elavad hagejate vanavanemad. Transpordikulu 17,50 eurot lapse kohta on põhjendatud. Kohus leiab, et transpordikulu hagejatele, kes elavad T ja kus ühistransport on tasuta, ei oleks hädavajalik kulu. Kuna õhtutundidel ei ole T tagatud väikelaste turvalisus ja ohutus, millest tulenevalt on hagejad harjunud autoga liikuma, on põhjendatud tagada hagejatele ka edaspidi samasuguse liiklusvahendi kasutamine, mis tagaks hagejatele harjumuspärase transpordiga liikumise. Vaidlust ei ole, et hagejad sõidavad koos isaga ja isale kuuluva autoga. Liikumiseks autoga kaasnevad kindlasti täiendavad lisakulud. Kulu 17,50 eurot kuus on mõistliku suurusega. Poolte vahel on vaidlus hagejate riidekulude suuruse üle. Hagejate nõude kohaselt on see 37 eurot kuus. Kostja tunnistab sellest 30 euro suurust nõuet. Hagejate seaduslik esindaja on esile toonud, et hagejad on kasvueas, nad vajavad igaks aastaajaks erinevaid riideid ja jalatseid. Nii nagu S, nii on ka Eesti kliima heitlik ja külm, millest tulenevalt peab olema soetatud erineva ilma tarbeks eraldi riided. Kohtu arvates oleks riietele ja jalanõudele põhjendatud vajalik kulu 35 eurot kuus. Üldteada on, et lapsed kasvavad ja seda kiiresti, mistõttu ostetakse lastele riideid tihedamini kui täiskasvanutele. Samuti võib ühel kuul laste riietele kuluda suurem summa ja teisel kuul väiksem, kuid kui vaadata nende riietusesemete hinnaklassi, millised on hagejate seaduslik esindaja lastele ostnud, siis kohus leiab, et kulutused laste riietele ei ole ülepaisutatud. Kostja peab põhjendatuks hagis esitatud kulusid koolile ja huviringidele 50 euro ulatuses. Kuna kostja on nimetatud kulude suurusega nõustunud, ei pea kohus vajalikuks neid kulusid analüüsida. Kostja on pidanud põhjendatuks hagis esitatud kulusid sidekuludele 15 euro ulatuses. Samas on kostja hilisemalt märkinud, et T ülekandest ei ole näha, milline on laste kulu osa, näidatud on summaarne tasu, mille sees on ka hagejate seadusliku esindaja telefonikulu. Hagejate nõue on 20 eurot lapse kohta. Hagejate seaduslik esindaja on selgitanud ja tõendanud, et hagejatele on soetatud suhtlemiseks mobiiltelefonid ning kodune internet ja kaabel-TV. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ja põhjendatud kuluga hagejate seadusliku esindaja poolt. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja tõendatud sidekulude suurus 15 eurot hageja kohta kuus.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et mõlema hageja s.o M D ja hageja V D vajaduste suuruseks ühes kuus on 290,50 eurot. Hagejad on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas. Järgnevalt analüüsib kohus poolte poolt esitatud ja kohtu poolt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 5 alusel kogutud tõendeid (I köide tl 47, 49-54, pöördel, 64, 65, 124-155, 164, 165, 166-167, 168, 169, pöördel, 170, 171, 172-173, 174, pöördel, 175, pöördel; II köide tl 43, tl 93 kuni tl 100) laste isa ja kostja varalise olukorra kohta, et tuvastada laste vajaduste rahuldamise võimalused. Kostja esitas 03.09.2018.a menetlusdokumendiga kohtule palgalehed ja tabeli kostja sissetulekute suuruse kohta (II kd tl 100), mille kohaselt on kostja keskmiseks kuu sissetulekuks 1180 eurot kuus. Oma vältimatute kulude suuruseks nimetab kostja 775 eurot kuus. Seega on kostja sissetulekute ja väljaminekute vahe 405 eurot. Kostja esitas ka tõendi oma raseduse ja eeldatud sünnituse aja kohta (II kd tl 86 kuni 87 pöördel). Tõendi kohaselt on kostja planeeritud sünnituse ajaks 22.01.2019, mille järel võib eeldada tema töövõimetust. Praeguseks hetkeks ei ole teada, kas ja millal kostja uuesti tööle läheb. 05.12.2018 kohtuistungil selgitas kostja, et kostja sissetuleku suuruseks peale sünnitust on 616 eurot kuus. 03.09.2018 menetlusdokumendi kohaselt on kostja igakuiste kulude suuruseks kokku 775 eurot (sh üür 350 eurot, elekter 40 eurot, elatis lastele 200 eurot, bussipilet 110 eurot, laevapilet 50 eurot ja telefon 25 eurot). Bussipilet on vajalik liikumiseks töö (H) ja kodu (E) vahel, kostja ostab 2 korda kuus 14-päeva Lähiseutu 2 pileti, mille maksumus on 2 x 55,70 eurot, kokku 111,40 eurot. Korra kuus üritab kostja käia ka Eestis, et kohtuda lastega, laevapiletid on sõltuvalt laevakompaniist keskmiselt 50 eurot. Kostjal on kulutused ka toidule, telefonile, arstiabile (S ei ole täiesti tasuta arstiabi, patsiendi omaosalus on märkimisväärne), ravimitele ja hügieenitarvetele, riietele ja jalanõudele. Mingeid sääste ega vara, mida oleks võimalik realiseerida, kostjal ei ole. Hagejad elavad koos isa M D. 30.08.2018 menetlusdokumendis märkis hagejate seaduslik esindaja, et tema sissetuleku suuruseks on 1 609 eurot. Hagejate seaduslik esindaja maksab sellest pangale 300 eurot kuus laenu tagasimakseid XXX 3-toalise korteri eest. Lisaks tasub hagejate seaduslik esindaja jooksvad kommunaal- ja korteri ülalpidamiskulud. Käesoleva tsiviilasja varasemas menetluses on kostja märkinud, et tal on raamatupidamises kõrgharidus. Lisaks on kostja kasutanud kohtumenetluses vandeadvokaadi teenust. Kohus leiab, et kostja selgitused selles, kuidas tal pole võimalik teenida laste ülalpidamiseks vajalikku sissetulekut, on ainetud. Kostja vastuses väljatoodud põhjendused, et tema majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas ja sellele lisatud kulutuste paljusus kostjale endale, ei saa omada enamat prioriteeti kui hagejatele elatise maksmise kohustuse täitmine. Kostja on töövõimeline isik, kelle ülesandeks on teenida sissetulekut määral, mis võimaldaks laste vajaduste rahuldamist vähemalt miinimummääras. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Kostja peab tegema endast kõik oleneva, et tagada ka oma laste M D ja V D igapäevaste vajaduste rahuldamine, makstes elatist vähemalt perekonnaseaduses sätestatud minimaalmääras. Kohus ei mõista, miks läheb kõrgharidusega isik tööle S V koristajaks palga eest, mida peetakse väikeseks isegi Eestis. Kohus on seisukohal, et kostjal oleks võimalik soovi korral, tulenevalt kostja haridusest ja oskustest, võimalik leida tasuvat tööd Eestis, mille arvelt tasuda mõistlikus suuruses

elatist oma lastele. Eestis mõistlikku sissetulekut teenides oleks kostjale tagatud ka vanemahüvitis, mille arvelt oleks kostjal võimalik ülalpidamiskohustust täita. Käesoleval juhul on kotja oma tegevusega pannud ennast olukorda kus elatise maksmine mõjutab märkimisväärselt tema enda hakkamasaamist. Kummagi hageja ülalpidamiseks on vaja 290,50 eurot kuus. Seega on hagejate vajadused väiksemad seadusjärgsest elatise miinimummäärast, mis võimaldab elatise kohustatud isikult välja mõista väiksemas suuruses kui seadusjärgne miinimum. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hagejate kasuks hagejate ülalpidamiseks välja alates 21.04.2017 igakuise elatise summas 145 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades kostja sissetulekute väiksust, asjaolu, et tema kohustus maksta elatist suureneb ja asjaolu, et pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi, mille kinnitamise korral oleks menetluskulud niikuinii jäänud poolte endi kanda, peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alan Biin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.